www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 10 Aug, 2020 2:45

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 387, 388, 389, 390, 391, 392, 393 ... 420  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 16:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 612
Kapten Trumm kirjutas:
Illike kirjutas:
1-2 pulli kasvatas üles ka ilma varastamata. Kraaviääred tuli puhtaks niita ja poest leiba tuua.
Vanaisaga sai ikka vahel poes käidud ja käruga sealt tagasi vormileiba toodud.


Ei see nii ei olnud.
Ma kogemata veel mäletan, mida tähendas töövaeva mõttes 2 piimalehma lehma talvise heina tegemine ja kraaviäärtelt seda teps mitte polnud võimalik saada. Selleks pidi heinamaad ikka nii 5 hektarit olema ja masinat kannatavat kultuurheinamaad, mitte looduslikku võssi. Vormileivaga ("lehma keeks") olen nõus.

Ja rõhk on "talvise", sest suviseks pidamiseks on karjamaad vaja. Umbes samapalju hektareid, sest üks veis jõuab neid ruutmeetreid tühjaks süüa (ja muidu ära sonkida) ikka kõvasti. Ja loomulikult eeldas see 5 hektarit juba mehhaniseeritud tegemist ehk traktorit.

Sinu mälestused on üks asi, teised on minu mälestused. Ei olnud kuskilt seda 5 ha võtta. Olid ema isa, vanaema vanaisa ja muud pereliikmed. Vastava suurusega vikat kätte ja hommikul välja, õhtul tagasi. Niitsid sealt kust kolhoos lubas. Ei olnud suurt heinamaad traktoriga tagaajada. Olid rehad kaarutamiseks. Algul saosse ja siis kas rõuku või kärpa. Vastavalt kaugusele elamisest. Ei olnud hobust heinaveoks, oli kahe rattaga käru.
Suvel oli lehm ketis ja minu kohustus oli lehma edasi panna. Plukki andis vahel kangutada välja ja pärast maa sisse tagasi. Sellist luksust nagu karjamaa ei olnud olemas. Jumala eest ei tohtinud kolhoosi karjamaale ajada, siis olid talvisest heinast ilma. Ma ei tea kus luksuslikes tingimustes küll Sina elasid, kuid meil oli asi niimoodi.
Ikka kraaviperved ja teeääred kust kolhoos masinaga ei saanud heina kätte.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 16:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17762
Eks see oli kuidas kuskil. Meil oli heinamaa täiesti olemas, metskonnast sai hobust laenata, looreha kah. Niita tuli käsitsi, kaarutada samuti.Ära sai toodud hobuse ja heinakorviga, mõnel korral ka traktoriga. Kõige rohkem oli korraga laudas kaks lehma, kaks mullikat ja vasikas. Karjatamine käis külakorda mööda, lehmad aeti lahepõhja ja niimitu looma karjas oli, niipalju päevi tuli karjas käia. Lehmi sõi karjas kuskil kolmekümne tuuris. See siis põhjarannikul ja 70ndate keskpaik.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 16:54 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19904
Asukoht: Viljandimaa
Minu vanaisal oli ühe mullika jaoks mingi paar hektarit heinamaad kasutada, käsitsi. Mis alustel, pole aimugi. Tagaaias teda peeti, aga niita oleks sealt saanud umbes ühe lamba heinad, mitte rohkem.

Illike, ma saan aru, et te siiski ka saite lehma pidada ja niita mingil laiemal maatükil - ega sa ju teda kraaviäärt mööda edasi pannud...?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 17:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Kolhoosi maade hulgas oli omajagu endiseid talumaid, mida nad ei kasutanud - kuna põllud olid 80ndate masintöö jaoks väikesed. Arvan, et enamikes kolhoosides. Samas need ei olnud veel võsastunud (kasutati veel 60ndatel). Kui ma meenutan, siis "ametlikult lubatud" kolhoosniku 0,35 ha õueaiamaa asemel oli meil taolist "halli" maakasutust ca 11 hektarit. Umbes 5 oli heinamaa, umbes 5 oli karjamaa ja umbes 1 oli majapidamine+kartulipõld+odrapõld.
Karjamaa oli umbes meetrikõrguse okastraataiaga ka piiratud. Otra kasvatati söödaks ja see külvati käsitsi, kuid lõikas kolhoosi kombain mingi meelehea eest. Heinamaal ja kartulimaal oli tööd rohkem. Seal piirdus kolhoosimasinate panus sügiskünni ja sitalaotamisega. Heinamaa lapid olid sellised nii 100x100 või 150x200 m mõõtudega.

