www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Türmireziimi all pead ilmselt silmas kambrireziimi?
Kambertüüpi vangimaju oli Eestis kolm, Patarei elik Keskvangla, Tallinna vangla Magasini tn ja Pärnu vangla. Räägin siis EV perioodist. ENSV ajal võisid asjad vähe teistmoodi käia. Neist kaks esimest olid eeluurimisvanglad (mis ei saagi teistmoodi olla kui kambertüüpi). Kuid Patareis majutati ka Eestis surmamõistetuid, kes eluaegseteks said. Pärnu vangla oli selline spetsjomm asutus - sinna sattusid reeglina endised riigiametnikud (kinni pandud politseinikku ei saa saata Rummu "tsooni", lüüakse seal esimesel päeval maha, aga ka nt põgenemisohtlikud tegelased.

Vangla-asutused Eestis 90ndate lõpu seisuga olid (sellisena nad NSVL-lt üle tulid) 9 tk:
Patarei ehk Keskvangla -eeluurimisisolaator
Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator
Harku (naistevangla)
Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas
Rummu (nn 3 tsoon ehk "troika") Rummu alevikus. Rummu vangla koosseisus oli eraldi reziimiüksusena avavangla (sarnane "keemiale").
Murru (nn 2 tsoon ehk "tvoika") - Rummu ja Murru oli üksainus kogum, kuid territooriumilt ja alluvuselt eri asutused, Tallinna poolt tulles vasakut kätt Rummus.
Ämari - Tallinna poolt tulles paremat kätt asuv kompleks Rummus, umbes 1 km suurest teest, teelt ei paista.
Viljandi - noortevangla
Pärnu - selline eliitsem, ametnikele ja ohtlikumatele tegelastele.

Eeluurimisisolaatorites peeti ka teatud kogust süüdimõistetuid, mis oli vajalik majandustööde tegemiseks vanglas. Eeluuritavatel töösundust polnud.

Üldiselt oli selline "üldine kriminaalne element" varastest tapjateni laagertüüpi tsoonis. Selliseid tsoone oli Eestis meestele kolm ja naistele üks. Kõik olid nn laagertüüpi - majutus ühiselamu stiilis hoones ja elutsooni piires vaba ringi käimine, töötsooni (kus tehti tööd) pääsesid need, kel sinna asja oli. Vangla jagamine elutsooniks ja töötsooniks oli meil enamasti NSVL aegne leiutis ja on ka kasutamist leidnud uutes vangimajades alates Tartust. Naisi istus vangis üllatavalt vähe, kui süüdimõistetute koguarv oli 3000 taga, siis sellest oli Harku naistevanglas alla 200.

See ühiselamustiilis hoone tähendas Rummu "tsoonide" puhul, et ühikatüüpi, harilikult 2-korruselises hoones asus püsivalt 1 korrusel üksainus valvur ja majas asuva 250 inimese elu seal käis suuresti iseregulatsiooni teed (niipalju kui päevakava muidugi võimaldas). Seepärast läbiotsimistel leiti ühest sellisest elublokist keelatud kraami mõnikord terve kerghaagise täis, uutes kambertüüpi asutustes on nt vangidelt mobiiltelefoni leidmine suursündmus.

Türmirežiim on umbes nagu tsaariaegne kindlusvanglas olemine. Mitte tsoonis (laagris), vaid türmis. Kuidas täpselt nägi välja, ei tea, ENSV-s sellist ei olnud. Aga Venemaal oli paraku vähesedki kirjeldused ainult rahvapärimus.

