Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Aga millest järeldate, et mõne Stanfordi tegelase hinnangud on täpsemad?

[Kilo Tango]

Aga millest järeldate, et mõne Stanfordi tegelase hinnangud on täpsemad?

Stanfordi tegelastele ei maksta selle eest, et nad valetaksid. See, Trumm, on sinu poolt ehtne demagoogiline küsimus, millega sa üritad panna teist poolt tõendama argumente, mille tõelisust sa ise tead. Sellega mängid sa oponendi nõrgemasse seisu kuna sul õnnestub jätta mulje, et "ega seda Lääne statistikat ka ei saa usaldada".

Ära palun tegele sellise pehmelt öeldes kahtlase manipuleerimisega. Lääne statistika on NSVL omaga võrreldes 100% usaldusväärne.

[Enkus]

Kui mingit eraldi maksutrikki ei tehtud, siis oli ka viina hind 10/1 nagu ka muu kauba hind ja ka vahetuskurss. Asi oli ainult selles, et krooni eel kadus kauplustest ka see vähene kaup, sest tihti hoiti kaupa laos, et seda krooni eest müüa. Kellel liigselt rublasid käes oli üritas ka osta veel mida vähegi osta oli.

Väike maksutrikk oli - kuni rahareformini oli käibemaks 10%, peale reformi 18%

[Kapten Trumm]

Lääne statistika on NSVL omaga võrreldes 100% usaldusväärne.

Sa vist ei suvatsenud mõttega lugeda.
Jutt on Läänes viljeletud statistikast NSVL kohta, peamiselt küll 1991 eelsel ajal tehtud, aga ka hilisemat.
Seda põhjusel, et puudusid algandmed.
Kipun arvama, et NSVL oma oli täpsem.

Loomulikult, lääne statistika enda kohta oli kõige täpsem, aga sellest polnud jutt.
Olen neid CIA NSVL teemalisi raporteid, mis avalikustatud on, netist lugenud päris palju.
Kokkuvõte on, et suuresõnalised juurdekirjutused/mahakirjutused polnud ainult NSVL omapära.

[AndresTy]

Lääne statistika sovjetiriigi kohta kobas kohati pimeduses. Seal ei olnud aga kindlasti ideoloogilist suunda, mis kohustas seda kujutama halvemaks. Kõikumist eeldatavasti tuli mõlemas suunas, kindlasti oli ka sulaselgeid lollusi (takkajärgi tarkadele siis).

Ideoloogiline kohustus oli aga kindlasti olemas sovjettidel, kes pidid statistikat näitama alati paremana ja selle nimel igasugust matemaatilist akrobaatikat leiutama.

[Lemet]

Stanfordi tegelastele ei maksta selle eest, et nad valetaksid.

Ja nüüd meenutame, kuidas kõik need Stanfordi tegelased in corpore kiitsid veel paar nädalat enne NSVL lagunemist, kuidas see ütlemata võimatu on ja mingeid märke sellise sündmuse võimalikusest pole...loomulikult ei valetanud nad tahtlikult, lihtsalt oldi ignorantsed. Rääkimata infopuudusest

[Kapten Trumm]

Ja nüüd meenutame, kuidas kõik need Stanfordi tegelased in corpore kiitsid veel paar nädalat enne NSVL lagunemist, kuidas see ütlemata võimatu on ja mingeid märke sellise sündmuse võimalikusest pole

Kui vaadata ainult majanduslikult, siis võis neil omamoodi õiguski olla.
NSVL oli majanduslikult üle elanud palju hullemaid aegu kui 1990-1991 ja olnud ka pankrotile lähemal.
Lihtsalt tol perioodil polnud enam seda ainest, mis oleks aidanud asja koos hoida. Ehk vaimne pankrot.
Kui inimestel on vähegi ainest, siis süüakse ka kartulikoori. Kartulikoori söödi 20ndatel ja suure sõja ajal, aga 1990ndate alguses enam mitte, sest ühiskonna vaimne "sisu" oli ka vähese kirjaoskusega Kesk-Aasias selgeks saanud, rääkimata haritud ja läänelikult Baltikumist.

