Küsiks õige nii, et miks sovjetiajal see tsiviilkaitse ja varjendite teema pidevalt aktuaalne oli? Eks ikka selle kalli riigi enese ambitsioonide tulemusena. Riigi väärakas vajadus olla pidevalt sõjajalal muu maailmaga, tekitas tagajärjena ka vajaduse tsiviilkaitse ja varjendite järele. Kas ei oleks mitte parem, kui poleks sellist vajadust? Et muu maailmaga aetaks asju normaalselt? Ühesõnaga - kui riigi poliitika muu maailmaga tekitab vajaduse tsiviilkaitse ja varjendite järele, siis ei saa nende olemasolu kuidagi mingiks heaks asjaks pidada. Ei olnud see mitte riigi altruistlik soov teha inimestele head vaid tegemist oli tagajärjega.
Tegelikult, kui sa statistikat vaatad, siis enim betooni inimese kohta valanud riik on Sveits (kus oli varjendikohti rohkem kui elanikke), huvitav küll, mis ambitsioonid sellel NATO-välisel väikeriigil küll olid, alustada WWIII? Või meie naabrid, Soome ja Rootsi? Ok, Soome pidas siledaid suhteid NSVL-ga ja võidi pidada venelaste liitlaseks (tegelikult USA plaanis ka Soomet tuumapommitada), aga Rootsi, Norra....? Olid pidevalt sõja-jalal (Rootsi pole sõdinud 200 aastat).
Tegelikult näitab tsiviilkaitse arendamine, palju riik hoolitseb oma elanike eest juhul, kui jamaks läheb. See on ju HEA? Kui mina käisin koolis, siis oli meil klassis paberkott nende veidrate marlisidemetega ja seinal infotahvle, et koolikella signaal see tähendab seda ja siis tuleb teha seda. Minu lastel täna koolis pole. See on ju HALB?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.