www.militaar.net

Olen märganud, et minusugusel võhikul tekib aegajalt erinevaid rohke- või vähemlolle küsimusi. Seesuguseid, mida ehk üheksa tarka peavad vastama. Et mitte liigselt läbustada ülejäänud teemasid, tegin siia eraldi jutunurga.
Me tase sõjakunstist on ju paratamatult erinev.

Tere tulemast Tarmo Männardi lollide küsimuste maailma! Osa võivad võtta kõik!




Niisiis.....osadel tankidel (ja ka tankitõrjekahuritel) olid pikad torud. See on selleks, et mürsk saaks võimalikult suure algkiiruse ja seeläbi tohulutult suure energialaengu. Täiesti arusaadav.

Aga milleks on ülepea vaja siis neid lühikese toruga tanke-kahureid?
Vene 1927 aasta 76 mm polgukahuril pole ju toru peaaegu ollagi.
Samasugused olematud junnid olid ees ka osadel saksa tankidel. Näiteks sellel isendil, siin:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:PzKpf ... a0gpe.jpeg

Miks?

Ei pretendeeri erilisele tarkusele, aga toona olid tankid põhiliselt mõeldud jalaväe lavingukordadest läbimurdmiseks ning sestap di vajatud suure algkiirusega mürske, milliste eesmärgiks on vaenlase soomusmasinate soomusest jagusaamine. Muutusid sihtmärgid, muutus ka suurtükk.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Eks vist toru pikkus ja viskelaengu suurus peavad ka omavahel proportsioonis olema. Mingist hetkest hakkab toru poolt tekitatud hõõrdumine avaldama negatiivset efekti laengu kiirusele. Ehk on gabariidid ka mingil määral määravad. Näiteks pika toruga tank peab päris tihti takistuste ületamisel torni 180 kraadi keerama. Need vaid minu arvamused ja ei pretendeeri absoluutsele tõele.

_________________
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.

Lühikese toruga tankidel, nagu viidatud varajane Panzer IV, töötas tankikahur haubitsana, millega sai anda kaudtuld pehmetele sihtmärkidele.

Panzer III ja IV töötati välja üheaegselt ning olid mõeldud lahinguväljal koostöös tegutsema - Panzer III'l oli algselt 37mm pikatoruline suurtükk, millega vastase soomust hävitada, IV oma lühikeseraudse 75mm'ga tegeles elavjõuga.

Sellest Pz IV "lühikesest" kahurist on juba juttu olnud: viewtopic.php?f=40&t=1108
Ka seal teemas mõni väitis, et polnud ette nähtud tankide võitlemiseks. Mina olen endiselt teisel arvamusel

Järgmine küsimus:

Sattusin "1954 aasta Kalenderteatmikku" lugedes järgmisele tekstilõigule:

"14 novembril mõistis kohus (Jaan) Tombi mahalaskmisele.Sama päeva õhtul mõrvati Tomp Valdeku metsas."

Ma olen elanud 10 aastat Valdeku tänaval. Sealkandis on ju kena männimetsa küll. Aga sellest, et kusagil "Valdeku metsas" inimesi tapeti, kuulen küll esimest korda. Kas oskab keegi kommenteerida ja täpsustada?

Ehk oli sõjaväe alal? See, mida tänapäeval teatakse Männiku harjutusväljana, oli siis Valdeku (korrektne oleks küll Valdeki) laskeväli. Ja ulatus Viljandi mnt-ni välja.

Ja muidugi kohanimi "Waldeck" ise. Nagu nimigi ütleb, metsa küll...ehkki nt 1920-te kaart näeb selle koha pealt välja veidi hõre...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast

vbolla laip siiamaani kusagil männijuurikate vahel vedeleb...

_________________
Ajalugu kirjutavad alati võitjad, ja kaotanud poolte ajalugu kuulub osalejate kahanevale ringile.
(Joachim Peiper)

Üks laip sealsamas lähedal, isand Männart...koolimaja õues lausa männijuurikate vahel...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Koolimaja õues, männijuurikate vahel? MIllest nüüd jutt küll käib?

Pidasin siis silmas Vabaduse pst äärse koolimaja hoovi, kus üks punasõdur maha on maetud...Valdeku uulitse ligidal see ju on

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Kuulsin absoluutselt mitteusaldusväärlsest allikast, et esimese Tšetšeenia sõja ajal olla laetud tuletõrjeauto bensiiniga ning oodatud nurga taga, kuni vene tankid välja ilmusid. Siis pandud katusel olev hüdrant kümnekonnaks sekundiks hüüdma ning tõmmati ruttu jee.
Ja seejärel olla läinud vaja veel kedagi, kel oleks välgumihkel.
Eriti teravalt tuli see (legend?) meelde, kui vaatasin telekast Maidani väljakul kärssavaid Berkuteid.

Loomulikult olin ma rahva poolt ja tundsin teatud headmeeltki, kui mõni militsonäär platsilt minema viidi.
Aga samas pole põledes enam vahet, kas oled veriste kätega m... või korralik pereisa, kes valis härgatäis noorukina lihtsalt vale ameti.
Õudne on igatahes, kui pool liitrit bensiini su peal põleb.

Ja telekat vaadates lootsin salamisi, et tule(süüte)tõrjeautosid sinna ehk ikkagi kohale ei aeta.


Seekordne küsimus tarkadele- Kas legendil tuletõrjeautost, mis pritsib välja bensiini on mingitki alust?
On see üldse tehniliselt võimalik?

I sõja algul kuulsin sama lugu, ainult et mingi väeosa ülevõtmisest (toimus enne sõda).
Tshetsheenid sõitnud kohale mitme autoga, öelnud, et paakides on bensiin. Raketipüstolitega mehed olid valmis süütajateks.
Venelased andsid mingid laod selle peale ilma lahinguta üle.

On kasutatud. Näiteks Bakuu sündmuste ajal jaanuaris 1990.
Üks video sellest ajast: http://www.youtube.com/watch?v=lvTiCP-np04
Siin on juttu sõjaväelaste perekondade saatusest. Põhiliselt olid pogrommid küll suunatud armeenlaste vastu. Samas just Bakuu sündmuste ajel muutus Venemaa suhtumine Karabahhi konflikti. Kui seni toetati ja relvastati asereid, siis nüüd toetus lõppes. See võimaldas armeenlastel väga raskest olukorrast, kus aseri väed olid Stepanakerdist pooletunnise autosõidu kaugusel, välja saada ja sõja võita.

Ohjah.....See ju tõeline lokaalse ulatusega massihävitusrelv.
Muidugi oleks sel juhul kadunud ka igasugune välismaailma poolehoid, kui mässajad korraga 100 miilitsat ära oleks põletanud.