Nüüd jäi oodata vaid sobivat pauku. Arvatakse, et selleks said Tbilisi sündmused, kus esmakordselt näitas Kreml näpuga sõjaväelaste suunas, pestes käed puhtaks. Seda viga Gorba eelkäijad ei teinud, tulistajaid said ikka ordeneid ja ametikõrgendust. Seepeale sõjaväelased (aga ka enamik muudest "organitest") loobusid rahva pihta tulistamisest ja selle sapöörikatega raiumisest. Kui aga rahvas nägi, et sõjavägi enam nii ei tee, siis puudusid edasised takistused.

[Kriku]

Moskvas taastatakse VDNH ENSV paviljong: https://leht.postimees.ee/6948899/eesti ... 1577723337

Hiljem "Bioloogia" paviljon, alates sajandi algusest Kõrgõzstani käes.

[Kapten Trumm]

Kui hästi otsida, siis leiab ka viiteid nn Tondi (144. motolaskur-) diviisi taastamise kohta
See asub praegu Jelnja piirkonnas ja oli siiani tehnika hoiubaas, milleks see muudeti peale diviisi laiali saatmist.

[Kriku]

Kašpirovskist on PM-is lugu: https://maailm.postimees.ee/6951551/sup ... 1577723337

Vana juba 80, aga tegutsevat ikka oma vanal erialal edasi.

[Peeter]

See konkreetne telekatüüp oli paras jama, pea igal teleka käivitamisel oli vaja teha peenhäälestust, et pildi servad ei sätendaks või hääl ei ragiseks. Muidugi ka toonane individuaalantennindus ja analoogtelevisioon andsid siia oma osa.

Lõppes see sellega, et need häälestuse potekad kulusid sellest pidevast kruttimisest läbi ja pilt oli ainult nii, et pidid seda ratast näpuga all hoida või tiku vahele panema.

Lõppeks asendati see ikaldus mingi kasutatud Soome telekaga, mida juba 90ndate algupooles ringi liikus.

Jutt käib siis UPIMTST-61-st. 202-208seeria. See on väga meelevaldne ja saamatu jutt. Esiteks, sellel pillil oli taga APTŠ-nupp. Seda nuppu tuleb kasutada, teiseks tuleb ise oma antennid korras hoida või lasta korda teha. Ja kolmandaks, kui APTŠ ei tööta, siis tuleb lasta see töökojas või ka kodus korda teha. Ja kui muidu ei saa meistrimees jagu, siis tuleb vahekas ja/või CKM-CKD ära vahetada. Sellised ärakulunud poted selektoris jmt olid tavaliselt tingitud teistest tegemata jätmistest ja selles APTŠ-ta ujumises nüüd telekatüüpi süüdistada pole just hea toon. Töötasid need telekad ses osas ilusasti, anna korralik nõuetele vastav signaal ja pahaitas ilusti. Jah oli koormuskaitsega probleeme, oli kokkujooksuga jne, aga öelda, et telekatüüp oli paras jama on ikka liialdus. Point oli ikka selles, et telekas pidi korras olema, ja omad asjad kah.
Veel aastatuhande vahetuselgi, kui organiseerisin müügijärgset garantiihooldust üle Eesti, oli kümnest uue teleka ostnust probleemsest kliendist lõdvalt 9 antenni puudulikkusega või suisa olematusega (lihtsalt traadijupp ei kvalifitseeru veel antenniks kohe). Ja sellel 1-l siis oli tõesti midagi tõsisemat: oli see siis menüüd liiga keerulised, mõni asi liigselt aktiveeritud või pult ei olnud arusaadav jmt. Või oli ka tõesti mingi tehniline kala, näiteks kui osteti kinnises kastis. Selgituseks: kinnises kastis osteti tihti jõulude eel/ajal. Siis oli meil poodides kaks järjekorda lihtsalt: kinnises kastis no paar inimest jooksvalt vormistusel, no maks 10-15min, aga kui tahtsid käima panna ja proovida konkreetset ostetavat isendit, no siis kuni oma 1,5tundi.

