Kas N Liidus oli ka midagi head?

[AMvA]

Einojah, sa oled see köikse tergem, paistab.

Mingit sisulist vastuväidet kah tuleb? Konsulaarpunkti või Keila TK metsamüügi kohta otse Soome. Kust vastu koormatega teksasid kaubandusse tuli...

Vasikaga võidu joosta on suht mõttetu.
Mu vanemad olid KTÜ-ga seotud aga sinu jaoks ei hakka ma küll mingeid kirjalikke tõendeid hankima. Sa ju ikka kõige targem (kuigi ei tea muhvigi).

[Lemet]

Soomega oli tegelikuses ülepea omaette kurss,(mitte ses mõttes, et mingit otsekaibandust Eestiga oleks toimunud, see käis ikka läbi Moskva ja väliskaubandus ministeeriumi), Soome oli suhetes NL eristaatuses ja võis olla kindel, et praktiliselt kõik Liitu veetakse. Vaatamata kvaliteedile. Piisas sildist made in finland. Mis muideks suuresti ka 90ndate lama põhjuseks oli. N L turg kadus, muu maailma jaoks aga puudusid nii tase kui sidemed. Sellega võob ka seletada puhangulised soome ksupade ilmumised siinsele turule. Aga ka näiteks Karjalasse või Kasahstani kaubandusse. Kus siis iga kohalik jupijumal selle jagamise orgunnis. Kus vastavate tõendite alusel, kus erilettides, kus veel jumal teab mis kombel. Samal viisil toimus ka sotsriikidega kauplemine. Ja sealse kauba jsgamine *sest kauplemiseks ei saa seda ju tegelikult nimetada).

[Sam Beaver]

Kunstlikult loodud defitsiidi mõtte võtab väga hästi kokku George Orwell raamatus "1984". Mõte lühidalt kokkuvõetuna siis et krempli hankimiseks kuluva aja võrra jääb inimestel vähem aega vastupanuks valitsevale süsteemile.

[toomas tyrk]

Tegelikult ma hakkasin meelde tuletama, et mis ajast need Luhta joped Eestis liikuma hakkasid. Minu mäletamist mööda kusagil seitsmekümnendate lõpus juba. 1978-79.

Kindlalt mäletan, et sõbral, kes 1979. aasta suvel tsikliga surnuks sõitis, oli Luhta jope. Ostetud eelmisel sügisel (vist) just Keila TK-st.

[AndresTy]

Selle nõukaheaduse teema algusest on käinud kaasas üks kummaline fetiš - varjendi-tsiviilkaitsefetiš - mis aeg-ajalt jälle pinnale purtsatab. Jahutud ja kembeldud on meeletult mingite nüansside kallal, mis paraku on aga täiesti teemast mööda jutt. Küsib teema: Kas NLiidus oli ka midagi head? See vist peaks tähendama seda, et see, et oli tsiviilkaitse ja varjendid oli asi mis oli NLiidus hea. Noh, siis võiks ju kosta, et ka see oli hea, et Nõukogude Armee oli maailma võimsamaid. Kui hea see "hea" muidugi oli.....

Küsiks õige nii, et miks sovjetiajal see tsiviilkaitse ja varjendite teema pidevalt aktuaalne oli? Eks ikka selle kalli riigi enese ambitsioonide tulemusena. Riigi väärakas vajadus olla pidevalt sõjajalal muu maailmaga, tekitas tagajärjena ka vajaduse tsiviilkaitse ja varjendite järele. Kas ei oleks mitte parem, kui poleks sellist vajadust? Et muu maailmaga aetaks asju normaalselt? Ühesõnaga - kui riigi poliitika muu maailmaga tekitab vajaduse tsiviilkaitse ja varjendite järele, siis ei saa nende olemasolu kuidagi mingiks heaks asjaks pidada. Ei olnud see mitte riigi altruistlik soov teha inimestele head vaid tegemist oli tagajärjega.