1980-tel olid ikkagi mõned üsnagi olulised erinevused EV 3. perioodi aegsetest 1990-test:
*Tallinna Vangla Magasini tn -eeluurimisisolaator - see oli ikka üldrežiimiga laager (5. tsoon)
*Harku (naistevangla) - 1. tsoon. Nagu öeldud, mina ei tea, kus naistel oli tugevdatud, range jne edasi režiimid. Võimalik, et Venemaal - kuna naiste kuritegevus oli väike. Nt 1958-1970, kui surmaga nuheldi taas ja veel Eestis, hukati kokku kolm naist (vähetõenäoline, et sellest perioodist on mul mõni nimi puudu - aga küsitavusi muidugi on)
*Maardu vangla - noorte eeluurimisisolaator, Maardu linnas - vanglat polnud, oli LTP
*noorte eeluurimisisolaator - see oli samuti Patareis, üldiselt "sidehoones" (2. korpuses) ehk siis ühes kahest EW-aegses osast
*Rummus keemiat polnud
*Ämari - 4. tsoon, üks rangetest
*Pärnu - vanglat polnud, oli LTP
*Eeluuritavatel töösundust polnud - 1980-tel oli eeluuritavatel töö tegemine keelatud. Patareis tegi tööd majandussalk, eeluuritavad üldiselt magasid

Selgelt on näha, et peale 1991. a šokki on EV vanglasüsteem läinud hajutamise ja piirkondlike vanglate rajamise ideed pidi.

Castellum kirjutas:/.../
Selgelt on näha, et peale 1991. a šokki on EV vanglasüsteem läinud hajutamise ja piirkondlike vanglate rajamise ideed pidi.

Rebin kontekstist, kuid kui lehe alguses märgid teadlase professionaalset kretinismi uurimustöö tegemisel, siis lehe teises pooles tekib juba soov küsida, mida sa, akf Castellum, 1991 a šoki all mõtled. Pigem retooriline küss.

PS. Mehed, 300+ lehekülge teemakohast ja teemast sutt mööda juttu, on vist, mida nats häbeneda. Pean tunnistama, ei taba biiti ja ei tahagi tabada.

Kas sa tõesti hakkasid seda teemat algusest peale lugema???

Kehv vabandus, Kriku. (Ei ole algusest peale vaadanud, siin on muid teemasid, mida algusepoole tagasivaatavalt lugeda. Nende eest kiitus!)

PS. Ma soovitaks huumorivõtmes teema arendusena vaadata telesarja ENSV. Toda biiti jagan täiega.

Üldiselt hea oli et otsa sai aga nüüd jälle uues liidus

Varsti tuleb ilmselt teha teema --Kas E Liidus oli ka midagi head?

Runkel kirjutas:1991 a šoki all mõtled. Pigem retooriline küss.

Mis on retoorilise ja mitte-retoorilise küsimuse vahe?

Ilmselt Sinu puhul siis tegu noorema inimesega, kes 1991. aastat ei mäleta. Aga lugeda oleks ju ikka võinud selle aasta kohta...

Šokk 1991. aastal oli selles mõttes, et tuli järsku hakata lambist ehitama üles oma riiki. Selles mõttes oli 1918. aastal kergem, et selja taga oli 50 aastat omavalitsus-, seltsi- jms tegevust. Kogemust oli...

1991 sellist kogemust polnud. Aga oma riigi põhi- ja infrastruktuur koos kõige juurdekuuluvaga tuli luua. Nt riigikatse-, vangla- ja välisteenistustes oli eestlaste osalemine okupatsioonivõimu ametites seni väga väike.

Uus välisteenistus sai üsnagi hea.

Riigikatse ehitati minu arust ka üsna hästi üles. Erinevalt 1919. aastast polnud hetkel tegelikku sõjaolukorda, seega puudus 1990. üldiselt välissekkumise oht. Annab ülesehitamiseks hoopis teise keskkonna.

Kinnisvara tagastamine ja erastamine oli minu seisukohalt vaadatuna (ehitus ja linnaplaneerimine) totaalne ämber. Lisaks õigusliku järjepidevuse rikkumine.

Politsei olukord vist polnud nii hull, sest inimesi ikka jätkus.

Vanglateenistuses oli olukord hull. Nt perimeetreid valvas ju VV. Lihtsalt üks päev tõmmati uttu, et nüüd valvake ja kantseldage ise. Aga mingit väljaõppinud personali ju polnud...

