www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Juun, 2019 20:39

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 5548 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 324, 325, 326, 327, 328, 329, 330 ... 370  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 16 Veebr, 2019 11:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1774
Asukoht: Tallinn
kalleb kirjutas:
https://folklore.ee/CEES/doktorikool/prese/Tonu_Tender.pdf

Uurija professionaalne kretinism on asi, mida peab pidama silmas nii uurija isiku kui ka uurimuse lugemise puhul:
Patarei ‘Tallinna Keskvangla’<vn krim. sl батарея ‘türm’ < бoтать ‘rääkima’, батать по свойски ‘kõnelema vargažargooni’;

Tallinna Keskvangla ehk Patarei puhul pärineb nimi ikkagi endiselt militaarehitiselt, mille väga mitmes rahvapärases nimetuses oli sees sõna 'patarei' suurtükipatarei tähenduses (fort tervikuna ametlikult mitte kunagi, aga fordis ja lähikonnas oli ametlikke patareisid eraldi küll).

Vangla nimi Patarei on pärit juba EW ajast, nii et siin pani lp teadlane vene mõju päritoluga küll puusse.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 10:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26068
Tsiteeri:
Heiki Ahonen on kirjutanud ajakirjas "Vikerkaar" nr.9 1990 artikli Eestist pärit poliitvangidest ja nende nimekirjadest.
Ta toob ära tema kasutuses olevate nimekirjade alusel järgmised Eestist pärit poliitvangide numbrid (mis ei ole lõplikud, sest võib olla ka muid nimekirju):
1977a nimekirjas on 54 nime
1979a nimekirjas on 42 nime (kadunud on 16 1977a nimekirjas olnud nime ja juurde on tulnud 4 uut nime)
1989a nimekirjas on 15 nime märkusega, et enamuses on tegemist sõjaväeteenistusest keeldunud isikutega.

Siit võib teha järelduse, et nii ütelda NSVLiidust (või ENSV-st) "antigi üle" iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigile ainult "kriminaalvangid", mistõttu mingitest drastilistest vangide üldarvu muutustest poliitvangide massilisuse tõttu ei saagi loogiliselt võttes sellel hetkel enam rääkida.


Seda ma ju räägingi - poliitvange oli 70ndatel-80ndatel kaduväike osa (suurusjärk 50 inimest moodustab suurusjärgust 4000 1,25%), taolist seltskonda pandi Stalini ajal tõepoolest plaani järgi kinni. Tegelikult võiks öelda, et Stalini perioodil andsid poliitilised vangid kaaluka osa koguarvust, kui lõppes kampaania korras laagrisse saatmine (igasugu "temaatilised" süüasjad NSVL-s), siis kuivas nende arv kokku.

Need, kes meile ENSV perioodist "päranduseks" jäid, ei olnud mitte mingid piinatud isamaalised geeniused, vaid tavalised kriminaalkurjategijad, kes istuvadki igas normaalses riigis trellide taga. Võibolla mõnes liberaalsemas riigis istuks nad 25% vähem aastaid ja mingi eriti rämeda tapmise eest neile poleks surmanuhtlust määratud (NSVL-s eksisteeris surmanuhtlus kuni lõpuni, kuid vähemalt siin näis olevat nende täideviimine kuskil 80ndate keskel peatatud).

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et läbi eri perioodide üritas NSVL poliitiline juhtkond järeleandmisi tehes pikendada süsteemi eluiga, kuid sellest ei tulnud midagi välja (Gorbatsovi perestroika pani sellele pehkinud tarele viimase paugu). Aga piiranguid järk-järgult lõdvendati ja üritati kasutada pehmemaid võtteid (nt eestlasi ei küüditatud Siberisse, vaid venelasi asustati siia).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 10:41 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14820
Asukoht: Viljandimaa
Mul läks nüüd järg käest. Kas kriminaalid istusid kõik ENSV-s?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 12:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1774
Asukoht: Tallinn
Kriku kirjutas:
Mul läks nüüd järg käest. Kas kriminaalid istusid kõik ENSV-s?

Alustuseks üks ütlemata kuldne mõte, mida peab SSSR-i teemas alati jälgima:
Martin Peeter kirjutas:
Ma arvan, et üks möödarääkimine, mis selle vaidluse juures oluline, on see, et ka NLiidus oli päris mitu päris eriilmelist ajalooperioodi.

