Kas N Liidus oli ka midagi head?

[mart2]

Siinsed kaaspärnakad ja Koidula kooli kasvandikud tuletasid mulle voodisse heites meelde selle, et Koidula koolis oli sõjalise eriklass. Polkovnik Pžuk oli peaesineja ja andis minule kui reaalile kah miltaarseid algteadmisi.
Minuleteadaolevalt ühestki lõpetanust vanemohvitseri ei saanud, aga NA olla neil teenimine tunduvalt lihtsamalt läinud.
Kas mujal maarjamaal oli veel sõjalise klasse? Äkki on keegi siin foorumiski ja valgustaks, kui efektiivne võis olla selline "eri militaarõpe"...

Sõjaline algõpetus oli tegelikult kohustuslik ka ennem eriklassi sisseviimist. Koidula kooli lõpetajatest on Eesti Vabariigis päris mitmed saanud vanemohvitseriks (mõni ka hetkel tegevteenistuses) ja vilistlane Laneman sai isegi kindraliks.
Aga ennem Pžuki oli üks parem mees (70-ndate teine pool) - nime kahjuks enam ei mäleta (olen vanaks jäänud! ), kes rääkis puhast eesti keel ja armastas klaverit mängida. Oli tore vana...

[Kapten Trumm]

ENSV koolilõuna tundub hullu gurmeetoiduna, kes on pruukinud taolise toitlustuse teenuseid mõnes haridusasutuses Venemaal tollal. Või mõnes tavasööklas.
Seal tõesti karjusid kartulid hamba all ja seegi oli kõva erand - kuna venes kartulit kasvatada ei mõistetud (Eestis osati paremini), siis valdavalt oli makaronü ili gretsk

On ka ise õnnestunud ENSV koolitoitu 80-ndatest teises pooles manustada, mismoodi see mingist otsast "gurmee" oli, ma küll ei mäleta, võrreldes korra proovitud kolhoosisööklaga ühes maapiirkonna asulas.

Jutt oli võrdlusest sööklatoiduga väljaspool Eesti piire, Venemaal, mida mitut puhku manustama olen pidanud.
Kõige paremini klapibki vanemate meeste nõuka armee perlovka (pärlipuder) ja muu taolise jutuga.
Meil siin kogu viletsuse juures sellist makaroni, tatra ja hirsi rallit siiski polnud.

Tänane sööklatoit on muidugi maitsvam kui tollane, kuid:
-kartulid ja juurikad on enamasti sulfitiga töödeldud (kasutatakse kooritud juurikate sisseostmist, selmet ise koorida) - juurikad võisid siis olla sitasti valmistatud, kuid vähemalt olid need keemiavabad.
-kuna liha tänase rahanumbri (1,34 päev) sisse eriti ei mahu, siis asendub liha pahatihti pooltoodetega (kõvasti e-aineid, glutamaate ja kondilihamassi) - viimast keemiat ENSV ajal ei tuntud
-kuna koolikokad saavad naeruväärset palka (700 eurot kuus), siis ega keegi ei viitsi ka eriti vaeva näha, Santa Marial on suurepärased (ja kõva glutamaadi sisaldusega) kompleksmaitseained olemas, mida siis lajatatakse patta nii mis kole Samast põhjusest on tingitud ka kokkade armastus igasugu jamast tehtud pooltoodete vastu (lihtsam on ju mingid Talleggi "pihvid" pannile visata kui jamada ise kotlettide tegemisega).

Hamba all krõmpsuv kartul või põhja kõrvetatud, kohapeal kooritud juurikatest tehtud borss on õnneks tervisele kahjutu, erinevalt tänasest, glutamaatidest, emulgaatoritest ja sulfititest kubisevast sööklatoidust

[isakene]

БОМЖ on akronüüm sõnadest "без определенного места жительства" ehk siis kindla elukohata.

Minu koolitoit oli tasuta ja kvaliteetne. Kooli direktor oli muidugi ka legendaarne kõvakäeline koolipapa Otto Amer, kes nii ebakompetentsed kui ka näo poolest ebameeldivad tegelased õpetajate kui ka teenindava personali seast pikemata ukse taha kupatas. Lähiümbruse majandite ja ettevõtetega sai koolijuht hästi läbi ning sealt see tasuta toit ja ettevõtete spordirajatiste kasutamine kehalise tundideks. Mingil ajal mäletan küll ka valitud nägudelt toiduraha korjamist, vist olid siis tüübid, kel kaitsvat majandi kätt pea kohal polnud.

Kolhoosis oli ninaesine super ja hind odav. Meelde on jäänud Loksa turuvarblased, keda kolhoos igahommikuselt bussiga juhutöödele kohale vedas. Esimest ja küllap ka viimast korda elus nägin, kuidas praadi süüakse noa ja lusikaga. Ning slaavi toitumisharjumustele kohaselt suutsid tüübid isegi praadi luristada. Aastaid hiljem lugesin kusagilt artiklist, et pidada igavesti tervislik tegevus olema, luristamine nimelt. Võta sa siis kinni...