Sellest šokiolukorrast rabeleti minu arust üsna rahuldavalt välja. Hakati ehitama piirkondlikke vanglaid, et lõhkuma kurjategijate rotatsiooni, hakati ajama uue vangla(te) ehitamist Patarei asemele. Algul oldi üsna sinisilmsed, loodeti müügiga teenida kolme uue vangla rajamise raha. Samututi aga üldiselt õhumüüjate otsa, mis raiskas aega, ressursse ja tekitas kogu asja vastu umbusku.

Iseloomulik on vanglateenistuse pöördesse ka Eesti viimase surmanuhtluse lugu. Viimati oli Patareis nuheldud 18. veebruaril 1970, siitalates saadeti kuskile Venemaale. Nüüd tuli järsku kaks aastat tegeletus juhtumis ise viia täide - kuidas täpselt ja kellega, keegi ju enam (veel) ei tea. Aga tehti siis 11. septembril 1991 ära, oma jõudude ja teadmistega. Eks tegijatelegi oli see šokk.

iigikatse ehitati minu arust ka üsna hästi üles. Erinevalt 1919. aastast polnud hetkel tegelikku sõjaolukorda, seega puudus 1990. üldiselt välissekkumise oht. Annab ülesehitamiseks hoopis teise keskkonna.

Samas oli 1919 võtta suures koguses värske kogemusega ohvitsere alates lipnikest ja lõpetades polkovnikutega, kel selge ettekujutus, mis ja milleks. 91 oli sellisest kogemusest kibedasti puudus (mitte ainult meil, vaid kogu maailmas). Millega on ilmselt seletatav ka kõik see vapper kaitseväeline molutamine esimesel viieteistkümnel aastal. Ainuke reaalse juhtimis ja lahingukogemusega vanemohvitser oli toona Laaneots ja ilmselt mäletame kõik, mida riiklikul tasemel tema arvamusest arvati.

Lemet kirjutas:Samas oli 1919 võtta suures koguses värske kogemusega ohvitsere alates lipnikest ja lõpetades polkovnikutega, kel selge ettekujutus, mis ja milleks. 91 oli sellisest kogemusest kibedasti puudus (mitte ainult meil, vaid kogu maailmas). Millega on ilmselt seletatav ka kõik see vapper kaitseväeline molutamine esimesel viieteistkümnel aastal. Ainuke reaalse juhtimis ja lahingukogemusega vanemohvitser oli toona Laaneots ja ilmselt mäletame kõik, mida riiklikul tasemel tema arvamusest arvati.

Aga kui nt oleks olnud umbes 500 värske lahingukogemusega Afganistanist, Mosambiigist, Angoolast, Vietnamist jm eestlasest Nõukogude ohvitseri - mida Sa oleks nendega 1991. a iseseisva väikeriigi kaitseülesehitamisel teinud? Ülesanne oli ju totaalselt teine, milliste tingimustega nemad oleks olnud kursis.

Siin oleks aidanud mingi Iisraeli või Singapuri kogemustega tegelased.

Või kui pöörduda tagasi NKL-i aegadesse, siis selles mõttes oleks olnud parem, kui eesti rahvusüksused oleks kestnud üle 1956. aasta. Sellisest territoriaalväest oleks olnud lihtsam uue riigi relvajõude ehitad üles.

Julgeks siiski arvata, et sajandi algul ehitati kaitsevägi toonaste standardite kohaselt üles märksa kiiremini ja tõhusamalt kui 91st siiani. Olemas oli lennuvägi, tõsiselt võetav merevõimekus etc. Ja seda märkimisväärselt lühema ajaga, kui meil täna on olnud kasutada.

Lemet kirjutas:sajandi algul ehitati kaitsevägi toonaste standardite kohaselt

Selle klausliga küll üldjoontes nõus, aga ei ole enam see teema?

Seda küll, OTks kisub.

Vanglateenistuses oli olukord hull. Nt perimeetreid valvas ju VV. Lihtsalt üks päev tõmmati uttu, et nüüd valvake ja kantseldage ise. Aga mingit väljaõppinud personali ju polnud...

