Seda peab igaüks teadma ja oskama
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
Täna 69 aastat tagasi lõhati maailma esimene aatompomm (mille peale Stalin igatsevalt õhkas: tahaks omale ka! Ajakirjanikud võiks omale selgeks teha, et lõhkama ja õhkama on kaks sisuliselt vastandlikku tegevust).
http://teadus.err.ee/v/teaduslugu/5a29c ... 554446da3a
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
õhkimine, vananenud nimetus õhkulaskmine, rajatise või loodusliku tõkke purustamine lõhkeaine abil. Õhitakse rahumeelsel (ehitustööl, päästetöödel) ja sõjalisel otstarbel (purustatakse sildu, teid jms, kõrvaldatakse tõkkeid).
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
õhkama <68:õhata, .õhkan>. ▪ Õhkas murelikult, südame põhjast. Õhkab rasket elu, raske elu üle (kurdab). Noormees õhkab neiu järele, neiut taga (igatseb). Ahi õhkab kuumust. Õhkamis˖märk ‹-märgi› vmo hüüumärk
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
Tõstan natuke teemat. Eestis on selline mittetulundusühing - ESTSAR
Mille deklareeritavad sihid vähemalt osaliselt kattuvad nii selle teemaga kui meie foorumis tihti kõlanuga üldisemalt. Oleks tervitatav kui selle ühingu mõni aktiivne liige teeks eraldi teema tema kohta ja võimaluse korral kirjutaks selle tegemistest laiemalt ja kaasahaaravamalt....
http://www.estsar.ee/index.phpMittetulundusühing ESTSAR on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mis teostab iseseisvalt ja koostöös teiste sarnaste organisatsioonidega, pääste- ning esmaabi-alast tegevust, osaleb ja korraldab üritusi elanikkonna päästevõimekuse ning teadlikkuse tõstmiseks, arendab ennetustegevust jms.
Mille deklareeritavad sihid vähemalt osaliselt kattuvad nii selle teemaga kui meie foorumis tihti kõlanuga üldisemalt. Oleks tervitatav kui selle ühingu mõni aktiivne liige teeks eraldi teema tema kohta ja võimaluse korral kirjutaks selle tegemistest laiemalt ja kaasahaaravamalt....
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
Kuidas oleks ühe tuumapommiga?
http://nuclearsecrecy.com/nukemap/
Google Maps-il põhinev tuumarünnaku simulaator. Vali pommi suurus, kukuta see täpselt soovitud epitsentrisse ja vaata, kui lai ala saab saastatud ja palju laipu tekib.
http://nuclearsecrecy.com/nukemap/
Google Maps-il põhinev tuumarünnaku simulaator. Vali pommi suurus, kukuta see täpselt soovitud epitsentrisse ja vaata, kui lai ala saab saastatud ja palju laipu tekib.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40198
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
Pange sinna simulaatorisse
sihtmärk Ämari (otsinguga tuleb välja)
plahvatuse tüüp maapealne plahvatus (ground burst)
võimsus 50 või 100 kilotonni
efektide hulka ka "fallout"
Siin peitub ka vastus, miks osa tegelased pidi vatimarlisidemetega keldrisse varjumist Tallinnas harjutama. Tuule kiirus meil siin võib olla keskmiselt 10 m/sek (36 kmh).
Selle simulaatori (mis teeb enamvähem õigesti kõike) tulemusena võib väita, et peale Ämari lennuvälja tuumapommitamist on Tallinn tükk aega päris vaikne paik.
Ses mõttes, et kes ei osanud ent kaitsta, on ära surnud ja kes oskasid, on sealt peale varjumisperioodi jalga lasknud.
NB! Ohvrite arv ei arvesta nähtavalt tuumasaaste ohvreid (mis moodustavad enamuse iga tuumarünnaku ohvritest). Tuumasaaste jäljes on kiirgustase päris arvestatav ja maapealne plahvatus (mida kasutatakse kõvade sihtmärkide vastu nagu lennurada) toodab väga palju tuumasaastet.
sihtmärk Ämari (otsinguga tuleb välja)
plahvatuse tüüp maapealne plahvatus (ground burst)
võimsus 50 või 100 kilotonni
efektide hulka ka "fallout"
Siin peitub ka vastus, miks osa tegelased pidi vatimarlisidemetega keldrisse varjumist Tallinnas harjutama. Tuule kiirus meil siin võib olla keskmiselt 10 m/sek (36 kmh).
Selle simulaatori (mis teeb enamvähem õigesti kõike) tulemusena võib väita, et peale Ämari lennuvälja tuumapommitamist on Tallinn tükk aega päris vaikne paik.
Ses mõttes, et kes ei osanud ent kaitsta, on ära surnud ja kes oskasid, on sealt peale varjumisperioodi jalga lasknud.