Meie heinamaad asusid suure maantee ääres, kui see oleks suur patt olnud, küllap siis "organid" oleks sekkunud. Kui "organid" poleks märganud, küllap mõni kade külajoodik oleks teatanud "kuhu vaja". Sest heinarõugud seisid seal nädalaid ja käsitöö võttis aega. Ma ise arvan, et kui toona oleks saanud osta MTZ-82 kuskilt, siis oleks kündnud ja laotanud ka ise. Kombaini poleks mingi poole hektari peale mõtet osta. Toona oli probleem traktori saamine, mis tuli kas ise ehitada (st see polnud künnivõimeline) või nihverdada kuskilt mingi mahakantud T-16 või T-25 ja hoida sellega madalat profiili. Isegi T-40 ei teadnud, et kellelgi oleks endal olnud. Ei tohtinud olla. T-16 või T-25 ei suutnud künda, künnivõime algas (hädaga) peale T-40-st (soovitavalt muidugi Belaruss).

Arvan, et sellisele asjale vaadati läbi sõrmede, kui kolhoositööl olid heas kirjas, siis oli esimehel kama kaks, mis vabal ajal tegid.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 18:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Jaan, 2007 22:54
Postitusi: 712
Illike kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Illike kirjutas:
1-2 pulli kasvatas üles ka ilma varastamata. Kraaviääred tuli puhtaks niita ja poest leiba tuua.
Vanaisaga sai ikka vahel poes käidud ja käruga sealt tagasi vormileiba toodud.


Ei see nii ei olnud.
Ma kogemata veel mäletan, mida tähendas töövaeva mõttes 2 piimalehma lehma talvise heina tegemine ja kraaviäärtelt seda teps mitte polnud võimalik saada. Selleks pidi heinamaad ikka nii 5 hektarit olema ja masinat kannatavat kultuurheinamaad, mitte looduslikku võssi. Vormileivaga ("lehma keeks") olen nõus.

Ja rõhk on "talvise", sest suviseks pidamiseks on karjamaad vaja. Umbes samapalju hektareid, sest üks veis jõuab neid ruutmeetreid tühjaks süüa (ja muidu ära sonkida) ikka kõvasti. Ja loomulikult eeldas see 5 hektarit juba mehhaniseeritud tegemist ehk traktorit.

Sinu mälestused on üks asi, teised on minu mälestused. Ei olnud kuskilt seda 5 ha võtta. Olid ema isa, vanaema vanaisa ja muud pereliikmed. Vastava suurusega vikat kätte ja hommikul välja, õhtul tagasi. Niitsid sealt kust kolhoos lubas. Ei olnud suurt heinamaad traktoriga tagaajada. Olid rehad kaarutamiseks. Algul saosse ja siis kas rõuku või kärpa. Vastavalt kaugusele elamisest. Ei olnud hobust heinaveoks, oli kahe rattaga käru.
Suvel oli lehm ketis ja minu kohustus oli lehma edasi panna. Plukki andis vahel kangutada välja ja pärast maa sisse tagasi. Sellist luksust nagu karjamaa ei olnud olemas. Jumala eest ei tohtinud kolhoosi karjamaale ajada, siis olid talvisest heinast ilma. Ma ei tea kus luksuslikes tingimustes küll Sina elasid, kuid meil oli asi niimoodi.
Ikka kraaviperved ja teeääred kust kolhoos masinaga ei saanud heina kätte.