[retti]

mul isa eksperimenteeris antennidega ja aeg-ajalt (olenes ilmast) saime isegi Soome TV kätte (Viljandis !).

Muidugi mitte stabiilselt aga ka Kärstnas on vaadatud Soome TVd

[Peeter]

mul isa eksperimenteeris antennidega ja aeg-ajalt (olenes ilmast) saime isegi Soome TV kätte (Viljandis !).

Muidugi mitte stabiilselt aga ka Kärstnas on vaadatud Soome TVd

Tartu kesklinnas salvestasin Soome UKV-d, monona täitsa 5 heli, stereona oli probleeme, ja loomulikult sõltus ilmas. Vahepeal sai ainult kuulata kuna feeding jooksis sisse, aga vahepeal sai päris kenasti uusi hitte diskodeks välja korjatud. Aga heli oli puhas. Tartus on Soome TV-d vaadatud päris mitmel pool, küll FI-s, küll ka orus Ihastes, ja jutt ei käinud ülilevidest. Ise Soome TV-d kätte ei saanud. Kassettidel oli niigi küllalt filme, ei pidanud niiväga pingutama. Ja neid "ridariässa" ja "mäkgaiveri" seeriaid koos Bondidega toodi niigi kassettidel Tallinnast Tartusse.

Ühe hea killu panen veel siia: Käisin ükskord ühe ülikooli füüsiku-elektrooniku juures kodus. Siis veel distantspulte telekatel polnud. Ainult Olimpil ja Elektroonikal oli mingi juhtmega kaugnikats. No ja siis ta näitas mulle enda loodud distantspulti, esimese 700-se värvika oma, selline ühe nupuga ringbaraban. No ma siis mõtlesin, et no mis asja ta nüüd kokku on aretanud, et mida kõike ringi vahetanud ja mida konstrueerinud, lasin peas läbi, et no mitu juhet vedas, et kas tõesti pani uue selektori ja tõi fikseeritud 6 jaamaga ploki endajuurde jmt. Ja siis ma nägin: mees oli aretanud tugitooli käetoe külge sellise nagu paaditulli moodi asjanduse, üksteiseritta oli aetud "vahepuki ja kardaaniristiga" kaks koroonakeppi ja siis oli ots liigendiga barabani otsas kinni. Istus tugitoolis ja kruttis kanaleid, Tartus 4 ja 6. Et detsi ümberlülituseks tuleb ikka telekani loivata.

[EOD]

Amatööride hulgas oli populaarne ka võimalikult kaugete telejaamade diktorite pildistamine. Võtmesõnadeks olid ülitundlikud antennid, antennivõimendid (näiteks radari P-12 "lineikast" ümbertehtud) ning ideaalsete levitingimuste pealepassimine.
Juhtus ülilevi tingimustes ka näiteks seda, et Tallinna taksoauto raadiojaamaga kuulis Bakuu kolleegide sidet.

[smr]

mul isa eksperimenteeris antennidega ja aeg-ajalt (olenes ilmast) saime isegi Soome TV kätte (Viljandis !).

Muidugi mitte stabiilselt aga ka Kärstnas on vaadatud Soome TVd

Tartus on Soome TV-d vaadatud päris mitmel pool, küll FI-s, küll ka orus Ihastes, ja jutt ei käinud ülilevidest. Ise Soome TV-d kätte ei saanud.

Mul on poisikesepõlvest pilt silme ees, kus Ilmatsalu tänava maja katusel oli stackitud 4 logoperioodilist. Jutt käis, et soome vaatamiseks.