Kas N Liidus oli ka midagi head?

[A4]

Rääkides näljast, leidsin sellise huvitava tabeli (põllumajanduslik tootmine Eestis).
https://www.postimees.ee/1708959/ensv-m ... s-sealihal

Teatud arengud on näha isegi õndsa Pätsu ajaga võrreldes. Tõsi, tükati on näha ka teatud ekstensiivseid arenguid.
Toodangu osas mingit allakäiku võrreldes vana hea ajaga küll ei paista (erandi moodustab sõjaaeg ja kolhoosieksperimendid).
Küll võiks öelda, et küllap see areng läänes (aga ka Soomes) oli palju suurem. Sest tehnoloogia arenes.
Tsaariaja (aga ka Pätsu aja) probleem oli killustatus ja väiksus, näiteks traktoreid või kombaine ei suudetud osta, kui sul oli mingi asundustalu 10 hektarit, pidid kahe hobusega leppima. Traktorit aga polnud mõtet 10 hektari peale osta. NSVL aja probleem on kaos, küüditamine ja elukorralduse muutus maal, millest saadi üle seal kuskil 60ndatel alles.

Ma pole väga kindel, kas pelgalt põllumajandusliku tootmise võrdlemine Soome vastavate näitajatega on iseenesest mingisugune edukuse või arengu näidis. St väga tore, et 100 000 elaniku või ühe hektari kohta suutsime toota Soomega enamvähem sama palju või kohati isegi rohkem vilja, kartuleid või pudulojuseid, aga miskipärast läks niimoodi, et suhteliselt sarnaselt 1930. aastate arengutasemelt alustades oli Soome 1990. aastateks muutunud Euroopa üheks rikkaimaiks riigiks ning teaduslik-tehnilise progressi eestvedajaks, Eesti aga muutunud Euroopa üheks vaesemaiks ja suhteliselt agraarseks riigiks. Teiseks võib arvata, et soomlased saavutasid analoogsed hektarisaagid ja toodangu kogused 100 000 elaniku kohta märksa väiksema tööjõukuluga, st suurema efektiivsusega.

Aga kogu selle jutu point pole mitte selles, et Nõukogude Liidus või Eesti NSV-s puudus igasugune areng või elu oli 1980. aastateks kohutavalt halb. Vaid et elu ja areng oleks võinud olla kõigi jaoks tunduvalt parem, kui poleks olnud sotsialistlikku plaanimajandust. NSVL-i aja probleemid ei tulenenud kokkuvõttes mitte sõjast, küüditamistest, kaosest ja elukorralduse muutusest maal, vaid põhimõtteliselt loomuvastasest majanduslikust ja poliitilisest süsteemist, mille paratamatuks osaks olid needsamad küüditamised, kaos ning kunstlikult esile kutsutud "elukorralduse muutused".

[davidsoniharald]

Alanud on uus peatükk lõputus järjejutus "Elu NSVLis ei olnud ju tegelikult nii halb." Eks näis milliste võrratute järeldusteni siis see kord jõuame.

Suure vaesuse ja nälja tingimustes vaevalt NSVL rahva-arv oleks kasvanud sõja lõpust alates kahekordseks.
Veits võiks kriitilist mõtlemist ka olla.

Ma siinkohal ei väida, et asi kuidagi valge ilma tasemel oleks olnud, aga elu-olu ka vene karumustikas muutus selle 45 aastaga ikka märgatavalt paremaks.
Minu ema näiteks (sünd 1948) meenutas, et kui tema laps oli (ehk siis 1950ndate keskpaigas ja lõpus) oli probleemiks isegi põhitoiduainete kättesaadavusega, põhiliselt oli saada mingit kummalist jahu, mille saamiseks oli vaja tunde sabas seista ja millest küpsetati sellised käkke, mida nimetati kommunismi kakukesteks. 1980ndatel põhitoiduainetega siin probleemi ei olnud.