Inimesed olid ka siis väga erinevate võimalustega ja võimetega.
Kolhoosi esimehedki olid erinevad. Üks tuttav elas
teistest eemal metsa keskel ja oskas omale traktori kombineerida. Tema lähedal oli lagedaid kohti kus sai heina masunatega teha ja konkurente polnud.
Vanemad mutikesed pidid käsitsi heina tegema, traktori tegemine käis neile ülejõu ja ametlikult ei tohtinud eraisikul tootmisvahendeid olla.
Oma tööd nad kuluks ei arvestanud ja raske töö oli neile loomulik vajadus nagu Põrgupõhja Jürkale . Mõni kolhoosi esimees vaatas kõrvale ja ei näinud kui kolhoosnik kolhoodi heina kogemata oma lauda peale viis. Teises kolhoosis oli pahandust palju kui lehmakene vales kohas ketis oli või
kraavi servast valest kohast niitsid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 18:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10309
Asukoht: Metsas / Ämbris
No eks oli igasugust loomapidamist ja peeti erinevatel põhjustel ning tingimustes.
Ja eks ikka erineval ajal erinevat moodi kah.
Minu 5 kopikat siis kah siia.

Mäletan 70-ndatest, et meie linnas olid kõik suuremad haljasalad ja tühermaad välja jagatud heinateoks.
Meil ikka meeldis kõrge rohu sees mängimas käia ja saime alati riielda, et tallame heina maha....


Nii ema kui isapoolsed vanavanemad pidasid linnaääres teatud ajani loomi ja linde. Linnas polnud mingeid kolhoose ega sovhoose, kust midagi saaks. Ükski esivanem polnud ka kolhoosnik ega sovhoosnik.

Emapoolsed (seal elasin ka ise kuni 1975 aastani) elasid 50-ndatest alates vanas EW ajal pooleli jäänud korterelamus kesklinnast kõigest ca 1km kaugusel.
Jätsid Avinurme metsade vahele Oonurmes oma talu maha, enamus loomi müüsid maha või andsid kaugemates külades elavatele sugulastele ja põgenesid peale sõda metsavendade tegevuse tõttu linna. Pidasid linnas lehma ja kanu. Piim kulus enda tarbeks (7 inimest) ja natuke müüdi ka samas majas elavatele inimestele (kuus korterit oli selles majas ja esivanemad olid ainsad, kes lehma pidasid seal).
Õnneks oli linnas selles kohas kohe majast ca 200m kaugusel mingi linnaäärne tühermaa, kus sai karjatada ja heina teha. Siis 70-ndate alguses hakati alguses sinna ühte serva elamukrunte jagama, umbes samal ajal ehitas lihkombinaat teise serva suured settebasseinid ja lõpuks pandi keskele püsti kaks suurt garaažikoperatiivi garaaži mingi 60 või enam boksiga. Siis lõppes ka lehmapidamine meil seal ära. Kanu veel mingi aeg peeti. Lehm viidi kõrval asuvasse lihakombinaati. Vastu sai natuke liha subprodukte ja verd. Mäletan pärast seda megasuurt verivorsti tegu. Enamus vorste läks turul müügiks. Mingit rikkust loomapidamisest ei saabunud.