[Fucs]

Teema on läinud väga kulinaarseks ära

Jutt oli võrdlusest sööklatoiduga väljaspool Eesti piire, Venemaal, mida mitut puhku manustama olen pidanud.
Kõige paremini klapibki vanemate meeste nõuka armee perlovka (pärlipuder) ja muu taolise jutuga.
Meil siin kogu viletsuse juures sellist makaroni, tatra ja hirsi rallit siiski polnud.

Mina ei kurda ka NA toidu üle. Selles mõttes, et oleks maitsetu olnud või saast. Küll aga ei saanud seal kõike vajalikku piisavas koguses ja nii mõnelgi mehel algas ca 0,5 - 1 aasta pärast probleem nt. lagunevate hammastega, või ka nt. nn pidevate "kõrvetistega" (mao ülihapesus, või vbl ka närvidest) vms.

Meie pataljoni sööklas olid kokkadeks ajateenijad, valdav enamus lõunamaa poegade välimusega.

Hommikuti anti E-R kruubi- odra- või hirsiputru mingi kastmega (liha v. hakklihakaste, guljaš, määratlemata asi kus kasutatud ohtralt tomatipastat või paprikat/tomatit/kabatšokki jms), tee (üldiselt piiramatus koguses), suhkur (tükisuhkur 2TK), võid ("võiratas" e. üks kindel 20 grammine portsion alati mis kaabiti võikastis olevast võist spetsiaalse dosaatoriga), valget leiba (kolm pöidlajämedust viilu pikupidi pooleks lõigatud leivast).

L ja P (või L või P) ja riiklikel pühadel anti hommikuti tatra-piimasuppi (kasutati ka eelmiste päevade tatrapudru ülejääke), hirsi-, tatra-, riisi- või kartuliputru (või keedukartulit) kastmega (pidupäevadel defteelidega), tee, suhkur (pidupäevadel 3-4tk), must leib, valge leib, kaks keedumuna.

Lõunaks anti mõnda suppi (kapsasupp, borš, rassolnik vms, harva ka vermišellisuppi), musta leiba (üldiselt ei olnud mõistusepiires normeeritud), tatraputru keeduliha/hautatud lihaga või köögiviljaraguuga + mingi salat (konserveeritud kurk/tomat jms), kissell või kompott (kuivatatud puuviljadest, peamiselt õun ja pirn), 3 poolikut viilu valget leiba. Pidupäevadel anti vahel lisaks ka lisaportsjon võid (vahel aga anti pidupäeva lisaportsion võid hommikul e. said kaks portsionit võid).

Õhtusöögiks anti keedukartulit või kartuliputru/püreed ja kala (keedukala, küpsetatud kala, kalakaste, vahel harva "kilu-" või "räim tomatis"), tee + suhkur (2tk), või, must või valge leib.

Väliköökides olid veidi teised toidud ja ratsioonid.

Põhiline puudus oli piimast ja piimatoodetest. Hapukoort (ja nisujahutooteid, saiakesi, küpsiseid, vahvleid jms) sai ainult väeosa voentorgi puhvetist ise ostes. Nii sai veetud kaasteenijatele poodidest (tellimuse peale) pidevalt piima ja saia. Kolmas kohustuslik komponent mida pidi alati tooma oli povidlo/džemm (või moos). Ise sai esimesel poolaastal üle päeva lisaks kroonutoidule sisse aetud terve päts saia + 1 liiter piima

...ja magusavajadusest ei ole mõtet rääkida - see kehtib iga riigikorra ja ajateenistuse ajal.
Tavanorm (kui aga kusagilt kätte sai) oli 1 või 2 purki magusat kondenspiima (kõlbas ka see vähemagus)

[toomas tyrk]

-kartulid ja juurikad on enamasti sulfitiga töödeldud (kasutatakse kooritud juurikate sisseostmist, selmet ise koorida) - juurikad võisid siis olla sitasti valmistatud, kuid vähemalt olid need keemiavabad.

Eee, selles väite teises pooles poleks ma sugugi nii kindel. Nõuka ajal käidi nende väetiste ja teiste kemikaalidega ikka üsna vabalt ringi. Kaheksakümnendate lõpus tõsteti ajakirjanduses üles see nitraatide teema ning siis mingi aeg neid mõõdeti ja avaldati ka vastavateemalisi artikleid. 10x lubatust suurem nitraatide sisaldus köögiviljades ei olnud mingi haruldane asi...

[andrus]

DDT ja muud lahedad asjad lisasid ka kindlasti nõukogude söögile täiendavat vürtsi.

[Kapten Trumm]

DDT keelati Eestis juba 1968. Selle kasutamine polnud nõuka omapära, seda kasutas pea kogu valge ilm samamoodi.

[Lemet]

Meenutaks, et üks "laelupjamise" aja stammargumentidest olid needsinased sini-vesised keemiat täis kartulid ja muud juurikad....