Minu maal elavad vanavanemad, kes 1940ndate lõpul vägisi kolhoosi sunniti, ütlesid, et toona oli töö tappev - lisaks normtundidele kolhoosipõllul (mida hooajal võis olla 12 tundi päevas) tuli teha veel teine tööpäev oma põllul, et söönuks saada, sest kolhoositööga söönuks ei saanud. Magati siis kolhoositööl labida najal.

Paljud selliste artiklite autorid (eriti läänes) ei kujutagi ette, mis nägurit nähti näiteks WWII järgse 20 aastaga ja kui lihtne oli elu näiteks 80ndatel. Lääne inimese mõttekonstruktsioon on selline lihtsustatud - elu NSVL-s jäi 1990 (kui sellest rohkem teada saadi) palju alla elule Läänes, järelikult nende majandus ei arenenud. Nad lihtsalt jätavad sujuvalt kõrvale algtaseme, millest NSVL hakkas 1945 peale sõja lõppu kuskile liikuma. Ameeriklased ja britid ilmselt ei saagi sellest kunagi aru, sakslased ja prantslased, kes sõda oma nahal kogesid, ilmselt saavad paremini. Läänes pole eriti olnud vaja metsast toiduks seeni otsida või kolhoosipõllult peale kombaini viljapäid koguda, et üldse midagi süüa. GB ränga mereblokaadi tingimustes sõja esimesel poolel normeeritud toit oli täiesti kukepea võrreldes näguripäevadega siinkandis

https://en.wikipedia.org/wiki/Rationing ... od_rations

See auk, kuhu venelased olid 1942 seisuga kukkunud, oleks GB-s ja USA-s juhtudes toonud kaasa kiire kapitulatsiooni. Mismoodi nad hakkama said ja ära elasid, ongi müstika.

[vanahalb]

Otra kasvatati sellepärast palju, et see oli enam-vähem ainuke kultuur mis Eesti kliimas ühe suvega küpseks sai. Rukis oli eelkõige talirukis mille all põld pea kaks aastat kinni oli ja nisu samuti ikka talinisu. Suvinisu (selline nagu Ukrainas on) nõukaajal kohe kindlasti Eestis ei valminud ja suvirukis oli paras loterii. Kui oli headsuvi kõlbas lõpuks isegi inimtoiduks, kui ei siis läks pooltoorelt siloks. Toorelt ja siloks läks ka mais, olgugi et keegi Nikita sellega seoses alailma loodusseadustega võitles.
Tänapäeval väga täpselt ei tea, võib-olla saab isegi suvinisu kasvatada sest sordiaretus teeb imesid. Viinamari kasvab täna Lätis peaaegu tööstuslikult mis 50 aastat tagasi veel üsna kahtlane tundus. Soomega võrdluses tuleks arvestada ka sortidega, sest kuigi Soome kliima on veel sandim võisid neil roiskuva kapitalismi tingimuses saagikamad sordid käes olla.