Isapoolsed vanavanemad olid pärit Karjalast (vanaema) ja Ingerimaalt (vanaisa). Mõlemad saadeti sõja ajal oma kodudest minema ja talud hävisid koos loomade ja kõige muuga täielikult. Jõudsid sõjapõgenikena läbi Klooga laagri Soome. 1944 detsembri lõpus andis Soome nad NLiidule välja ja nii nad siis maandusid lõpuks Eestis. Ehitasid linnaäärsesse metsa elamiseks antud krundile maja koos laudaga, mis peale sõda oli veel täiesti metsa sees linnapiiridest väljas. Neil siis oli ka rohkem loomi. Lehm, paar vasikat, lambad, mingitel aegadel pull. Kõik loomad osteti, vahetati või võeti "hüpoteegiga" pidamiseks teistelt. Seal oli ka majast ca 100m eemal väikene heinamaa ja ka koht kus sai karjatada. Linna laienedes neelas linn aga taluokoha täiesti. Lõpuks oligi maja juures ainult pisike puuviljaaed järel ja teised elamud ümberringi. Siis anti ajutiseks kasutamiseks rajooni täitevkomitee poolt talust poole kilomeetri kaugusele mingi katlamaja ja autobaasi taha tühermaale nn karjatamise ja heinategemise koht. Omade jõududega sai see võsast ja põõsahakatistest ära puhastatud. Seal siis toimetatigi. Sinna loomi läbi linna aga mingi hetk enam viia ei saanud. Igasugused uued ehitised muudkui kerkisid. Lõpuks jäidki ainult lambad. Lehma hoidsid nad viimase võimaluseni. Ei mäletagi enam, millal see lõpuks lihakombinaati viidi ja lehmapidamisele joon alla tõmmati. Heinategu käis seal tühermaal meil veel aga kuni 80-ndate keskpaigani. Vikatite ja rehadega 100% käsitööna. Heinasaadude äraveoks sai üldjuhul autobaasist veoki. Pikalt läks kogu ülejääk toodangust loomade eest maksimiseks. Edasi tarvitati suur osa ise ära (pere oli erinevatel aegadel 6 kuni 10 hinge), vähene mis üle jäi müüdi naabritele maha. Mingit rikkust loomapidamine perre ei toonud.

Ämm aga oli kolhoosnik (lüpsja). Äi kah (autojuht). Neil oli maja juures eraldatud (õigem oleks öelda kolhoosi poolt jäetud) ca 2ha maad kartuli, kurgipeenarde ja heinamaa jaoks. 60-ndate alguses hakkasid loomapidajaks. Seal käis küll loomapidamine enamus osas "kolhoositoel". Puuduolev hangiti kolhoosist. Oli ka üle Eesti tuntud ja rikas kolhoos. Kõik hankisid. Ka leiba veeti kärudega poest loomadele söödaks. Kõik vedasid. Olid nii lehm (vahepael koguni kaks) kui pidevalt ka vasikad ja paar siga. Kanad loomulikult. Kartulivagusid ajas lahti ja kinni kolhoosi traktor. Traktorist oli pudeli eest. Sealiha kasvatati enamuses müügiks. Piim veeti pukile ja müüdi piimakombinaadile maha. 80-ndate lõpuks töötas oma kodulaudas vaakumlüps. Heina niitis ja kaarutas kolhoosi traktor. Haltuura korras. Kanamunad läksid enamus müügiks. Lõpuks kasvas ka pere 9 hingeni, jäi ainult üks lehm ja 10 kana. 90-ndate algusest 90-ndate lõpuni enam kolhoosi polnud. Traktor tuli tellida naabrimehe käest. Heina tegime ise ja osaliselt käsitsi. Traktor niitis ja kaarutas. Raha eest. Lõpuks taipasid ka ise, et kogu see jahmerdamine oma kartulivagude, lehma ja heinamaaga on perspektiivitu. Odavam tuli valmistoodang osta. Siis lõpetasid ka oma "talupidamise". Kolhoosi ajal elasid hästi. Püsti rikkaks ei saanud, aga vaesuses kah ei virelenud.


Sellised erinevad lood siis N-Liidu aegadest.


Ah jaa.
Muideks Tapal, natuke maad enne kaitseväe väljaõppe keskust, oli veel paar aastat tagasi hobune korterelamute kõrval murulapil/heinamaal tavaline nähe, kui sinnapoole asja oli :D

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 19:19 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 19904
Asukoht: Viljandimaa
Fucs kirjutas:
Muideks Tapal, natuke maad enne kaitseväe väljaõppe keskust, oli veel paar aastat tagasi hobune korterelamute kõrval murulapil/heinamaal tavaline nähe, kui sinnapoole asja oli :D
Ma ei tea, kuid oletan, et need linnahobused on mustlaste teema. Minu lapsepõlves oli Lauluväljaku bussipeatuse taga tühermaal pikalt üks lahja must hobune söömas. Sealsamas on mingid taludeaegsed osmikud, kus mustlased elasid, siiamaani püsti. Võib-olla elavad mustlased seal praegugi, ei tea. Hobune on muidugi ammu taevastel teedel.

