Tsiteeri:
iseehitamise vastu on jälle see detail, et proovi sa kõigi tänapäevaste tehnoloogiate ja materjalidega kursis olla, kui sellega iga päev ei tegele. Samuti võimalus, et sa mõne töö tehnoloogiaga rängalt mööda paned ja hilem tuleb asi kapitaalselt ringi ehitada. Igasugused valesti soojustamised ja õhku mitteläbilaskva materjali paigaldamised seinte välisküljele jms. Lisaks veel oht mis võib tekkida asjatundmatusest elektritöödes...
Tegelikult ei ole seal midagi ulmelist. Mind on lihtsalt aidanud 2 asja: 1. ma olen mõningad ajad elus töötanud ehituse (abi)töölisena ja kujutan ette, kuidas nt betooni valatakse või sarikaid tehakse. 2. olen viimane 16 a oma elust puutunud lähedalt kokku ehituse tellija rolliga, kui küsite, et kuidas ehitada märjavõitu kohas vettpidavat keldrit, siis oskaksin õpetada küll.
Teiseks tuleb projekti tellimisel hoolega asi läbi mõelda, et seal kirja pandu sinu ehitusoskus ka välja veaks. Näiteks:
1. ära taha FIBO vundamenti, sest kui sa laduda ei oska, valmis sa seda ei saa - valatav betoonvundament on peamiselt saalungite ehitamise vaev (ja valamine on juba lihtne). Ise tehes on kulu analoogne, kuid betoonvundament on palju tugevam ja andestab hilisemaid vigu, mis FIBO lõhuvad. Nt kopamees vääratab.
2. väldi amatöörile keerukaid sõlmi nagu läbi lagede ja katuse minev korsten, katuseaknad jne jne.
3. kõige lihtsam on amatööril ehitada puitkarkassmaja. Kõik muu on juba keerukam.
Minu näide on valubetoonist laiendatud taldmikvundamendiga, puitkarkassiga, vertikaalse kaaslaudisega, 20 kraadise viilkatusega Classic tüüpi paanprofiilist katusega 1-korruseline hoone. Seal ei ole ühtegi tehnoloogiat peale selle suhteliselt lihtsa katusepleki paigalduse (õppisin enne selgeks paigaldusjuhendi), mida ma poleks näinud siis, kui ma ehitusel veel rublade eest töötasin. Kõik see töö on tehtav minu eespool kirjeldatud teadmistega, kus umbes pool tööajast on mu vanem tütar mul abitööliseks olnud (paljusid asju üksi ei saa teha). Ongi kogu keerukus. Veelgi enam- asjatundjad on kiitnud. Näiteks kraanajuht, kes tõstis mul paika katusefermid, ütles, et nii korralikke pole kaua näinud, mis kannatavad tipust ühe tropiga tõsta. Ja tõstetigi - ja kõik olid pärast endise kujuga. Fermi kaal oli 150 kilo.