Selles valguses pole absoluutselt tähtsust, kas varjendid olid ainult nomenklatuurile või nomenklatuurile+üleliiduliste tehaste kaadrile või kõigile eelnevaile + rahvale. Või et kas need koolimajade keldrid olid ikka varjumiseks sobivad ja kas gaasimaske ikka jätkus. Vati-marlimaskide joonised on ka selles kontekstis täiesti üleliigsed. See arutelu ei kuulu enam teemasse HEA. Kahetsusväärne on see kuidas meie Eestit selles võrdluses halvustatakse või pehmemalt öeldes - selle najal, kuidas oli, suhtutakse Eesti tänasesse olukorda üleolevalt. See on ülekohtune ärapanemine kasutades selleks kontekstist väljarebitud fakti (nagu oleksid sovjeedi varjendid-tsiviilkaitse asi iseeneses) argumendina. Jah tõepoolest, me võime võrrelda meie olukorda olukorraga Soomes, teades, et seal tegeletakse tsiviilkaitsega tõsisemalt kui meil. Samas ei saa see jälle olla taburetijalg millega oponendile äsada - meie lähiajalugu (80 aastat) on lihtsalt Soome omast väga erinev.

[Lemet]

Olümpiaeelsel ajal olla seda siin liikunud. Samas mäletan ise kuskil 70ndate esimesest poolest Valio sulatatud juuste ning väikseid piimašokolaade alpiaasa pildiga

[Lemet]

...

Tegelikult selle "hea-halva" filosoofiani ju ei jõutagi, arutelu käib tasemel, kas oli või ei olnud. Ja teisalt- kui asi niikaugel on, et varjendit vaja, siis on selle olemasolù vaieldamatult "hea" ja puudumine "halb". Ühiskonnakorrale vaatamata.

[toomas tyrk]

Olümpiaeelsel ajal olla seda siin liikunud. Samas mäletan ise kuskil 70ndate esimesest poolest Valio sulatatud juuste ning väikseid piimašokolaade alpiaasa pildiga

Mitte ainult olümpia-eelsel. Nagu kirjutasin eespool - ka 1983 olid täiesti olemas.

Olümpia aeg ise on muidugi täiesti teine teema, mida kõike siis 1980. aastal poodides polnud...

[Sam Beaver]

Olid mingid kommid, vist "Arahhis suhkrus" mis iseenesest polnud suuremad asjad, aga müüdi neid korralikes kaanega plastiktopsides mis väga hästi kõlbasid igasuguse pisema mudru, nagu kruvid-mutrid jms. hoidmiseks.

[Kapten Trumm]

Selles valguses pole absoluutselt tähtsust, kas varjendid olid ainult nomenklatuurile või nomenklatuurile+üleliiduliste tehaste kaadrile või kõigile eelnevaile + rahvale. Või et kas need koolimajade keldrid olid ikka varjumiseks sobivad ja kas gaasimaske ikka jätkus. Vati-marlimaskide joonised on ka selles kontekstis täiesti üleliigsed. See arutelu ei kuulu enam teemasse HEA. Kahetsusväärne on see kuidas meie Eestit selles võrdluses halvustatakse või pehmemalt öeldes - selle najal, kuidas oli, suhtutakse Eesti tänasesse olukorda üleolevalt. See on ülekohtune ärapanemine kasutades selleks kontekstist väljarebitud fakti (nagu oleksid sovjeedi varjendid-tsiviilkaitse asi iseeneses) argumendina. Jah tõepoolest, me võime võrrelda meie olukorda olukorraga Soomes, teades, et seal tegeletakse tsiviilkaitsega tõsisemalt kui meil. Samas ei saa see jälle olla taburetijalg millega oponendile äsada - meie lähiajalugu (80 aastat) on lihtsalt Soome omast väga erinev.

Mul oli kange tahtmine küsida, et millise kontori SKO-st siis see tekst ka pärineb....
Eestis ei ole viimane 15-20 aastat (kui suur vaesus mööda sai, vaata kasvõi ehitusplatse linnas praegu) mingit tõsist argumenti tsiviilkaitse ja varjenditega mitte tegeleda analoogsetel alustel nagu Soomes (kus see oli üllatavalt sarnane sellega, mida tehti kuni 1991 siin). Selle asemel pandi kõvasti rõhku strateegilisele kommunikatsioonile selgitamaks publikule, et neid polegi vaja ning sõda ei tule.

Või mis see HEA on? Tsiviilkaitse vallas võiks öelda, et siis asi toimis vähemalt rahuldavalt (nende plaanide järgi, mis tollal olid).

Täna muide teeb Päästeamet ilma suurema kärata allesjäänud varjendite ja selleks sobivate ruumide kaardistamist. Miks? Polnud ju vaja?