No aga kas oder läks sigadele või õlletootmiseks siis vahet pole sest naiste silmis ühed sead kõik Minu mäletamist mööda 80-ndatel õllepuudust ei olnud. 80-ndate lõpus oli Tartus Humal ja minuarust oli seal kogu aeg õlut. Tudengil ei olnud selle jaoks kas raha või polnud sees vabu kohti või mõlemad korraga. Tallinna tuntumate kohtadega oli samamoodi. Umbes samal ajal alustanud õllekooperatiivid majandasid samuti otse tehasest tulnud vaatidega. Täiesti iseküsimus oli selle õlle kvaliteet - Saksamaal oleks niisuguse olluse müümise eest baarmen lihtviisil ära tapetud või vähemalt jalad tagumiku küljest lahti väänatud.
Seepärast tehti õlut kogu nõukaaja vältel kodus ja maltoosa oli kooperatiivi poes vabamüügil. Samuti soositi kodus veini valmistamist . Mul on praegultki nõukaajal väljaantud brosüür "Koduveini valmistamine " kuskil riiuli.
Veel kangema kraam ajamisel tuli eristada oma tarbeks valmistamist (administratiivõigusrikkumine ehk uuskeeles väärtegu ) ja müügiks tegemist, Minumeelest oli seaduseraamatus veel klausel "müügiks kasusaamise eesmärgil" ja see lasigi igasugustel puskarivanamuttidel hingitseda, Paragrahvi alla saamiseks tuleks sel juhul tõendada rämedat kasumimarginaali kuid mutt möllas ja rapsis ning lõpuks andis omahinnaga ära- mis siin seadusevastast on?
Oma tarbeks valmistamist ei viitsinud keegi menetledagi - hulk paberimäärimist ja lõpuks rubla trahvi. Sellega tahtsingi teemasse jõuda - karistused väärtegude eest olid nõukaajal inimlikult väikesed. Standardis rubla või kolm rubla mis mahtusid laias laastus vorstikilo ekvivalenti ja jäid oluliselt alla viinapudeli hinnale. Kas on keegi kuulnud, et tänapäeva Eestis oleks keegi saanud mingi rikkumise eest 6.50 trahvi mis vastab enamvähem Teevorsti kilohinnale Grossi poes ( kui kunagises akf Svejki postituses välja toodud kilohinda õigesti mäletan)?

[Kriku]

Eesti taasiseseisvumisel tuli taas asuda tõestama Eestis saianisu kasvatamise võimalikkust kuna nõukogude ajal oli kujunenud arvamus, et siin saab kasvatada vaid söödanisu. Tollane direktor Hans Küüts alustas suvinisu sordiaretuse taastamisel katsetama ja siin levitama skandinaaviamaade sorte. Põhjalike kvaliteedianalüüside põhjal selgitati välja parimad sordid saiaküpsetuseks. Samuti pani Hans Küüts rõhku õlleodra aretamisele ja levitamisele. Tema aretatud Elo arvati kõrgest kvaliteedist tulenevalt Euroopa Õlleodra Konventsiooni standardsordiks. Söödaoder Anni on aga sel sajandil olnud mitmeid aastaid eesti põldudel kõige suuremal pinnal kasvatatud sordiks.

https://www.pollumajandus.ee/uudised/20 ... =copypaste

[Kapten Trumm]

Aga kogu selle jutu point pole mitte selles, et Nõukogude Liidus või Eesti NSV-s puudus igasugune areng või elu oli 1980. aastateks kohutavalt halb. Vaid et elu ja areng oleks võinud olla kõigi jaoks tunduvalt parem, kui poleks olnud sotsialistlikku plaanimajandust. NSVL-i aja probleemid ei tulenenud kokkuvõttes mitte sõjast, küüditamistest, kaosest ja elukorralduse muutusest maal, vaid põhimõtteliselt loomuvastasest majanduslikust ja poliitilisest süsteemist, mille paratamatuks osaks olid needsamad küüditamised, kaos ning kunstlikult esile kutsutud "elukorralduse muutused".

On ikka. Siin ju miskid autorid väidavad, et NSVL majandus jäigi WWII perioodi tasemele, mis on puhas jama.

Osad majandusliku allakäigu põhjused 30ndatel-40ndatel loodi NSVL juhtkonna poolt kunstlikult, aga WWII ise oli piisavalt suur majanduslik pauk, et eitada selle rolli NSVL majandusarengus on ikka päris pime ignorants. Muidugi on ka tõsi, et venelaste ja lääneliitlaste poolt põhjalikult rusuhunnikuks muudetud Saksamaa "ärkas" majanduslikult palju kiiremini tänu turumajandusele ja 1960 oli Lääne-Saksamaal juba sõda kauge mälestus, siis NSVL-s oli siis veel varemetes asulaid.

Minu vanemad ja toona elanud sugulased (sündinud 40ndate lõpp-50ndate algus) ütlesid, et vaesus püsis ikka ka 60ndatel ja lahedamaks läks kuskil 70ndate alguses. Elustandard oli selline, et kuigi enamvähem nagu süüa sai (toiduainetega oli läinud 50ndate keskelt lahedamaks), siis puudus oli nt tarbekaubast, riideid tuli õmmelda ise, paar kingi pidi käima 1-2 aastat, sest isegi kui poes oli, siis raha polnud.