Seega minu märkus hetkel on 1970-te lõpust/1980-test.
*Eesti NSV-s oli ainult üld-, tugevdatud ja range režiimiga laagrid. Ometi saadeti neid režiime ka venemaale, aga põhjust ega ulatust ei tea
*Naistel oli üldse ainult üks tsoon, nende puhul teiste režiimide asukohti ei teagi
*Erirežiim lähim Vilniuses (Patareis olid ainult erirežiimi kambrid eeluurimise ja etapi jaoks)
*Türmirežiim vist Leningradis?
*Surmamõistetud läksid Leningradi; mis neist sai edasi, ei tea. Eestisse tuli ainult ÜNP-sse (see oli viimane Eesti NSV-poolne organ, kes võis otsust muuta) teade, et otsus on viidud täide
*Alaealistel oli ainult üldrežiim Viljandis. Juba tugevdatud režiimi karistatud (nt huliganism) saadeti Venemaale
*Keemikud saadeti enamik Venemaale (Eesti NSV-s oli ainult kolm komandatuuri - kohtu- ja Patarei-keemikud Tallinnas Paes ja Männikul ning tsoonikeemikud Kohtla-Järvel)
*Asumistele oli Eestis kaks kohta - Sooniste ja Karksis. Pole kuulnud, et asujaid oleks saadetud Venemaale
*LPT-sid (sundviinaravi) Eestis NSV-s kolm - Maardus, Pärnus ja ? (praegu ei meenu). Pole kuulnud, et neid oleks saadetud Venemaale
*Sunnivaimuhaiglad olid vist kõik Venemaal
*Dispatt oli üks (mereväe) Paldiskis; teisi ei tea

Minu puusalt pakutu on, et räägime suurusjärgust 300...500 inimest.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 17:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26068
Türmireziimi all pead ilmselt silmas kambrireziimi?
Kambertüüpi vangimaju oli Eestis kolm, Patarei elik Keskvangla, Tallinna vangla Magasini tn ja Pärnu vangla. Räägin siis EV perioodist. ENSV ajal võisid asjad vähe teistmoodi käia. Neist kaks esimest olid eeluurimisvanglad (mis ei saagi teistmoodi olla kui kambertüüpi). Kuid Patareis majutati ka Eestis surmamõistetuid, kes eluaegseteks said. Pärnu vangla oli selline spetsjomm asutus - sinna sattusid reeglina endised riigiametnikud (kinni pandud politseinikku ei saa saata Rummu "tsooni", lüüakse seal esimesel päeval maha, aga ka nt põgenemisohtlikud tegelased.

Vangla-asutused Eestis 90ndate lõpu seisuga olid (sellisena nad NSVL-lt üle tulid) 9 tk:
Patarei ehk Keskvangla -eeluurimisisolaator
Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator
Harku (naistevangla)
Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas
Rummu (nn 3 tsoon ehk "troika") Rummu alevikus. Rummu vangla koosseisus oli eraldi reziimiüksusena avavangla (sarnane "keemiale").
Murru (nn 2 tsoon ehk "tvoika") - Rummu ja Murru oli üksainus kogum, kuid territooriumilt ja alluvuselt eri asutused, Tallinna poolt tulles vasakut kätt Rummus.
Ämari - Tallinna poolt tulles paremat kätt asuv kompleks Rummus, umbes 1 km suurest teest, teelt ei paista.
Viljandi - noortevangla
Pärnu - selline eliitsem, ametnikele ja ohtlikumatele tegelastele.

Eeluurimisisolaatorites peeti ka teatud kogust süüdimõistetuid, mis oli vajalik majandustööde tegemiseks vanglas. Eeluuritavatel töösundust polnud.

Üldiselt oli selline "üldine kriminaalne element" varastest tapjateni laagertüüpi tsoonis. Selliseid tsoone oli Eestis meestele kolm ja naistele üks. Kõik olid nn laagertüüpi - majutus ühiselamu stiilis hoones ja elutsooni piires vaba ringi käimine, töötsooni (kus tehti tööd) pääsesid need, kel sinna asja oli. Vangla jagamine elutsooniks ja töötsooniks oli meil enamasti NSVL aegne leiutis ja on ka kasutamist leidnud uutes vangimajades alates Tartust. Naisi istus vangis üllatavalt vähe, kui süüdimõistetute koguarv oli 3000 taga, siis sellest oli Harku naistevanglas alla 200.