[AndresTy]

Noh sellise filosoofia peale, Lemet ei oska ma küll midagi peale kukla kratsimise teha
Sõltub kust maalt me seda head mõõtma hakkame. Kui võtame ette näiteks tänase Eesti ja mõõdame seda väga laias spektris, siis saame kindlasti rohkem head - hoolimata nõrkusest tsiviilkaitse ja varjendite osas - kui võtta samaväärne mõõtmine ette sovjeediriigi korral. Asjade tervikuna vaatlemine on mu arust mõistlikum. Samamoodi ei saa ühemõttelise heana serveerida siin mõned lehed tagasi väljatoodut - et kui palju ikka ühe rubla eest osta sai. Hea oli see rubla sel momendil, kui see sul taskus oli, kui söökla uksest sisse astusid. Abstraktse heana suuremas pildis polnud ta aga sittagi väärt.

Eks Saksamaa linnades olnud varjendid olid ka momendist kus pommid langesid - hea. Päris õõvastavalt ajuvaba perspektiiv muidugi. Selliste võrdlustega võib jätkata lõpmatuseni.

[Kapten Trumm]

Küsiks õige nii, et miks sovjetiajal see tsiviilkaitse ja varjendite teema pidevalt aktuaalne oli? Eks ikka selle kalli riigi enese ambitsioonide tulemusena. Riigi väärakas vajadus olla pidevalt sõjajalal muu maailmaga, tekitas tagajärjena ka vajaduse tsiviilkaitse ja varjendite järele. Kas ei oleks mitte parem, kui poleks sellist vajadust? Et muu maailmaga aetaks asju normaalselt? Ühesõnaga - kui riigi poliitika muu maailmaga tekitab vajaduse tsiviilkaitse ja varjendite järele, siis ei saa nende olemasolu kuidagi mingiks heaks asjaks pidada. Ei olnud see mitte riigi altruistlik soov teha inimestele head vaid tegemist oli tagajärjega.

Tegelikult, kui sa statistikat vaatad, siis enim betooni inimese kohta valanud riik on Sveits (kus oli varjendikohti rohkem kui elanikke), huvitav küll, mis ambitsioonid sellel NATO-välisel väikeriigil küll olid, alustada WWIII? Või meie naabrid, Soome ja Rootsi? Ok, Soome pidas siledaid suhteid NSVL-ga ja võidi pidada venelaste liitlaseks (tegelikult USA plaanis ka Soomet tuumapommitada), aga Rootsi, Norra....? Olid pidevalt sõja-jalal (Rootsi pole sõdinud 200 aastat).

Tegelikult näitab tsiviilkaitse arendamine, palju riik hoolitseb oma elanike eest juhul, kui jamaks läheb. See on ju HEA? Kui mina käisin koolis, siis oli meil klassis paberkott nende veidrate marlisidemetega ja seinal infotahvle, et koolikella signaal see tähendab seda ja siis tuleb teha seda. Minu lastel täna koolis pole. See on ju HALB?

[AndresTy]

Selle asemel pandi kõvasti rõhku strateegilisele kommunikatsioonile selgitamaks publikule, et neid polegi vaja ning sõda ei tule.

Mulle küll mingit sellist kommunikatsiooni või avalikku diskussiooni või pikemat teemaarendust meedias 90. ja nullindatest ei meenu nagu poleks varjendeid või tsiviilkaitset vaja. Pigem oli pikk aeg, kus nendest lihtsalt üldse ei räägitud. Aga seda, et oleks olnud mingi plaanipärane avalikkuse mõjutamine nende mittevajalikkusest tundub pärinevat pigem tavapärasest trummifantaasia valdkonnast.

[Kapten Trumm]

Et siin aeg-ajalt hüppab järgmine katse eduraporteerida vapralt ambrasuurile, mind ei üllata - taolisi saab olema ka tulevikus.
Soovitaksin sul tutvuda näiteks endise SM valdkonna eest vastutanud asekantsler Koorti kommentaaridega meedias antud teemal.
(Ja mida arvas nt Ants Laaneots seepeale).

Või veel parem- Mati Iila raamat Aviaator 2 - on see fenomen, miks meil pead liiva peidetakse, kenasti ka lahti seletatud.

[AndresTy]

.... nagu kruvid-mutrid jms. hoidmiseks.

Laiatarbe kruvid-mutrid kippusid pahatihti EBAHEA kategooriasse....