Unetest

[kaur3]

USA psühholoogid viisid läbi järgmise eksperimendi.

USA suurtükiväepataljon viidi 20-päevasele õppusele. Toimusid pidevad harjutused ja laskmised.

1. patarei sai 7h ööpäevas magada.
2. patarei sai 6h magada.
3. patarei sai 5 h.
4. patarei sai 4h.

20. päeval viidi läbi lahinglaskmised tulemuse peale.
1. patarei tulistas 98% täpusesega.
2. patarei tulistas 50% täpsusega.
3. patarei tulistas 28% täpsusega.
4. patarei tulistas 15% täpsusega.

4. grupp oli sõjaliselt täiesti kasutu ning kaasvõitlejatele suisa ohtlik.

Mehed, magage end välja

[Veltu]

Huvitav, et kõigest üks tund (kokku siis 20 tundi) vähem magamist alandas laskmistulemusi koguni 48%.

[Kessel]

Endal kogemus olemas. kordamis õppustel pandi selline mahv peale , et 5 päeva jooksul saime magada 11 tundi.
Kuna olime pidevalt eelpostis valves, siis öösel põldu ja maanteed jälgides hakkasime juba luulusi nägema.
Nimelt ootasime Scoutspataljoni rünnakut .

[hugo1]

Täiesti usun seda ise vahel olen töö pärast vähe magada saanud ja kui ikka nädal aega järjest saad päevas ainult 5h magada siis see annab kõvasti tunda. Uni on väga tähtis ja 7-8 tundi päevas peaks kindlasti saama magada.

[speedsta]

Algul võtsin huumorina juttu püsitjalu ja lausa kõndimisepeal magamisest, kuni ise sai ära proovitud. Kaitseväes teenides olin kohe peale patrull laagrit, kus magamisele suurt rõhku ei pööratud, korrusel korrapidaja. Üritasin kõndimise ja seismisega une vastu võidelda, jäin mitu korda kaotajaks, korrapidaja ohvitser ka ei ajand unematit minema.
Hallutsinatsioonidest. Erna retkel (2003), teisel päeval peale tohutut kõndimist ja mitte üldsegi magamist hakkasid igasugu multikad jooksma. Küll vahtisid igasugu patrullid põõsaste taga, tuttavad inimesed tulid teepeal vastu, kaasvõistlejal veeresid kivid mööda teed. Usun, et sellisel hetkel poleks endast ka olnud suuremat sõdijat, oskasin ainult ühte jalga teise ette tõsta.
Pole siis mingi ime, et suurtükiväelastest polnud peale 20 päevast õppust enam sõdijaid.

[hummel]

Selle suurtükiasjandusega on nii, et küsimuses on just vaimne võimekus ja seda igas mõttes. Seega reageerivad suurtükiväelased väsimusele sageli teiste elude ohtu seadmisega. On muidu uuringutega kindlaks tehtud, et lahingüksuse võitlusmoraal ja võitlusvaim on kõrgeimad keskmiselt 2 nädalat peale lahingutegevusse asumist ja edukat tegevust. Seejärel tekib seisak ja lõpuks langus. Üksus vajab pisukest puhkust ja taastumist.

Kõik erilalad suurtükiasjanduses vajavad aga tegutsejatelt konkreetselt täpsust. Alates tulejuhtidest kuni suurtükkide sihturiteni. Eestis tulejuhid suurtükiväkke ei puutu, kuid mõõdistajad-ettevalmistajad, arvutajad ning meeskonnaülemad-sihturid on samuti pinges. Kes loeb pidevalt skaalatuhandikke ja loodi, kes loeb tabeleid, toksib numbreid arvutisse ja edastab näite. Hoolimata pidevast dubleerivast kontrollist kiputakse väsimusega ikka eksima ja reeglina mitte 1 tuhandikuga vaid täpselt 10 või 100 tuhandikuga.

Muide arvutaja töö on unepuuduses üks hullemaid. Oli üks kohusetundlik vene poiss (srs), kes sai oma lämbest kuudist mingi 24 h jooksul välja loetud tunnid (positsioonivahetusel hüppas kabiini, toidu tõid ka sidemehed talle kuuti). Ei tea, kas ta mõtles eesti või vene keeles, kuid suhtlus käis loomulikult eesti keeles. Palju paberitööd ja arvutamist oli tal. Teisel ööl hakkas tal lihtsalt ühel hetkel väga halb ja ta pidi suisa oksendama hakkama. Kargas äkki kuudist välja kevadõhu kätte ja puhkas mõne minuti. Vot selliselt.
Palju parem pole mõõdistajatel-ettevalmistajatel. Kord nägin, kui peale 12+ tunnist pingelist tööd (siblisid kolmjalgadega mööda metsa, arvutasid ja täitsid pabereid) parkisid oma auto juhtimispunkis ette nähtud varjekohta ja juht viskas klaasidele katted. Kui keegi läks sööma kutsuma (jahtub ära ju!) ja ukse avas, kukkus esimene mees lihtsalt uksest välja ja ärkas maha potsatades üles.
Suurtükkide juures saab sihturit teiste eespoolsemate meeskonnaliikmetega vahetades natuke taset hoida. See eeldab head väljaõpet. Samas võivad ka tagumised suurtükimehed füüsilisest lõpuks ära katkeda.