See ühiselamustiilis hoone tähendas Rummu "tsoonide" puhul, et ühikatüüpi, harilikult 2-korruselises hoones asus püsivalt 1 korrusel üksainus valvur ja majas asuva 250 inimese elu seal käis suuresti iseregulatsiooni teed (niipalju kui päevakava muidugi võimaldas). Seepärast läbiotsimistel leiti ühest sellisest elublokist keelatud kraami mõnikord terve kerghaagise täis, uutes kambertüüpi asutustes on nt vangidelt mobiiltelefoni leidmine suursündmus.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 19:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 1706
Castellum kirjutas:
… *Keemikud saadeti enamik Venemaale (Eesti NSV-s oli ainult kolm komandatuuri - kohtu- ja Patarei-keemikud Tallinnas Paes ja Männikul ning tsoonikeemikud Kohtla-Järvel)...
Komandatuuridest ei tea midagi, kuid Pärnus olid keemikud 1970-ndatel täitsa olemas. Mul klassivenna onu oli üks neist. Elasid eraldi hoones "nn. ühiselamus" aadressil Aida 1.
Praegu on seal guuglikaardi järgi AS Savi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 20:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5044
Keemiavägedel ( himvoiska) ja keemikutel vangidel oli tegelikult erinev staatus

Et üks polnud teine ja teine esimene


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 23:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1774
Asukoht: Tallinn
mart2 kirjutas:
Castellum kirjutas:
… *Keemikud saadeti enamik Venemaale (Eesti NSV-s oli ainult kolm komandatuuri - kohtu- ja Patarei-keemikud Tallinnas Paes ja Männikul ning tsoonikeemikud Kohtla-Järvel)...
Komandatuuridest ei tea midagi, kuid Pärnus olid keemikud 1970-ndatel täitsa olemas. Mul klassivenna onu oli üks neist. Elasid eraldi hoones "nn. ühiselamus" aadressil Aida 1.
Praegu on seal guuglikaardi järgi AS Savi.

Veelkord, aegu on erinevaid. Ilmselt siis Sinu Pärnus olid keemikud millalgi 1970-tel.

See aeg, millest mina räägin, neid polnud. Oli LTP praeguse (ja vist ka varasema, mingi 1950-te keskpaigani?) Pärnu vangla kohal.

Minu aeg on suulise pärimusena umbes 1970-te lõpust alates. Pidulikud ajaleheteated sündmuste täpse ülevaatega olen kuskile kaotanud ära.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 18 Veebr, 2019 23:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1774
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
Türmireziimi all pead ilmselt silmas kambrireziimi?
Kambertüüpi vangimaju oli Eestis kolm, Patarei elik Keskvangla, Tallinna vangla Magasini tn ja Pärnu vangla. Räägin siis EV perioodist. ENSV ajal võisid asjad vähe teistmoodi käia. Neist kaks esimest olid eeluurimisvanglad (mis ei saagi teistmoodi olla kui kambertüüpi). Kuid Patareis majutati ka Eestis surmamõistetuid, kes eluaegseteks said. Pärnu vangla oli selline spetsjomm asutus - sinna sattusid reeglina endised riigiametnikud (kinni pandud politseinikku ei saa saata Rummu "tsooni", lüüakse seal esimesel päeval maha, aga ka nt põgenemisohtlikud tegelased.

Vangla-asutused Eestis 90ndate lõpu seisuga olid (sellisena nad NSVL-lt üle tulid) 9 tk:
Patarei ehk Keskvangla -eeluurimisisolaator
Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator
Harku (naistevangla)
Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas
Rummu (nn 3 tsoon ehk "troika") Rummu alevikus. Rummu vangla koosseisus oli eraldi reziimiüksusena avavangla (sarnane "keemiale").
Murru (nn 2 tsoon ehk "tvoika") - Rummu ja Murru oli üksainus kogum, kuid territooriumilt ja alluvuselt eri asutused, Tallinna poolt tulles vasakut kätt Rummus.
Ämari - Tallinna poolt tulles paremat kätt asuv kompleks Rummus, umbes 1 km suurest teest, teelt ei paista.
Viljandi - noortevangla
Pärnu - selline eliitsem, ametnikele ja ohtlikumatele tegelastele.