[Kriku]

Ma igaks juhuks mainin ära, et pikk arutelu vorstivalmistamise saladuste üle puhkab siiamaani prügikastis... Ei ole vajadust seda uuesti maha pidada, võib sealt tuua. Pole ta hallitand ega midagi.

[toomas tyrk]

Meenutaks, et üks "laelupjamise" aja stammargumentidest olid needsinased sini-vesised keemiat täis kartulid ja muud juurikad....

Ma lugesin ikka kaks korda seda lühikest sõnumit, aga ikka ei ole kindel, et olen õieti aru saanud. Kuna hilisemad põlvkonnad võib-olla mõningaid termineid võivad mitte hablata, siis katsun tõlkida.

laelupjamine = laulev revolutsioon (halvustavalt). Kutsutud nii seoses kätest kinnihoidmise ja nende kõigutamisega peade kohal kontserditel.
stammargument = välismaiste imperialistlike agentuuride sepistatud sõnumid, millede abil nõukogude inimeste mõistus segi aeti ning nõukogude võim (lõpptulemusena) kukutati.

Minu isiklike mälestuste järgi olid asjaolud veidi teistsugused, tüüpiliselt "nõukogudelikud".
Lubatud nitraatide sisaldus köögiviljades oli määratud. Väidetavalt "teaduslikud normid", mis pidavat olema põhjendatud.
Võime nitraatide sisaldust määrata oli vastavais laboreis olemas. ka kiirtestidena, milledele saadi vastus samal päeval.
Reaalselt testimist ei toimunud. Olid erinevad kavalad ja riiklikult aktsepteeritud ringteed, kuidas neid teste vältida.

Kui teema tõstatati ja alustati reaalset testimist, ka juba kaubandusse müügile jõudnud köögiviljade testimist, siis selgus, et neid norme lihtsalt ei jälgitud.

Seega tüüpiline N Liit - paberi peal on kõik korras, inimeste eest hoolitsetakse ning tehakse kõik nende tervise huvides, reaalses elus loeb ainult number, st et plaan oleks täis ja kaup müügil.

Aga Lemet võib neid asju muidugi teist moodi mäletada...

[Kriku]

Kas see nitraatide teema ei tulnud tsipa varem avalikult üles ja siis fosforiidisõja käigus tekkinud keskkonnaküsimuste arutelu jätkuna...?

Võib-olla mäletan valesti

[retti]

Niipalju veel, et väga vaeseid inimesi oli ka NSVL-is. Eeskätt vanakesed, kellel ei tulnud normaalne pensionistaazh täis (mh. seetõttu, et võidi olnud pikema aja Gulagis veetnud). Kaheksakümnendate lõpus, kui hakati asjust vabamalt rääkima, oli ETV-s sel teemal ikka juttu ja rekordina jäi meelde üks tädike, kes sai mingite masendavate asjaolude kokkulangevuste tõttu 16 rutsi pensionit. Võib tunduda uskumatu, aga oli selline number.

Minu vanaema,kes oli lesena, nelja väikse lapsega 1930 aastast alates - peale abikaasa surma- üritanud üles ehitada Vabadussõjas osalemise eest saadud talukohta.1940 aasta alguseks oli ta nii võlgades,et pankrotist päästis teda vist ainult hea eelmise aasta linasaak. 1940 aasta juunikommunistid kirjutasid kõik tema võlad "korstnasse" aga vanaema ei liitunud uue võimuga iialgi.Vaid maksis kõik riigi nõutud põllumajandusmaksud ega iialgi astunud kolhoosi liikmeks.Ta kaks vanemat poega ja väimees kuulutati metsavendadeks ja saadeti Vorkuta laagritesse ümberkasvatusse.Kogu pealesõjaaegse aja elaski ta siis sellise sissetulekuga
See summa oli veelgi väiksem - alla 10 rubla ja ma küll ei mäleta,mis oli selle makse ametlik nimi,igatahes tänapäeva mõistes oli tegemist toimetulekutoetusega.Ja sellist raha maksti vanuritele veel 1980 te lõpus.

[vanahalb]

Esimest ja küllap ka viimast korda elus nägin, kuidas praadi süüakse noa ja lusikaga.

Krt, ma polegi siis ainuke Päris iga praadi niimoodi süüa peetakse ebasündsaks kuid mõnda gurmeerooga nagu "kartulipuder sousti ja lihatükiga" teistmoodi ei saagi. Lisaks olen täheldanud, et niisugune rats võimaldab lõunapausi lühenemise arvel päevas kaks klienti rohkem vastu võtta.

Kes minutit ei hinda
Ei tõuse esirinda

[Lemet]

Aga Lemet võib neid asju muidugi teist moodi mäletada

Mina mäletan seda nii, et härda vabakslaulmise aegadel oli üheks põhjuseks nõuda Nõukogude Liidust väljaastumist nimelt need nitraate sisaldavad kartulid ja muud juurikad. Rahul?

[Kulibin]

Järgnev on pühendatud kõigile N-Liidu taganutjatele...

Дураки как враги человечества

Вожди России свой народ
во имя чести и морали
опять зовут идти вперед,
а где перед, опять соврали...