www.militaar.net

1.
17.10.2013 17:17
arvankirjutas:
et venelastel oli igas metsatukas raketi baasid.
Kas arvate et mulgimaal Viljandi lähedal polnud venelaste raketibaasi, ma küll ei tea, kuid usun et oli.
See oli ka põhju...
2 vastust
Eestile lähimad strateegilised raketibaasid asusid Leningradi ja Novgorodi oblastites. Taktikaliste raketide baase oli Eestis kolm, üks Torma lähedal Jõgevamaal ja ülejäänud kahel suuremal saarel. Ärge ajage sassi PVO-ga, neist Tallinnale lähimad olid Neemel ja Aegviidus ja needki polnud mõeldud Tallinna, vaid hoopis Leningradi kaitseks.
Vaata sama kasutaja kommentaare

Delfis oli üks sõjaline teema ja "spetsid" kommenteerivad

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/t ... d=66927270

visand nalja rubriiki, seal ammu kopihais üleval

Sihtmärk Viljandi? Päriselt? Ei tea mis ajast see plaan oli? See spetsnazi üksus toodi viljandisse alles 60 lõpus . Ju siis ikka tikuvabarik!

See jutuke kuulub nähtavalt jama hulka.
Nii sihtmärkide asukoht kui tonnaaz ei vasta tegelikkusele.
NSVL vastavad plaanid, niipalju kui sellest teada on, oli midagi muud.
Esiteks ei saa olla nii, et on mingi üks ja ainus stsenaarium.
Teiseks on nt Viljandi tähtsusetu kohake võrreldes nt Kohtla-Järvega.
Vahe on ka selles, kas on "first strike" või "retaliation".
Viljandis ühtegi strateegilist sihtmärki ju polnud ja tikuvabriku jut.....köhh köhh
Sõltub ka aastaarvust - võimalused kogu aeg muutusid.
Näiteks 80ndatel tulid Euroopasse Pershing II raketid, mis olid väga pisikese lõhkepeaga, kuid väga täpsed.

Ratsionaalne vastane ei alusta kunagi linnade hävitamisest, eriti kui seal asuvad mingid teisejärgulised üksused, vaid
1. vastase vastulöögivõime hävitamisest/kahjustamisest
2. vastase löögi tõrjumise võime hävitamisest/kahjustamisest

Strateegilised sõjalised sihtmärgid Eestis olid (pole tähtsuse järjekorras) -eesmärk lüüa rivist välja vastase kaitse ja võimalikud tuumarelva kandjad.
1. õhukaitse juhtimiskeskus Tänassilmas
2. püüdurhävitajate lennuväljad
3. strateegiliste pommitajate lennuväli Tartus
4. Eestis asunud keskmaarakettide baasid
5. Võimalik, et ka teadaolevad S-200 baasid - selles tiba kahtlen.

Brittide jaoks võis olla suurim probleem hoopis need Kuuba-aegsed keskmaaraketid Eestis, kus osa baase olid maapealsed ja kus raketi ettevalmistaeg oli pikk (tankimine vedelkütusega) ja kus ilmselt raketivägede juhatus, kartes nende lihtsat hävitamist, oleks üritanud neid kohe algfaasis lendu saata- nende üks sihtmärk võis olla ka GB.

Kapten Trumm kirjutas:Strateegilised sõjalised sihtmärgid Eestis olid (pole tähtsuse järjekorras) -eesmärk lüüa rivist välja vastase kaitse ja võimalikud tuumarelva kandjad.
1. õhukaitse juhtimiskeskus Tänassilmas
2. püüdurhävitajate lennuväljad
3. strateegiliste pommitajate lennuväli Tartus
4. Eestis asunud keskmaarakettide baasid
5. Võimalik, et ka teadaolevad S-200 baasid - selles tiba kahtlen.

Brittide jaoks võis olla suurim probleem hoopis need Kuuba-aegsed keskmaaraketid Eestis, kus osa baase olid maapealsed ja kus raketi ettevalmistaeg oli pikk (tankimine vedelkütusega) ja kus ilmselt raketivägede juhatus, kartes nende lihtsat hävitamist, oleks üritanud neid kohe algfaasis lendu saata- nende üks sihtmärk võis olla ka GB.

Üks koht, mida tean olevat olnud kolme esimese sihtmärgi hulgas, oli peale Tartu lennubaasi veel Kikepera pikamaaradaribaas Pärnumaal. Tänapäeval on selle hävitanud mitte Briti tuumapomm, vaid kohalikud töökad käed peale Vene vägede lahkumist...
Kolmandat praegu ei mäleta. Saan detsembris kokku inimesega, kellelt see teave oli pärit ja küsin siis uuesti üle.