Eeluurimisisolaatorites peeti ka teatud kogust süüdimõistetuid, mis oli vajalik majandustööde tegemiseks vanglas. Eeluuritavatel töösundust polnud.

Üldiselt oli selline "üldine kriminaalne element" varastest tapjateni laagertüüpi tsoonis. Selliseid tsoone oli Eestis meestele kolm ja naistele üks. Kõik olid nn laagertüüpi - majutus ühiselamu stiilis hoones ja elutsooni piires vaba ringi käimine, töötsooni (kus tehti tööd) pääsesid need, kel sinna asja oli. Vangla jagamine elutsooniks ja töötsooniks oli meil enamasti NSVL aegne leiutis ja on ka kasutamist leidnud uutes vangimajades alates Tartust. Naisi istus vangis üllatavalt vähe, kui süüdimõistetute koguarv oli 3000 taga, siis sellest oli Harku naistevanglas alla 200.

See ühiselamustiilis hoone tähendas Rummu "tsoonide" puhul, et ühikatüüpi, harilikult 2-korruselises hoones asus püsivalt 1 korrusel üksainus valvur ja majas asuva 250 inimese elu seal käis suuresti iseregulatsiooni teed (niipalju kui päevakava muidugi võimaldas). Seepärast läbiotsimistel leiti ühest sellisest elublokist keelatud kraami mõnikord terve kerghaagise täis, uutes kambertüüpi asutustes on nt vangidelt mobiiltelefoni leidmine suursündmus.

Türmirežiim on umbes nagu tsaariaegne kindlusvanglas olemine. Mitte tsoonis (laagris), vaid türmis. Kuidas täpselt nägi välja, ei tea, ENSV-s sellist ei olnud. Aga Venemaal oli paraku vähesedki kirjeldused ainult rahvapärimus.

1980-tel olid ikkagi mõned üsnagi olulised erinevused EV 3. perioodi aegsetest 1990-test:
*Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator - see oli ikka üldrežiimiga laager (5. tsoon)
*Harku (naistevangla) - 1. tsoon. Nagu öeldud, mina ei tea, kus naistel oli tugevdatud, range jne edasi režiimid. Võimalik, et Venemaal - kuna naiste kuritegevus oli väike. Nt 1958-1970, kui surmaga nuheldi taas ja veel Eestis, hukati kokku kolm naist (vähetõenäoline, et sellest perioodist on mul mõni nimi puudu - aga küsitavusi muidugi on)
*Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas - vanglat polnud, oli LTP
*noorte eeluurimisisolaator - see oli samuti Patareis, üldiselt "sidehoones" (2. korpuses) ehk siis ühes kahest EW-aegses osast
*Rummus keemiat polnud
*Ämari - 4. tsoon, üks rangetest
*Pärnu - vanglat polnud, oli LTP
*Eeluuritavatel töösundust polnud - 1980-tel oli eeluuritavatel töö tegemine keelatud. Patareis tegi tööd majandussalk, eeluuritavad üldiselt magasid

Selgelt on näha, et peale 1991. a šokki on EV vanglasüsteem läinud hajutamise ja piirkondlike vanglate rajamise ideed pidi.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2019 0:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 594
Castellum kirjutas:
/.../
Selgelt on näha, et peale 1991. a šokki on EV vanglasüsteem läinud hajutamise ja piirkondlike vanglate rajamise ideed pidi.
Rebin kontekstist, kuid kui lehe alguses märgid teadlase professionaalset kretinismi uurimustöö tegemisel, siis lehe teises pooles tekib juba soov küsida, mida sa, akf Castellum, 1991 a šoki all mõtled. Pigem retooriline küss.

PS. Mehed, 300+ lehekülge teemakohast ja teemast sutt mööda juttu, on vist, mida nats häbeneda. Pean tunnistama, ei taba biiti ja ei tahagi tabada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2019 0:06 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14820
Asukoht: Viljandimaa
Kas sa tõesti hakkasid seda teemat algusest peale lugema???