[kaur3]

Järgnevad seisukohad nagu ka suurtükiväelaste test ning s... püksis teema pärinevad raamatust "On Combat"
http://www.amazon.com/gp/product/096492 ... s&v=glance

Kihvt on lugeda erinevaid muljeid. Tänud hummelile eriti üksikasjalike muljete eest. Hummel kirjutas "On muidu uuringutega kindlaks tehtud, et lahingüksuse võitlusmoraal ja võitlusvaim on kõrgeimad keskmiselt 2 nädalat peale lahingutegevusse asumist ja edukat tegevust. Seejärel tekib seisak ja lõpuks langus. Üksus vajab pisukest puhkust ja taastumist." Eelnevat testi kirjeldanud raamatust leian ka seisukoha, et üksused, mis on 60 non-stop lahingutes olnud, muutuvad 98% ulatuses stressi tõttu lahingvõimetuteks. 2% meestest, kellel ei teki seda stressi muutuvad tapamasinateks. Selline stress mõjutab ka eluiga. Venelased olevat uurinud, et suur osa Stalingradi lahingus osalenud meestest oli surnud u. 40 eluaasta kanti.

Sama raamatut ümberjutustades, kirjutas autor, et üsna pikka aega oli USA rangerite koolituses tähtis osa une- ja toidupuuduse harjutamisel. Hiljuti lõpetati see pull ära. Uuringutega tehti selgeks, et vähese une ja vähese toiduga hakkama saamist ei saa harjutada nagu pikamaajooksu. Inimesel tekib lihtsalt unevõlg, mille ta peab tagasi saama. Pikemaajalisel harjutamisel võivad tekkida tõsisemad tervisehäired. Vähesest unest tulenevatest hädadest kirjutas see suurtükiväetest ning teie enda kogemused kinnitasid seda. Töö efektiivsus langeb ning unetud muutuvad ümberseisjatele ohtlikuks. Testid olevat näidanud, et peale 24h ärkvelolekut saabub psühholoogiline seisund, mida saab võrrelda joobeseisundiga. Sellest tulenevad sõiduajapiirangud lenduritele, rekkajuhtidele jne.

[bambino]

jänkid korvasid lahinglendurite unepuudust Lahesõjas ju stimulaatorite (näiteks amfetamiin) andmisega. Seal olid pikad vahemaad liitlaste baasidest Iraagi ja Kuveidi kohale ja missioonid kippusid väga pikaks minema. Ainetega üritati meestel meeled selged hoida, eriti näiteks öistel lendudel. Kui asi ilmsiks tuli, oli muidugi paras jama jälle Pentagonil kaelas. Eks need mehitamata lennukid ongi lisaks inimkaotustele mõeldud selleks, et selliseid olukordi lihtsamini lahendada. Varem või hiljem teeb väsinud või ebaadekvaatne lendur mõne valusa vea...

[hummel]

Olen seda meelt, et inimesi tuleb unetusega natuke ikkagi kiusata. Seda näiteks sellepärast, et igaüks teaks ise oma võimete piiri ja ülem teaks oma alluvate võimete tegelikke piire. Iga inimene on erinev. Seda tuleb heal planeerimisel ja tegutsemisel osata ka arvestada.

Unepuudusega suudavad harjuda ilmselt ülivähesed, muid moraalse-psühholoogilise treeninguna võiks asjal olla siiski mingi väike mõju. Mille oled kord edukalt läbi teinud, seda ei karda ehk enam niipalju.

[kaur3]

Hummel kirjutas:
"Olen seda meelt, et inimesi tuleb unetusega natuke ikkagi kiusata. Seda näiteks sellepärast, et igaüks teaks ise oma võimete piiri ja ülem teaks oma alluvate võimete tegelikke piire."

Just, inimene peab maitse suhu saama, et ilma väljapuhkamiseta on ta lammas mis lammas. Seda ütles ka raamatu autor, et ta sai aru kui ebaefektiivne ta magamiseta on. Samas õpetas see kogemus rääkima lihtsalt ülesehitatud lühilausetega, et ka sellises staadiumis kõigile alluvatele käsu mõte kohale jõuaks.

... aga vanade eestlaste jaoks ei ole siin midagi uut. Nad on ju öelnud, et hommik on õhtust targem

[malox]

Lugesin ükskord Palametsa raamatust "Lugusid vanast Tiigist" kui ma ei eksi, et seal kasutasid osad üliõpilased mingisuguseid aineid, mis lasid neil järjest ärkvel olla mitu päeva, oli vist 4 päeval, kui sel inimesel hakkasid näole mingisugused laigud tekkima. Mis ainetel sarnane toime on?

[ivalo]

Saksa sõduritele jagati samuti tablette. Degrelle mainib neid. Aine seal kirjas. Välksõja värk - hiljem väljapuhkamisest sai tihtilugu igavene uni.

[kass]

tahate öösel olla virk ja tegutseda, siis võtke kofeiinitablette

[Kessel]

tahate öösel olla virk ja tegutseda, siis võtke kofeiinitablette

Olen proovinud, algul aitab aga hiljem oled veel hullemas seisus, kui tableti mõju kaob.

[kaur3]

Kass, kofeiinitarbimisega on selline lugu. Õhtune kohvijoomine ei mõju kohveiinikutele, kes joovad a la 7-8 tassi päevas. Sa muudad sellega oma organismi kofeiini suhtes immuunseks. Kui sa jood 2-3 tassi päevas ja siis tahad öösel veel üleval olla, siis õhtune kohvi mõjub.