Nüüd on sinna mingi asi peale ehitatud, kus vanasti hobune sõi. Majapidamine vähemalt ülaltvaates avaldab siiamaani muljet :shock:

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... 99.0478515

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 19:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Jaan, 2009 2:04
Postitusi: 481
Kriku kirjutas:
Fucs kirjutas:
Muideks Tapal, natuke maad enne kaitseväe väljaõppe keskust, oli veel paar aastat tagasi hobune korterelamute kõrval murulapil/heinamaal tavaline nähe, kui sinnapoole asja oli :D
Ma ei tea, kuid oletan, et need linnahobused on mustlaste teema.

See oligi sealse mustlase kabjaline. Kohalikud ja omavalitsuski olid selle elukaga ja tema peremehega parajalt hädas, ordnungist tegelane suurt ei teadnud. Elamise juures oli tal paras bardakk ja muuhulgas sai jalgpallitrennile ja -võistlustele eelnevalt kohalik võistkond tavaliselt soojenduse asemel tegeleda väljakult hobusepabulate korjamisega. :) Mustlane elab ju ikka oma kogukonna seaduste järgi ja kohalikud asjad teda eriti ei loksutanud. Mõned aastad tagasi kolis mustlane aga taevastele jahimaadele ning suksustki vaid mälestus...

_________________
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 05 Nov, 2019 20:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 612
Kriku kirjutas:

Illike, ma saan aru, et te siiski ka saite lehma pidada ja niita mingil laiemal maatükil - ega sa ju teda kraaviäärt mööda edasi pannud...?

Laiem maatükk on suhteline mõiste. Vanaisal oli kaks suuremat tükki, mille peal kasvatati vilja ja kartulit vaheldumisi. Kusjuures mäletan, et ka vili niideti käsitsi maha, pandi rõuku ja mingi aeg tuli kombain ning hekseldas läbi selle rõugu. Ma ise kasutasin sama meetodit kuskil 90-ndate algul kui sai proovitud põllumajandust. Inimene pidi ju midagi tegema. Aga lehmi ma ei pidanud. Pidasin liiga töömahukaks.
Niideti näiteks tiigi ja tee vaheline ala, ümber tiigi, üks suurema kallakuga tükk metsa ja kolhoosi karjamaa vahel, siis oli mingi tee ja kuivenduskraavi vaheline kallaktükk, mingi tilluke metsalagendik, mingi kolmnurk tee ja põldude vahel, ühesõnaga seal kuhu traktoriga ei saanud või kus kolhoos ei teinud midagi. Vanaisa oli paganama leidlik ja ta ikka majandas oma vanadel maadel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 06 Nov, 2019 0:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1643
Venemaa president Vladimir Putin: „Veel nõukogude ajal õpetati kogu Ida-Euroopas innukalt vene keelt ja seda õpiti hoolega ja me kasutame seda siiamaani sõna heas mõttes ja meie partnerid kasutavad. Sel ajal oli otstarbekas ja kasulik vene keelt osata. Sellest sõltus ametialane edutamine, oli võimalik teha koostööd suure NSV Liiduga. See tähendas mõju. NSV Liit lahustus ja kõik, huvi vene keele vastu hakkas kustuma ja seda kustumist soojendatakse kunstlikult.“
https://www.interfax.ru/russia/683036

Hiina riigipea Xi Jinping: „Balti riigid, mis olid NSV Liidu arenenum osa, lahkusid esimesena, kui riik lagunes. Nõukogude režiimi kukutas ideoloogiline lodevus ja selgrootu juhtimine.“
https://epl.delfi.ee/valismaa/hiina-kur ... d=88109231