Tegelikult paistab see sellest põllumajanduse tabelist välja - kuidas intensiivset ja mehhaniseeritud põllumajandust ajanud tollane Eesti omas tootlikkust, mis jäi alla Pätsu aja kahe hobusega väiketaludele (tollane enamlevinud põllumajandusvorm). Vt 1955 andmeid toodangu kohta, palju algelisem põllumajandus 30ndatel oli tootlikum.

Ma pole väga kindel, kas pelgalt põllumajandusliku tootmise võrdlemine Soome vastavate näitajatega on iseenesest mingisugune edukuse või arengu näidis. St väga tore, et 100 000 elaniku või ühe hektari kohta suutsime toota Soomega enamvähem sama palju või kohati isegi rohkem vilja, kartuleid või pudulojuseid, aga miskipärast läks niimoodi, et suhteliselt sarnaselt 1930. aastate arengutasemelt alustades oli Soome 1990. aastateks muutunud Euroopa üheks rikkaimaiks riigiks ning teaduslik-tehnilise progressi eestvedajaks, Eesti aga muutunud Euroopa üheks vaesemaiks ja suhteliselt agraarseks riigiks. Teiseks võib arvata, et soomlased saavutasid analoogsed hektarisaagid ja toodangu kogused 100 000 elaniku kohta märksa väiksema tööjõukuluga, st suurema efektiivsusega.

Jutu mõte oli selles, et Soomes, analoogsete kliimaolude juures (ja samade väheviljakate muldade tingimustes) oli põllumajanduse toodang nii suhteliselt kui absoluutselt parem kui siin. Nii suhteliselt kui absoluutselt. Mäletan ise lapsena neid jutte, kuidas Soomes visiidil käinud kolhoositegelased rääkisid, kuidas seal piimalehm poole rohkem piima andis (toona käis kole kampaania, kuidas keskmine piimatoodang siin 4000 kg aastas lehma kohta saada - mis enamasti jäigi saavutamata). Võrdluseks - täna on sama toodang meil ammuilma viiekohaline arv.

[eeru]

Kas on keegi kuulnud, et tänapäeva Eestis oleks keegi saanud mingi rikkumise eest 6.50 trahvi mis vastab enamvähem Teevorsti kilohinnale Grossi poes ( kui kunagises akf Svejki postituses välja toodud kilohinda õigesti mäletan)?

Teevorst maksis nõukaajal 1.60. Grossi poes oli täna 1.78 kilugramm. Mingi soodukas. Siis sõid seda vaid sead...ja söövad täna vaid s....d. Ma ei ole seda kunagi ostnud. Ja söönud. Vanemad ei lubanud.

[Svejk]

Kas on keegi kuulnud, et tänapäeva Eestis oleks keegi saanud mingi rikkumise eest 6.50 trahvi mis vastab enamvähem Teevorsti kilohinnale Grossi poes ( kui kunagises akf Svejki postituses välja toodud kilohinda õigesti mäletan)?

Teevorst maksis nõukaajal 1.60. Grossi poes oli täna 1.78 kilugramm. Mingi soodukas. Siis sõid seda vaid sead...ja söövad täna vaid s....d. Ma ei ole seda kunagi ostnud. Ja söönud. Vanemad ei lubanud.

Teatan alandlikult, et võtan omaks ja enamgi veel, sest just eila Keila Krossist Teevorsti enesele soetasin ehk pool latikest ostukorvi poetasin, aga et akf vanaalp täiesti igasuguse mõõdutunde seal soomes kaotanud, kui sedaviisi oma suukest on paotanud, et ma 6.50 kiluinna eest mingeid vorste ostaksin - ei seda kohe kindlasti mitte!
5 kopikatega on Muugal Kirsipuu poekeses Poola salaami vorstiotsad, neid ma enesele veel luban, sest pakendil on 101% lihasisaldus!