NB! Ohvrite arv ei arvesta nähtavalt tuumasaaste ohvreid (mis moodustavad enamuse iga tuumarünnaku ohvritest). Tuumasaaste jäljes on kiirgustase päris arvestatav ja maapealne plahvatus (mida kasutatakse kõvade sihtmärkide vastu nagu lennurada) toodab väga palju tuumasaastet.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9143
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
Sa mõtled midagi sellist?Kapten Trumm kirjutas:Pange sinna simulaatorisse
sihtmärk Ämari (otsinguga tuleb välja)
plahvatuse tüüp maapealne plahvatus (ground burst)
võimsus 50 või 100 kilotonni
efektide hulka ka "fallout"
Siin peitub ka vastus, miks osa tegelased pidi vatimarlisidemetega keldrisse varjumist Tallinnas harjutama. Tuule kiirus meil siin võib olla keskmiselt 10 m/sek (36 kmh).
Selle simulaatori (mis teeb enamvähem õigesti kõike) tulemusena võib väita, et peale Ämari lennuvälja tuumapommitamist on Tallinn tükk aega päris vaikne paik.
Ses mõttes, et kes ei osanud ent kaitsta, on ära surnud ja kes oskasid, on sealt peale varjumisperioodi jalga lasknud.
NB! Ohvrite arv ei arvesta nähtavalt tuumasaaste ohvreid (mis moodustavad enamuse iga tuumarünnaku ohvritest). Tuumasaaste jäljes on kiirgustase päris arvestatav ja maapealne plahvatus (mida kasutatakse kõvade sihtmärkide vastu nagu lennurada) toodab väga palju tuumasaastet.
http://nuclearsecrecy.com/nukemap/?&kt= ... 4529&zm=10
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40198
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
Just just. 4 tundi selle tumeda laigu keskel viibimist ilma varjumiseta tähendab akuutset kiiritustõbe.
See pilveke levib Tallinna kohale 2-3 tunniga (st linnast ära minna ei jõua) ja simu järgi paneb täpselt üle suurima asutusega linna osade (Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe).
See pilveke levib Tallinna kohale 2-3 tunniga (st linnast ära minna ei jõua) ja simu järgi paneb täpselt üle suurima asutusega linna osade (Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
No kui oma kodus viibida kuskil *mäel siis pigem uksed-aknad kinni, et võimalikult vähe tolmu elamisse satuks (õnneks enamikel soojustatud korterid) ja asuda külmkapist kiiremini riknevaid asju hävitama. Suurim probleem saab enamikel olema vesi. Pudelivee joojana mul endal vast paariks päevaks jook olemas. Aga ka siis kui jooki pole, kannatab ära kuni 7-10 reegel oma töö teeb ja on võimalus ohutumasse kohta liikuda. Nüüd küsimus - kuidas koordineerida masside tegevust kui massiteabekanalid on maas? St, tegelikult pääseks enamik üsna kergelt, kui paanikasse ei satu ja suudavad mõtestatult tegutseda.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40198
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Seda peab igaüks teadma ja oskama
Et inimesed teavad, et poeks akendeta tuppa või lausa keldrisse, hoiaks uksed-aknad kinni ning oleks vaja toitu-vett, pean ma rohkem selle nomeklatuurse pakasuhha teeneks, mida siin 1990ndani viljeleti ja kus enamik rahvast siiski teadis, mida teha. Tõepoolest, paksudest betoonpaneelidest tehtud ehitised ise on soliidne kaitse kiirguse vastu ning vatimarlimask (või respiraator) vältib peene tolmu sisse hingamist, mis muidu kahju ei tee (alfa ja beeta osakesed). Õnneks on tuumasodi suhteliselt lühikese elueaga ja mõne aja pärast saab juba õues liikuda. Rusikareegel (keskmine radiatsioonitase) on, et varjumisaeg on 2 nädalat, sellega ajaga kahaneb keskmine radiatsioonitase tuumarelva puhul ohutuks. See ei kehti tuumajaamade puhul, kus õhku paiskub hulga pikema eluega komponente ja hulga suuremas koguses (see seletab, mis Hiroshimas on täna radiatsioonitase loodusliku piires, kuid Tsenobõlil sama ajaga see olema ei saa.
Lisaks on nende "suurte akendega keldrite" puhul tark teada, et nagu iga teine kiirgus, levib ka radioaktiivne kiirgus ainult otsejoones ja kui kui istute keldri akna ees päikesekiirtes, istute ka muudes "kiirtes" ja istudes pimedas nurgas, ei jõua teieni ka "muud kiired". Oluline on esialgu, kui muud ei jõua, tõmmata akende ja uste vahelised pilud teibiga kinni, ventilatsiooniava ette panna märg riie (püüab õhust tolmu) ja istuda kas keldri keskosas (kui on vaheseinad) või üheosalise ruumi puhul seljaga vastu vundamenti, sellisel juhul kaitseb (otse leviva) kiirguse eest teid peale vundamendi betooni veel ja paar tubli meetrit maapinda. Lisaks mõistagi vesi, toit, patareidega raadio ning koht, kus keret kergendada - istuda tuleb võib-olla kaua. Lisaks tasub silmas pidada väikestes ruumides, et inimene tarbib hapnikku ja eritab süsihappegaasi, mis muudavad hermeetilise ruumi kiiresti elamiskõlbmatuks, esiteks peab olema vendi võimalus (kasvõi märja lapiga kaetud vendi ava) ja istudes või lamades on vee, hapniku ja toidu tarve väiksem kui närviliselt ringi käies kui lõvi puuris.
Oluline teadmine on, et radiatsiooni mõjul ei muutu ükski aine kiirgavaks (õhk ei muutu nt radioaktiivseks), vaid ained saastuvad radioaktiivse tolmuga. Sestap senikaua kuni õnnestub õhku või toitu sellest puhastada, on seda ka ohutu tarbida. Konservikarbis (suletud) olev liha ei muutu radioaktiivseks, kui karp puhastada (pesta), siis võib seda süüa. Tolmust lahtist saiapätsi aga mitte. Radioaktiivse tolmu käes olnud vett mitte juua (filtreerimine pole edukas). Filtreerimata (kasvõi läbi märja riide) ühku mitte hingata. Alfa ja beeta osakesed saavad organismi sattuda ainult õhu, vee või toiduga, nad ei suuda kiirata isegi läbi ajalehe (ainult gamma suudab).
Kiirgusallika mõju kahaneb a) kauguse suurenemisega b) aja möödumisega c) kiirgusallika ja enda vahele võimalikult tiheda materjali asetamisega võimalikult paksult. Ideaalis nt seatina või teras, aga ka betoon ja pinnas.
Nõuka aegne tsiviilkaitsevarjend klass II pidi normatiivide järgi vähendama radioaktiivse kiirguse tugevust 3000 korda.
Tavaline kelder teeb seda (sõltuvalt hoone materjalist) 10-100 korda (lisaks on spetsehituses hulga väiksem tõenäosus soovimatu tolmu sisse pääsuks).
Selles seisnebi spetsehituse kvaliteet.
Lisaks on nende "suurte akendega keldrite" puhul tark teada, et nagu iga teine kiirgus, levib ka radioaktiivne kiirgus ainult otsejoones ja kui kui istute keldri akna ees päikesekiirtes, istute ka muudes "kiirtes" ja istudes pimedas nurgas, ei jõua teieni ka "muud kiired". Oluline on esialgu, kui muud ei jõua, tõmmata akende ja uste vahelised pilud teibiga kinni, ventilatsiooniava ette panna märg riie (püüab õhust tolmu) ja istuda kas keldri keskosas (kui on vaheseinad) või üheosalise ruumi puhul seljaga vastu vundamenti, sellisel juhul kaitseb (otse leviva) kiirguse eest teid peale vundamendi betooni veel ja paar tubli meetrit maapinda. Lisaks mõistagi vesi, toit, patareidega raadio ning koht, kus keret kergendada - istuda tuleb võib-olla kaua. Lisaks tasub silmas pidada väikestes ruumides, et inimene tarbib hapnikku ja eritab süsihappegaasi, mis muudavad hermeetilise ruumi kiiresti elamiskõlbmatuks, esiteks peab olema vendi võimalus (kasvõi märja lapiga kaetud vendi ava) ja istudes või lamades on vee, hapniku ja toidu tarve väiksem kui närviliselt ringi käies kui lõvi puuris.
Oluline teadmine on, et radiatsiooni mõjul ei muutu ükski aine kiirgavaks (õhk ei muutu nt radioaktiivseks), vaid ained saastuvad radioaktiivse tolmuga. Sestap senikaua kuni õnnestub õhku või toitu sellest puhastada, on seda ka ohutu tarbida. Konservikarbis (suletud) olev liha ei muutu radioaktiivseks, kui karp puhastada (pesta), siis võib seda süüa. Tolmust lahtist saiapätsi aga mitte. Radioaktiivse tolmu käes olnud vett mitte juua (filtreerimine pole edukas). Filtreerimata (kasvõi läbi märja riide) ühku mitte hingata. Alfa ja beeta osakesed saavad organismi sattuda ainult õhu, vee või toiduga, nad ei suuda kiirata isegi läbi ajalehe (ainult gamma suudab).
Kiirgusallika mõju kahaneb a) kauguse suurenemisega b) aja möödumisega c) kiirgusallika ja enda vahele võimalikult tiheda materjali asetamisega võimalikult paksult. Ideaalis nt seatina või teras, aga ka betoon ja pinnas.
Nõuka aegne tsiviilkaitsevarjend klass II pidi normatiivide järgi vähendama radioaktiivse kiirguse tugevust 3000 korda.
Tavaline kelder teeb seda (sõltuvalt hoone materjalist) 10-100 korda (lisaks on spetsehituses hulga väiksem tõenäosus soovimatu tolmu sisse pääsuks).
Selles seisnebi spetsehituse kvaliteet.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bretschneider ja 37 külalist