Kurjad keeled räägivad, et oli ka ajahetk, kus Rummu "tsooni" perimeetri valvetornis seisid vanga juhtkonna usaldust omavad "kliendid", AKSU kaelas. Ja eks siin päästsid päeva paljugi endised VV kaadrisõjaväelased, kes otsustasid kohale (Eestisse) jääda pluss Riigikaitse akadeemia korrektsiooni eriala kursandid, kes pidid hakkama akadeemia kõrvalt päristööd tegema. Need kaks seltskonda tegelesid kuskil 2000ndateni üsna sarnaste meetoditega, sest vangla administratsiooni jõupositsioon oli siis kaunis kõikuv.

Reakoosseis aga vanglate valves oli nagu toona ikka - ajateenijatest sisevägede võitlejad (Eestis asus üks konvoipolk). Tollase laagritüüpi vangimaja põhiline miinus oli see, et seda polnud Eestil võimalik kuigivõrd jõuga alluma sundida (kui sul just Rummus tervet konvoipataljoni häire peale relvile tõsta polnud ja Eestil seda pole kunagi olnud), vaid kord vanglas tagatakse läbi kriminaalse hierarhia. Sellest oli võimalik pääseda alles kambertüüpi "asutuste" rajamisega, mis sai alguse 2000. a Tartus. Seal on juhtkonna jõupositsioon palju tugevam, sest "kliendid" on isoleeritud väikeste gruppide kaupa ja neid gruppe on võimalik hoida eraldi ning vajadusel lihtsalt jõuga maha suruda. Siis sai tasapisi NSVL sisevägedest tulnud meetodite aeg läbi.

Lemet kirjutas:Julgeks siiski arvata, et sajandi algul ehitati kaitsevägi toonaste standardite kohaselt üles märksa kiiremini ja tõhusamalt kui 91st siiani. Olemas oli lennuvägi, tõsiselt võetav merevõimekus etc. Ja seda märkimisväärselt lühema ajaga, kui meil täna on olnud kasutada.

"Heal Pätsu ajal" moodustas kaitse-eelarve riigieelarvest ca 20%, täna on see natuke üle 5%. Ilmselt siit tuleb ka vahe, miks meil nt allveelaevu pole. Kui täna oleks kaitse-eelarve aastas 2-2,5 miljardit eurot aastas (on 500+ miljonit), siis ilmselt lendaksime ka hävitajatega.

Põhiline kvantitatiivne vahe tuleb aga maaväe suurusest, nt 1939 pidi maavägi välja panema tänases mõistes 18 brigaadi, meie paneks 2.

Aastal 1992 oli vanglarahutuste mahasurumiseks mõeldud sõjaväeüksus nimega Sisekaitse Valverügement mis allus otse Kinnipidamiskohtade Ametile.
Asus Magasini tänaval otse vangla kõrval, mingi väiksem allüksus oli ka Rummus. Formeeriti millalgi 1991 aasta detsembris, mäletan vanemaid ajateenijaid nii
rääkimas. Ise olin seal 1992 juuni algusest oktoobri alguseni. Ülemustest olid suht paljud venelased, venekeelset asjaajamist oli palju. Rühmaülem oli
õnneks eestikeelne.
Sel ajal toimus ka Venemaa vanglatest kaasmaalaste kojutoomine ja Rummu kaasteenijate jutu järgi olid seal ikka aeg-ajalt väikseid jagelemisi eri vanglates istunute vahel toimunud mille käigus vahest ka mõni surma sai.
Lisaks veel niipalju et Magasini tänava vangla polnud eeluurimisvangla vaid esimest karistust kandvate jaoks ja see nn keemia oli minu mäletamist mõõda
Kohtla-Järvel veel 80-ndatel.

Magasinis asunud Tallinna vangla oli eeluurimisisolaator 1990ndate lõpus, kuid seal oli ka mingi kogus süüdimõistetuid, kes tegid majandustöid ja kuna sellise töö efektiivsus on väga madal, oli neid (vaba ilma kontekstis) päris palju.

Mis rollis see asutus oli 1991, ma kahjuks ei tea. 1999 oli seal igatahes ülalkirjeldatud seis.

www.militaar.net

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?