Mis puudutab nõukaaega, siis stipist elades ja motika jaoks kogudes ma seda Teevorsti enesele lubada ei saanud, vaid vaatasin pealt, kuidas ühikas palatikaaslased sõrmejämeduseid viilakaid saia peale lõikasid, sest vanemad andsid toiduraha. Akf eerul on õigus - sead. Ma ise olen ka sea aastal sündinud.
A sai oli see õige, puust riiulilt, krõbe.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..meil kodus oli ka nõukaajal teevorst laua peal - tsiaks keegi ei muutund // röhkima es hakand

[Fucs]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 29#p597629

https://nami-nami.ee/retsept/8642/teevorst

[mart2]

Tunnistan ausalt, et elades üliõpilasena Tartus 1980 lõpp kuni 1986 algus, ei tundnud kunagi õllevee defitsiiti.
Toome poest toodi EPA ühikasse õlut tavaliselt 10-liitristes kanistrites, sest kohapeal pudelist ümber valades jäi taara raha alles. Kanistreid, mida muuks otstarbeks ei kasutatud, oli iga paari toa kohta üks, nii et suurema peo korral sai naabrite käest koju veoks "taarat" laenata (kohustusliku õllelonksuga tasudes). Kvaliteet oli muidugi iseasi …
Seal, kus kaubaauto käis 2-3 korda nädalas oli ilmselt defitsiit tingitud just juurdeveo probleemidest.

[Fucs]

Vedasin 1985-1986 õltsi Kaubastu ja ETKVL poodidesse.
Ei täheldanud mingit erilist puudust isegi suvel. Vbl mingite markide puhul oli defitsiiti, ei olnud ega ole siiani õllespets.
Žiguli õlut oli alati.
Puudus oli tumepruunis pudelis õllest, mida taheti eelisjärjekorras ja osteti ära kõigepealt.
Toona väideti, et rohelistes jm heledamat värvi pudelites olevat viletsam kraam.

[Svejk]

Toona väideti, et rohelistes jm heledamat värvi pudelites olevat viletsam kraam.

Eiole siin midagi, et toona väideti. Õlu on väga valgustundlik, ja mida tumedam pudel, seda parem, eriti toonase elava õllega.
Omal ajal poodis oli ka näha, kuidas kogenud seltsimehed pudeleid ükshaaval põhi ülespidi keerasid, et kas sadet (või hiirt?) sees eipole, sest hägusus ja/või sade on esimesi riknemise tunnused. Väga vilunult tegutsesid, proffessionaalselt. Ilus oli vaadata.

[Manurhin]

..meil kodus oli ka nõukaajal teevorst laua peal - tsiaks keegi ei muutund // röhkima es hakand

Mäletan ka seda nõukaaegset teevorsti. Võimaluse korral osteti meie peres muidugi midagi paremat, nt. lastevorsti, aga kõlbas ka see teevorst leiva-saia peale. Igatahes oli etem mõnedestki praegustest vorstilaadsetest aeglase toimega massihävitusrelvadest, mis oma konsistentsilt pehmemapoolset silikoonhermeetikut meenutavad.

[Roamless]

..meil kodus oli ka nõukaajal teevorst laua peal - tsiaks keegi ei muutund // röhkima es hakand

Kus olid võimalused, mina mäletan, et nõuka aja lõpus olid õnnelik kui sai poest stepivorsti. Vot ei tea millest see stepivorst tehtud oli, kuid tihti oli ta seest roheline ja kõlbas mingil määral peale praadimist suure nälja korral pika hambaga süüa. Võibolla oli tõesti stepis leiduvates produktidest, nagu nimi ütles ala nälga kõngenud susliku korjus, mida koiott on paremateks päevadeks maha matnud.

[Svejk]

Roheline varjund Stepivorsti juures on naturaalselt seotud Semipalatinski poligooni ja radioktiivsete essentsidega,
aga sellest on ka varemgi jutte olnud: viewtopic.php?p=519364#p519364