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 18:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3856
Asukoht: Tartu
Pilt

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 18:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1395
Võeh mis numbritega manipuleerimine. Või õigemini, viimane rida. Kõrvale võiks tuua palju sarnaseid asju täna 1/100 keskmise ja/või mediaanpalga eest saab. Näiteks komplektlõunaid saab SÖÖKLAS täna küll tunduvalt rohkem, rääkimata vorstist või jäätisest. Bensiin on küll vist kallim.. aga see on juba naftaga riigis elamise rõõmud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 19:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Kui arvestada, et 80ndate teises pooles oli keskmine palk 200 rubla ja täna on see 1400 eurot, siis
-odavama sõiduauto (sest korralikke nõuka kodanik osta ei saanudki) sai siis 45 kuupalgaga ( riikliku hinnaga 9000 rubla maksev 2108), täna saab analoogse (9000 eurone Dacia) auto 6,5 kuupalgaga.
-eramaja Tallinna piirkonnas (50 000 rubla toona) sai siis 250 kuupalgaga, täna (150 000 eurot) 107 kuupalgaga.
-korralikke vormileiva pätse sai toona (16 kopikat) kuupalga eest 1250 pätsi, täna (70 senti) 2000 pätsi.

Täna elame palju paremini, sest isegi toonased hiigelkallid autod või majad ei olnud vabamüügis.

Tsiteeri:
Näiteks komplektlõunaid saab SÖÖKLAS täna küll tunduvalt rohkem, rääkimata vorstist või jäätisest


Selles ma poleks enam kindel. Olen kogemata omajagu "rublasel lõunal" kohalikus sööklas käinud, kui vanemad kodus polnud. Keskmise palga eest saanuks siis 200 lõunat. Täna komplektlõunat alla 5 euro ei paku sulle keegi, keskmise kuupalga eest 280 lõunat. Ei ole eriti suur vahe. Jäätise hinnaga ei oska vaielda (ma ei söö seda eriti). Vene ajal sõin. Tavaline Regati plombiir oli 20 kopikat, shokolaadri glasuuriga 28 kopikat. Mis sellised praegu maksavad ei teagi täpselt, ehk mingi euro alla tükist? Vahe tuleb umbes analoogne komplektlõunaga.

Milles anomaalia? Arvan, et vene võim hoidis põhitoiduainete hindasid kunstlikult madalal, et rahvas söönuks saab. Kui rahvas on söönud, eriti ei mässa. Kui näljas, hakkab mässama. See seletabki, mis toidu kättesaadavus pole väga palju tõusnud (mitte niipalju kui kestvuskaupadel).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Nov, 2019 19:34, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 19:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1974
Asukoht: Tallinn
Nagu alati, sama korduv viga - mis ajast need hinnad on pärit?

Õllehinna järgi võiks oletada, et maksimum 1970-te lõpust? Hiljem oli 0,5 l ikka 41 kop (Saku Žiguli kui Tallinnas kõige levinum).

Aga sellise hinnaga veini ei tea. Ja konjak+kohv on küll lambist võetud. Selle järgi peaks 0,5 konjakit+5 kohvi tulema 5 rbl? Absurd, kuna poes maksis vähim (kolmetärnine) 0,5 konjak üksi juba 8.12.

Selliste tabelite koht oleks ikka rohkem huumorirubriigis. Siin on see lihtsalt spämm.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 19:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29372
Lisaks siia juurde, et enamasti armastatakse rääkida, kuidas need autoostud seal autoostulubade taga seisid.
Siiski, vaadates toonaseid autode hindasid ja palkasid, siis isegi suurt osa palgast hoiukassasse kogudes oli ka Ziguli või Mosse ostuks 6000+ rubla kokku kraapimine omaette väljakutse. Rääkimata siis majast. Auto ostuks tuli koguda aastaid ja maja ostuks aastakümneid.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 387, 388, 389, 390, 391, 392, 393 ... 420  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt