Seda peab igaüks teadma ja oskama

[metssiga]

Isand Lemet - seal Genfi protokollis pole ju sõnagi punkrite ehitamisest!! Aga isand KT ees pean küll pool suud kinni panema - nimelt see mõte olemasolevate punkrite tegelikku haldusesse võtmisest on ju vägagi mõttekas. Kas see palju maksakski, mine tea - anda KL malevale, luuaga üle käia ja tabalukk ette. Muidugi vajaks see ka suuremat plaani, kuidas neid üldse tunnil X kasutada, ja see jälle nõuab tervet kontorit ...

[Lemet]

Millest me siis nüüd räägime? Juttu polnud ju teps mitte "punkritest"...

Eesti Vabariigis ei hakata rajama tsiviilkaitsevarjendeid.

Ja nendest asjadest on ju toodud lõikudes pidevalt juttu...

[Kapten Trumm]

KL-le pole seal midagi hallata vaja anda.

Lihtsalt on vaja luua teatud õiguslik baas ja panna varjendite omanikele teatud kohustused (ja võibolla luua mingi raha taotlemise võimalus).
Skandinaaviamaades on varjendid enamasti eriaomandis ja rahuajal muu kasutusega, kuid toimib kontroll nende üle.
Järgmise etapina on vaja hakata kontrollima riigikaitse seisukohast anarhistlikku ehitustegevust, et nt korrusmajade keldrikorrused oleksid piisavate kaitseomadustega. Et puurkaevud oleks varustatud diiselgeneraatoritega jne jne. Umbes sama teema on ka sildade ja tunnelite õhkimisvalmidusega, sest ettevalmistamata betoonrajatise õhkimiseks kulub kaugelt rohkem lõhkeainet ja aega kui ettevalmistatu puhul. Kui kell käima lükatakse ja tankid veerevad, pole aega enam betooni puurida (nagu Gori tunneliga juhtus), asi peab kiiresti tehtav olema.

Mõtelda tasub ka tsviil/kodanikukaitse korralduse üle. Praegu toimiv tegevus komisjoni põhimõttel tähendab, et seda ei juhigi keegi. Mida on ka tulemustest näha.
Sellised asjad peavad olema välistatud, et Pärnu linnavalitsus otsustab, et nemad ei suvatse mingit sireenisüsteemi käigus hoida.
Kui tahetakse, et see ka sõja-ajal toimiks, tuleb see viia üle nn ühe juhi põhimõttel juhtimisele.
Minuarust peaks tsviilkaitse (sh varjendite teema) alluma juba rahuajal KRK ülemale, sest ainult KRK-l oleks võimalik leida inimressurssi, keda saab teemaga tegelema panna (nt vanade aastakäikude reservistid, kellest on RÕK korras võimalik koolitada varjendivanemad, tsviilikaitsespetsid jne. Kogu see manna vajub SA-l nagunii KRK kraesse. Minuarust võiks vabalt igast korteri/garaaziühistust 2-3 inimest RÕK korras mõneks päevaks kokku ajada (kui seadusandlus paigas) ja vähe harida, et nad ei kiirustaks filterventilatsiooni Kuusakoskisse viima.

Päästeametil pole selleks täna mingeid ressursse, nende võimekuse lagi on 2 Mustika Prisma põlengu mõõtu tsiviilõnnetust ühekorraga maakonna peale ja sealt edasi on uppuja päästmine igaühe enda asi. Laari ajal hakati nagu rääkima laiapõhjalisest kaitsest, nüüd justkui ära vajunud see, hauakaevamise skandaalid ja nende süüdlaste forsseeritud vastutuselevõtmine jne on vist tähtsamad

(seejuures tuleb silmas pidada, et tsiviil/kodanikukaitse on eelkõige süsteem, mitte ainult varjendid. Varjendid ja muu infra on selle kõige kulukam investeering).

[metssiga]

Ja ikkagi, ei keegi vaevu küsimusi esitama Päästeameti kriisireguleerimise asjapulgale Jaan Trossile. Aga küll on hea siin jaurata, kuidas kõik p..ses on. Saate sellest orgasmi või??

[Kapten Trumm]

Aga miks sa arvad, et seda küsitud pole ja ta kursis pole?
Mida ta teha saaks, kui ressursipuuduse tõttu pole isegi KOV kriisikomisjone (kelle võimekuslagi on suurem lumesadu) suudetud tööle panna, pole lihtsalt inimesi, kes käiks õpetaks, seletaks, kontrolliks, jamaks (selleks on vaja kümneid inimesi). PEPK-ist konkreetselt jätkub inimesi ainult Tallinna ja mõnede eemal asuvate ohtlike ettevõtete jaoks ja KOV kriisikomisjonide ees käib sealse kriisireguleerimisbüroo pealik ise.

Et PA baasil suudetakse tekitada sõja korral minimaalseltki toimiv tsiviilkaitsesüsteem, on täiesti elukauge fantaasia. Suur rabelemine käib juba eksisteeriva piiratud tsiviilõnnetuste reageerimisvõime tööshoidmisega. Siin polegi muud varianti kui hakata kasutama riiklikku sundi ja tegema seda inimestega, kes vanuse või tervise tõttu hästi relva kanda ei suuda (neid on meil õnneks piisavalt).

[Manurhin]

Kas ei võiks ka Eestis midagi sarnast olla, st. kindlad raadiosagedused, millelt mistahes suurema jama korral pidevalt käitumisjuhiseid edastataks? Idee oleks ju lihtsalt teostatav. Nt. FM 100,0 MHz ja AM 1035 KHz. Viimane on Luunjas paikneva venekeelse kristliku Pereraadio saatja sagedus, aga hädaolukorras saaks ju riik ajutiselt halleluuja-jutu asemel saatjast eluliselt vajalikku infot edastada, kuna see saatja peaks olema kuuldav üle Eesti (http://www.teek.ee/index.php/teemad/21- ... tja-areneb) ja enamus tänapäevaseid raadioid on AM/FM sagedusalaga.

[OnuEnn]

pereraadio küyab täisvõimsudega venemaa poole, eestit see küll ei kata. ma pole hiiumaal seda kordagi koolnud, küll aga tuleb mujalt igasugu jaamu. kõige ootamatum oli lätlaste Radio Merkurs 1485kHz mis oma ühe kilovatiga oli kuuldav. mitte kõigis raadiotes, aga siiski. vana belarus53 mängis antenniga, hiinlaste "maailmaraadio" vajas juppi traati appi puhtamaks signaaliks. philipsi miski A5 mõõtu AM/FM raadio niisamagi. nõuka-kultusraadiost okean ei tulnud ühegi väega mõhkugi...

[Lemet]

N-Liidu tsiviilkaitse oli sisuliselt ikkagi lähtuv konfliktsituatsioonist ja totaalse sõjategevuse käivitumisest. Meil on tsiviikaitset ehk kõige rohkem vaja mõne keemiaõnnetuse puhuks ja ehk ka veidi paremat planeerimis- ja organiseerimisoskust raskete ilmastikuolude jaoks.

Vast teeb siis lugupeetav mulle selgeks, milleks on meile EKVd ja Kaitseliitu vaja...piisaks ju päästeteenistusestki. Sõda ju ei ole ega tule...

[Manurhin]

Päästeteenistuse reaalset võimekust nägime me kõige ilmekamalt Padaoru sündmuste ajal ja eriti veel siis, kui Poola lennuk Ülemiste jääle prantsatas. Kui kaitsevägi poleks appi tulnud, oleks saanud "nalja" rohkem kui rubla eest.

[bruno5]

USA tsiviilkaitse kohta leiab aadressilt: http://www.civildefensemuseum.com

Teemat lugedes sain teda, et NSV tsiviilkaitse oli palju tõsisemalt võetav kui mujal maailmas. Mis põhjusel?
Mis varustus oli varjendites peale toidu, vee ja hügieenitarvete?
Mida võiks tänapäeval teada?

Ärge pahandage kui mu küsimused natuke imelikud tunduvad kuna ma ei tea just sõna "tsiviilkaitse" eriti kaua.

[Kapten Trumm]

Süsteemide vahe on põhiliselt selles, et NSVL panustas oluliselt rohkem raha tsiviilkaitse valdkonda ja toimis käsumajandus. St paljud vaba ilma probleemid lahendati seal lihtsalt - administratiivsel teel. Teiseks muidugi ettevalmistuste ulatus polnud ka kaugelt võrreldav, näiteks linnade evakuatsioon oli NSVL-s plaanitud läbi viia riikliku transpordipargi abil, käsukorras ja organiseeritult.
Nt USA suurlinnade evakueerimine oli kavandatud umbes sellisena nagu orkaan Katriina ajal New Orleansis näha oli, ajalise surve all oleks asi tõenäoliselt juhitamatuks läbuks muutunud.
Kumb siis tõhusam oli?

Tsenobõlis käinud tsiviilkaitse tegelaste jutu järgi igatahes Pripjati (suuruselt Pärnuga võrreldav, 50 000 elanikku) evakuatsioon alates evakuatsioonikäsu saamisest (see, et Pripjati elanikud jalutasid päevakese radioaktiivses saastas polnud tingitud evakueerimise tempost, vaid puudus käsk ja juhtorganeis valitses peataolek) ca 1200 rekvireeritud autobussiga linna tühjendamiseni käis ladusalt. Probleem oli pigem selles, et juhtimises valitses kaos (mis algas Moskvast) ja näiteks küllalt arvestatavat varjendisüsteemi linnas ei avanud keegi tarvitamiseks ega andnud ka mingeid signaale, et elanikud võiks mitte tänaval kooserdada. Probleem algas Moskvast, sest mäletatavasti oli kogu asjaajamine ülimalt tsentraliseeritud ning Moskva üritas esialgu mängida jaanalindu ja teha probleemi olematuks (mida kinnitavad ka nt V. Vare meenutused, kuidas sisuliselt Moskva loata hakati ENSV-s tegema radiatsioonikontrolli).

Mina isiklikult arvan, et lääneriikides enamasti viimasele minutile lükatud ettevalmistused ei oleks päriselus töötanud ja massimeedias antud juhistega "lets evacuate" alanud suurlinnade tühjendamine oleks ilmselt muutunud tõsiseks kaoseks, kui miljonid elanikud oleks oma autodega ummistanud ära kõik teed ja võimalik, et ummikutes jäänudki rünnaku alla.

Infra mõttes polnud ka NSVL-s plaanis mingit totaalset varjendiprogrammi, linnade suurust ja relvade võimsust arvestades poleks see lihtsalt teostatav olnud - 60ndatel toimus tsviilkaitsestrateegiates seoses vesinikupommi kasutuselevõtuga, varjamine asendus evakuatsiooniga.

[manjabes]

Varjenditest siis veelkord:

Maja kontorihoone läheb aga lammutamisele, nagu ka pääsla all asuv suur tsiviilkaitsepunker, kuhu kogu vabrikutäis töölisi mahtunuks varjuma.

[Manurhin]

Sel ajal kui Eestis viimaseidki tsiviilkaitsejäänukeid lammutatakse, korraldab Venemaa üleriigilise tsiviilkaitseõppuse: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=66844723

[Manurhin]

Pripjatti plaanitakse õhku lasta. Tore, saame radioaktiivse tolmupilve siis selga. Lisaks jääb pooleli eksperiment "kui kaua nõukaaegsed paneelmajad hooldamata püsti püsivad" .
http://www.youtube.com/watch?v=2KTo9WzxyrE

[Manurhin]

Paistab, et Ukraina kriisist on Eestile lisaks igasugu NATO-teemadele natuke kasu ka tsiviilkaitse vallas. Vähemalt Postimees on teema üles võtnud ja nüüd leitakse üllatusega, et Eestis enam töökorras varjendeid pole (huvitav-huvitav, miks küll ometi ): http://www.postimees.ee/2767958/eestis- ... varjendeid