Oot, seal soos oli mingi aeg ka raketibaas?

Mingi baas oli ka Kõpu-Tipus. Andmed pärit umbes 1970 aastast
kohalike metsavahtide käest.

Castellum kirjutas:...Kikepera pikamaaradaribaas Pärnumaal. Tänapäeval on selle hävitanud mitte Briti tuumapomm, vaid kohalikud töökad käed peale Vene vägede lahkumist...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 08#p338808

Viljandi, jäädes Tartuga samale joonele, paistab olevat varusihtmärgiks, et kui kütusest Tartuni ei jätku või kui pärast Tartut veel mõni pomm alles jääb.
Tegelikult oli Viljandi tollal veel transpordi sõlmpunkt, raudtee viis Riiani välja.

Enne satelliitide ajastut oli Kikepera radar oluline tegija. Kõpu on asula Kilingi-Nõmme ja Viljandi vahel, enamvähem keskpaigas, seega kah hästi laias laastus samas kandis.
Kolmas võiks äkki olla see raketibaas Rooni I ja II edasi, kas äkki Uniküla?

TimoT kirjutas:

Castellum kirjutas:...Kikepera pikamaaradaribaas Pärnumaal. Tänapäeval on selle hävitanud mitte Briti tuumapomm, vaid kohalikud töökad käed peale Vene vägede lahkumist...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 08#p338808

Vaatasin üle kõik, mis mul on Kikepera kohta, ja olen tõesti paraku eksinud - metall hakkas juba pärast 1984. aastat liikuma ära. Betooni puhul tundub, et hakkas "murenema" 1980-te lõpus, midagi siis 1990-te algul?

Aga ma ei saa aru, kuidas seal keset soid betooniga hakkama saadi? Vilaski puhul on teada, et uus omanik tellis spetsiaaltehnika. Tehniliselt on lammutuskäik arusaadav, kasu ja mõte muidugi mitte.

Kas Kikeperas tehti mingeid õppusi? Õppe-õhkimisi? Niisama vandaal ju betoonist ikka jagu ei saa. Ja veel keset soid ja metsi...

Aga Viljandis oli mingi õhudessantväeosa ka, mul üks sõber teenis seal '80 aastate lõpus.

Viljandis asus 4. spetsnazi brigaad, mis tegelikkuses oli mõõdu poolest selline tiba suurem hästiõpetatud kergejalaväe pataljon (1300 meest) ehk pole eriti usutav, et keegi seepärast tuumapomme siia vedama asunuks. Kas siin terve brigaad asuski - sest brigaadi juhatus asus Riias ja selle brigaadi miski praaporite kursus asus Värska ligidal. Tavasõja eskaleerumisel tuumasõjaks (tõenäoliselt peale seda kui NATO on sunnitud venelaste pealetungi peatamiseks tuumarelva kasutama) oleks see brigaad ammuilma tegevuses kuskil Lääne-Saksamaal ja Viljandis oleks alles ainult "ofitserskie babõ i soldatskaja banja"

GRU Spetsnaz ei omanud suurt midagi ühist õhudessandiga peale vormiriietuse, tegemist on keskalluvusega strateegilise luure ja diversiooni üksusega. Õhudessantvägi oli jällegi omaette, keskalluvusega väeliik.

Enne satelliitide ajastut oli Kikepera radar oluline tegija. Kõpu on asula Kilingi-Nõmme ja Viljandi vahel, enamvähem keskpaigas, seega kah hästi laias laastus samas kandis. Kolmas võiks äkki olla see raketibaas Rooni I ja II edasi, kas äkki Uniküla?

Kas seal oli üldse ballistiliste rakettide avastamiseks mõeldud nn horisonditagune radar? Sellised on teatud füüsikaseaduste tõttu üsna suurte mõõtmetega, meenutame Skrunda radarit?

Kui jutt oli nendest omaagsetest pool-mobiilsetest varahoiatuse kaugmaaradaritest, siis taolisi oli mitmel pool Eestis, üks koht oli Spithami neemel Nõva ligidal. Ballistiliste rakettide tõrjeks mõeldud radareid, relvastust jne Eestis minuteada pole kunagi olnud.

Kikepera baasi hakati ehitama viiekümnentatel aastatel, mõeldud oli sinna strateegiline kaugluureradar. Ilmselt seoses tolleaegse arusaamaga võimalikust õhurünnakust.. Aga sputnikute ilmumisega kaotas baas algse mõtte. Mingi aeg ehitus seisati. Edasi ehitada polnud mõtet ja objekt profileeriti ringi õhukaitse süsteemi. See on minu arusaam kogutud infokildude põhjal, mis on pärit elektrivõrkudest. Iga objekt vajas ju elektrit.