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2019 0:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 594
Kehv vabandus, Kriku. (Ei ole algusest peale vaadanud, siin on muid teemasid, mida algusepoole tagasivaatavalt lugeda. Nende eest kiitus!)

PS. Ma soovitaks huumorivõtmes teema arendusena vaadata telesarja ENSV. Toda biiti jagan täiega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2019 0:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5044
Üldiselt hea oli et otsa sai aga nüüd jälle uues liidus

Varsti tuleb ilmselt teha teema --Kas E Liidus oli ka midagi head?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2019 11:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1774
Asukoht: Tallinn
Runkel kirjutas:
1991 a šoki all mõtled. Pigem retooriline küss.

Mis on retoorilise ja mitte-retoorilise küsimuse vahe?

Ilmselt Sinu puhul siis tegu noorema inimesega, kes 1991. aastat ei mäleta. Aga lugeda oleks ju ikka võinud selle aasta kohta...

Šokk 1991. aastal oli selles mõttes, et tuli järsku hakata lambist ehitama üles oma riiki. Selles mõttes oli 1918. aastal kergem, et selja taga oli 50 aastat omavalitsus-, seltsi- jms tegevust. Kogemust oli...

1991 sellist kogemust polnud. Aga oma riigi põhi- ja infrastruktuur koos kõige juurdekuuluvaga tuli luua. Nt riigikatse-, vangla- ja välisteenistustes oli eestlaste osalemine okupatsioonivõimu ametites seni väga väike.

Uus välisteenistus sai üsnagi hea.

Riigikatse ehitati minu arust ka üsna hästi üles. Erinevalt 1919. aastast polnud hetkel tegelikku sõjaolukorda, seega puudus 1990. üldiselt välissekkumise oht. Annab ülesehitamiseks hoopis teise keskkonna.

Kinnisvara tagastamine ja erastamine oli minu seisukohalt vaadatuna (ehitus ja linnaplaneerimine) totaalne ämber. Lisaks õigusliku järjepidevuse rikkumine.

Politsei olukord vist polnud nii hull, sest inimesi ikka jätkus.

Vanglateenistuses oli olukord hull. Nt perimeetreid valvas ju VV. Lihtsalt üks päev tõmmati uttu, et nüüd valvake ja kantseldage ise. Aga mingit väljaõppinud personali ju polnud...

Sellest šokiolukorrast rabeleti minu arust üsna rahuldavalt välja. Hakati ehitama piirkondlikke vanglaid, et lõhkuma kurjategijate rotatsiooni, hakati ajama uue vangla(te) ehitamist Patarei asemele. Algul oldi üsna sinisilmsed, loodeti müügiga teenida kolme uue vangla rajamise raha. Samututi aga üldiselt õhumüüjate otsa, mis raiskas aega, ressursse ja tekitas kogu asja vastu umbusku.

Iseloomulik on vanglateenistuse pöördesse ka Eesti viimase surmanuhtluse lugu. Viimati oli Patareis nuheldud 18. veebruaril 1970, siitalates saadeti kuskile Venemaale. Nüüd tuli järsku kaks aastat tegeletus juhtumis ise viia täide - kuidas täpselt ja kellega, keegi ju enam (veel) ei tea. Aga tehti siis 11. septembril 1991 ära, oma jõudude ja teadmistega. Eks tegijatelegi oli see šokk.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 19 Veebr, 2019 11:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 16917
Tsiteeri:
iigikatse ehitati minu arust ka üsna hästi üles. Erinevalt 1919. aastast polnud hetkel tegelikku sõjaolukorda, seega puudus 1990. üldiselt välissekkumise oht. Annab ülesehitamiseks hoopis teise keskkonna.


Samas oli 1919 võtta suures koguses värske kogemusega ohvitsere alates lipnikest ja lõpetades polkovnikutega, kel selge ettekujutus, mis ja milleks. 91 oli sellisest kogemusest kibedasti puudus (mitte ainult meil, vaid kogu maailmas). Millega on ilmselt seletatav ka kõik see vapper kaitseväeline molutamine esimesel viieteistkümnel aastal. Ainuke reaalse juhtimis ja lahingukogemusega vanemohvitser oli toona Laaneots ja ilmselt mäletame kõik, mida riiklikul tasemel tema arvamusest arvati.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 5548 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 324, 325, 326, 327, 328, 329, 330 ... 370  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt