www.militaar.net

Traielile käib äkki sellepärast nii lahja, et see tiksub suurema osa ajast tühikäigul ja muidu tahmaks küünla lihtsalt ära? Kui krossirattale panna 1:100-le, siis ma ei ole kindel kas esimese ringi ikka lõpuni saab.

No üks keskmiselt romuks aetud Husqvarna trimmer leppis ka "seguga" 0:ükskõikkuipaljukohta. Tubli pool tundi leppis, enne kui kokku jooksis . Praegu hakkan mõtlema, et mida nt. Družbale omal ajal bensiini sisse segati? Harilikku avtooli? Vanaisal selline apastraat omal ajal oli. Puude saagimise ajal olid kõik kohad sinist suitsu täis, aga töö sai tehtud. Vaevalt, et tal maakohas kastoorõli nii väga volilt kusagilt võtta oli.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.

Kastoorõli müüdi vene ajal apteegis (kas see muidugi üksühele kohe segusse kõlbas kallata või lisati veel midagi ei tea) ning sellega töötav mootor eritas spetsiifilist lõhna mille kohe kaugelt ära tundis. Pirita ringraja ääres teist korduvalt kopsu tõmmatud!

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/

Kastoorõli kasutamine ei olnud nii lihtne, esiteks pidi kastoorõlisegul käiv mootor olema kõrge töötemperatuuriga, muidu jooksis kokku, teiseks ei saanud peale kastoorõli kasutamist hakata kohe kasutama muu (mineraalõli) baasil segu, sest muidu jooksis mootor kokku. Mootor oli vaja enne seda lahti võtta ja ära pesta.

Jah, nad tiksuvad enamasti tühikäigul. 1:100 pannakse talvel sisehallis. Seal nagu nii kiirust eriti ei kogu, ruumi pole. Suvel tehakse natuke rammusam segu. Kui palju keegi on kõhutunde küsimus. Väljas saab päris hoogsalt sõita. Õli pannakse vähe talvel selle pärast, et madalatel pööretel see ei põle ära ja leotab sumpa villa ligaseks üsna kiiresti. Siis, kui nüüd juhtub natuke rohkem gaasi ja temperatuuri saama hakkab põlemata õli sumpas kärsama ja haisema. Aitab vaid villa vahetus, mis on selline tüütu ja ligane töö. Kui õli panna 1: 50 siis kärsab kogu aeg, kuna pöördeid eriti ei ole. Kus on täpne tasakaal villa vahetuse, suitsemise ja õli koguse vahel on iga ühe oma kõhutunde küsimus. Üldine tõekspidamine on seal 1:100 ümber trialis. Et mõni mootor kokku oleks jooksnud ma pole kuulnud.

_________________
Ma ei kuuluta tõde vaid avaldan arvamust!

No ma analoogide põhjal järeldaks, et küllap enam kasutatav segu 2 taktilisel rattal on ikka pigem 1:50 kandis, 1:100 on lihtsalt äärmuslik erand.
Uuematel paadimootoritel muidugi segada ise vaja pole, seal on miski automaatne pump, mis ise kuskile pumpab. Sellel, millel tuleb segu paaki panna, on see segu 1:50 kandis enamasti, mootori töötab seal püsivalt mingi 3500-5000 pöördega.

Õige seguga vähemalt paadil küünlad samahea kui ei saastu kõrbenud õliga, mis nt nõuka sääreväristajal (D6 mootoriga) oli tavaline asi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Võrridele pandi küll kastorkat ja kokku nagu ka ei jooksnud

Kütusekriisi ajal sõideti tegelikult igasugu solgiga , ma mäletan mingid tegelased kasutasid selleks toluooli või tolueeni , kusagilt sõjaväelaste käest olid saanud ja toimis küll'

Ajad olid rasked, leiba nappis, võid tuli määrida otse vorstile ...

Lääne päritolu võidusõidujupid ja -ained olid siis kättesaadavad ainult tippmeeskondadele, nt NSVL koondises, kuhu jagus ka valuutat.
Näiteks selline asi nagu Weberi 40 mm horisontaalkarburaator, mida täna võib poest igaüks osta kui raha on, oli sõnulseletamatu defitsiit. Ilma selleta aga polnud suuri võimsusi lootust saada, kuna tänavasõiduks mõeldud NSVL-s toodetud karburaatorid olid liiga kitsad ja kägistavad (mõeldud kasutamiseks tänavasõidus väikestel pööretel). Aga ka korralikud mootoriõlid näiteks.

Sama käis ka õlide, rehvide, küünalde jne kohta. Tasub vaadata krossimees Krestinovi elu puudutavat filmi "Raudmees". Seal vana seletab, kuidas varustust saadi ja kui palju oli väärt valuuta eest ostetud jaapani krossiratas.

Leedus valmistatud Lada VFTS ralliauto oleks olnud olemata ilma valuuta eest ostetud kraamita, sest seal kasutatud osadest päris mitmeid NSVL-s üldse ei toodetudki. Eestis Vihuris valmistatu oli aga kuskil läbi löömiseks liiga tagasihoidlike näitajatega. Vajaliku valuuta hankimiseks müüs VFTS ca 30 masinat maha riikidesse, kus maksti valuutas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

No punnvõrril uhati paaki lähimast õlipläskust silma järgi ja kui kiire oli siis ei raputatud seda ka segamini (küll sõites juba seguneb) - ei teadnud keegi miskist 1:20 vm. vahekorrast. Küünalde kiire surm sel aparaadil olid muud valed ekspluatatsioonivõtted nagu sõitmine ilma süütekaaneta, pidev "süütereguleerimine" ning sõideti ka vale hõõgarvu küünaldega e. nendega mis kaubandusest õnnestus kätte saada.

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/

D6 küünla sittas ära ka täiesti kasutusõpetuse kohane tegevus, sh õli ja bensiini vahekord. Mina sõitsin täiesti seeria Riga võrriga.
Lihtsalt silindris põlemiseks mõeldud õli on natuke teistsugune kui karteris olemiseks.
Kui tahtsid, et see korralikult käivituks, oli vajalik, et küünal on täiesti puhas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

EI juhtunud selle küünlaga midagi, segu pidi õige olema.

Minu lemmikvõrr oli paras Frankensteini koletis- D5, millele oli käivitusmootori magneeto külge aretatud (sidurikoja küljes tahapoole suunatult.. Mingi vanema Riga raam, millel vändad olid pulgaga asendatud ja piduripedaal aretatud. Summutit ei olnud, oli leegitoru otsas ülespoole tulev "asi", kas peegeldi ka oli, enam ei mäleta. Ju vist, sest tõmme oli OK. Gaasikäepide oli mingilt edevamalt riistapuult, jooksis plaksuga tagasi, mitte ei jäänud kinni nagu originaal. See oli kõva sõna
Päris poest ostetutest on olnud Riga 11 (tagapaagiga, väga kehv variant) ja seisnud ja sisuliselt uus eeee... nime ei julge isegi pakkuda, see, millel olid mootorikatted ja taga ka amordid. Äkki mingi Lviv vms nimeks? See oli ka jube kehva, raske ja ratas jooksis viltu. Läks juppideks. Praegu saaks sellise eest kena kopika...

Võrriga polnud võimalik sõita, ilma et segu timmimist kätte ei saanud, maanteel pidi alati nõks lahjemaks keerama, et maksimaalkiirust kätte saada. Mis see võis olla, jumal seda teab. Pakun, et standardhammasratastega võis vast 45 ära tulla tasase tee peal. Igatahes minu võrr jooksis klassivendade omadest (neil olid Riga 13, need kõrgete lenksude ja pika summutiga asjad, minu arust aga juba eraldi süütepoolidega) kiiremini ja üsna oluliselt. Vaja mäkke minna, siis lasid jälle segu veidi tagasi.

Need riistapuud mida jalgratta raami peale aretati sõitsid veidi kiiremini, aga ilma väntadeta nendega sõita ei saanud, sest ülekanne oli kiirem ja mäkke ei jõudnud ilma abita minna. Selliseid on ka päris mitu olnud. Kahtlane lõbu, raputasid jubedalt ja kruusal üsna ohtlik sõita. Samas said suvaliselt kuhugi külili visata (paagikork käis hermeetiliselt kinni)

Ja paaki käis kõik mis põles, kuni lahustiteni välja. Mingi suvaline õliollus otsa ja kogu lugu. See oli tõsi jah, et ei vahtinud keegi mingit 1:20 suhet.

Pigem oli mure, et segu liiga lahja ja isolaator kippus valge olema. Aga jah küünlad olid küll täpselt need mida kätte saadi.

Punnvõrr sõitis enamvähem kõigega mis põles. Sai sõita seguga mis koosnes kolmandikust bensiinist ja kahest kolmandikust diislist. Haises küll jõledalt aga sõitis. Küünlaid, neid jah pidi sadula all ikka mõned varuks olema.

Vanemad mehed räägivad et kõige parem punnvõrri mootor olla d4, aga seda pole ma oma ihusilmaga kunagi näinud. Enda kogemus ütleb et "kiilaka" silindriga d5. Selle mootoriga Gauja näitas kõikidele mopeedidele tagahelkurit. 13 aastaselt sai ta ühe vanamehe käest ostetud ja on praegugi alles. Paar aastat tagasi sai gps-iga huvi pärast mõõta palju ta siis välja jookseb. Kruusatee peal pooltühjade kummidega ja 90 kilose ratsanikuga 47,5 kmh. Bensiin oli küll tänapäevane 2T Aspen.

_________________
Pingviinid haisevad. (isiklik tähelepanek)

Mul on juba 22 aastat pisike 2-hobujõuline Suzuki paadimootor, millele on ka 1:100 õli ja bensu vahekord ettekirjutatud. Sissesõidu ajal (10 mototundi) oli 1:25.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!

Härrased, ärge minge legendidega kaasa See, mis võistlusraja ääres spetsiifilist vonni levitas, on tegelikult kastoorõli baasil kahetaktilise seguõli Castrol A747, siiamaani müügis. https://www.streetmoto.ee/product/10068 ... l-a747-1l/
Kui natuke ajusid pingutada, siis küllap mäletate, et asjassepühendatud seltskond kutsus seda ollust hoopistükkis "kastroolõliks". Tegelikult on nii, et puhta kastorka seguõliks kasutamine kitib kolvirõngad üsna kiiresti lõplikult kinni. Läksin kunagi minagi sellele libedale teele ja hakkasin apteegi püsikliendiks... lõppes asi sellega, et kohalik apteegitädi keeldus lõpuks mulle nõutavas koguses määrdeainet müümast, ning isalt tuli raha nuiata uue võrrikolvi ostuks, sest seda kastorka kasutamise tagajärjel rõngaste vahele tekkinud kitti ei leotanud lahti ükski tolleaegne keemia. Ning ma ei olnud üldse mitte ainus, kes apteegikraamis omal nahal pettuma ning traditsiooniliste määrimismeetodite juurde tagasi pöörduma pidi. Ning oktaanarvu see kraam kindlasti ei tõstnud, nagu muudki 2T õlid on ette nähtud kolvigrupi ja vändalaagrite õlitamiseks. A lõhnas apteegikraam küll peaaegu nagu päris...

_________________
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.