Laibapurustaja

[istorik]

Laibapurustajad Tallinnas ja Tartu vanglas, vorsti- ja seebivabrik (inimtoormeline) Tartus, pealtnägijate tunnistused, jm.linnalegendid kõik siin koos:

http://www.apollo.ee/hirm-ja-vooraviha- ... artus.html

[sadist]

Saksa sõjaväes teenimise eest vangistatud ja 1945a Patareis viibinud Oskar Surva mälestusteraamatust "Mustad memuaarid":

"Aknal oli küll laudkast ees, aga teiste õlgadele ronide sai siiski õue või, nii nagu meie aknast, mere poole piiluda. Eriti oli see siis suur kiusatus, kui õhtul veoauto lahtise mootoriga õue peale mürisema pandi ning surmakambrist (hukkamise ruumist), meie kambrist allpool, tulid kuuldavale mütsud-paugud, mida kiviseinad summutasid. Suveöödel, enne päikesetõusu, siis sai mere pool näha, kuidas viidi laipu voorimehega ära elektrijaama tuhamäele, kuhu nad heideti. Nagu kuulsin, heideti-valati siis laipadele mingit vedelikku peale ja kallati neile vagonetiga põlevkivituhka. Nägin ka ise ühel hommikul seda laipade laadimist, sest liisk oli mind määranud vaatlejaks. Oli kolm laipa, poolpaljad ja verised. Kaks meest heitsid nad käsist-jalust võttes vankrile, roguski- või presendinäru visati peale ja sõit läks taas tuhamäe poole."

[sadist]

Käisin hiljuti Patareis ekskursioonil. Tunni ajaga palju ei jõua, poomisruumi ei näidatud. Mahalaskmiskambris sai siiski käidud ja giid rääkis, et hukatav sunniti sinna kõhuli põrandale, puupakk- või plaat kuulipüüdjaks pea all, ning kihutati kuul kuklasse.

Kas see nüüd jälle 100% tõsi on, kes teab. Ehk viidi niimoodi täide viimane surmanuhtlus, Rein Oruste suhtes.

Muud lood, mida giid pajatas, olid küll vähe kahtlase maiguga või lausa valeinfo. Näiteks ta rääkis, et Patareist on edukalt põgenetud ainult kolmel korral ning mainis Artur Sirgu ja Vello Küti nimesid. Tegelikult näitab juba kiire google otsing, et põgenemisi oli veel, näiteks:

http://www.postimees.ee/2484685/patarei ... veel-teada

http://epl.delfi.ee/news/eesti/patarei- ... d=50912082

Saksa okupatsiooni ajal organiseeriti eestlastest politseinike poolt ärimees Johannes Nikkari põgenemine (seda saab näha filmis "Tuulepealne maa"-põgenikuks on küll keegi teine, aga stsenaarium on sama) ja endiste vangide kinnitusel toimus ka 1960-1970. aastatel edukaid pagemisi.

Veel väitis giid, et sakslaste poolt poodud II MS päevil enam-vähem iga päev mõni vang lihtsalt niisama Patarei hoovis üles. See ei ole jälle tõsi.Kinnipeetavad mäletavad, et avalik poomine toimus ainult ühe korra, 17. juulil 1944. Saksa ajal karistati kriminaalkurjategijaid poomisega küll, aga seda toimetati hukkamisruumis.

Samuti ei vasta ilmselt tõele, et 1941 septembris hukati Patarei müüride vahel ca 200 juudi rahvusest meest. Vangla toonane valveülema asetäitja Gerhard Isup ja valvur Karl Tagasaar kirjeldasid hiljem täpselt, kuidas surmamõistetud (nii juudid kui punased/hävituspataljonlased) gruppide kaupa öösiti minema viidi, metsa mahalaskmisele.

[Manurhin]

Käisin hiljuti Patareis ekskursioonil. Tunni ajaga palju ei jõua, poomisruumi ei näidatud.

Kas poomisruumi enam alles ongi? Tähendab, ruum kui selline küllap on, aga selle vastavat "varustust" ilmselt enam mitte. Nõukaajal viidi surmanuhtlused täide mahalaskmise teel ja milleks seda võllast siis ikka seal niisama hoida.
Mul endal õnnestus poomisruumis käia Austraalia Fremantle'i vanglas. Viimane hukkamine toimus seal 1964. a.

Surmamõistetute kamber. Siin veetis surmamõistetu oma viimased päevad. Peale paraski ruumis mitte midagi muud polnud:


Hukkamisruum. Kui poodaval jalad nõrgaks kippusid minema, lubati lahkesti nööriga piirde külge seotud toolil istet võtta:


Ja siis... Hoplaa!

[sadist]

Ruum ikka alles, aga jah, ilma"varustuseta".

Huvitav artikkel hukkamistest eelmise EV ajal:

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=e ... ----------#

Tegelikult ütles juba 1929. aasta Kriminaalseadustik:

§ 12. Surmanuhtlus saadetakse täide mitteavalikult poomise või, surmamõistetu soovil, mürgitamise läbi.

Aga kuna mitmed raskemad kuriteod, mis pandi toime Kaitseseisukorra Seaduse piirkonnas, anti sõjakohtute lahendada, siis, nagu ajalehes märgiti: "Tegelikult on seni kõik surmaotsused täide viidud sõdurite poolt."

1934. aasta Kriminaalkohtupidamise Seadustik kirjeldab juba täpsemalt, kuidas hukkamist tuleb läbi viia (alates § 693):

http://www.hot.ee/seadustekogu/skxv-1-1.html

Peale selle seadustiku jõustumahakkamist hukati kriminaalkurjategijaid ilmselt ainult poomise või mürgi läbi.

[sadist]

Patarei poomisruum tänapäeval:

Poomiskamber.jpg (100.47 KiB) Vaadatud 5297 korda

[Raubritter]

Kaaperdan teema, sest ka loll küsimus mõttes ja üldist, brändimata lollide küsimuste teemat nagu ei märganud.

Küsimus siis selline, et siin ringi kolades märkan, et iga suvalise talupoja-kellegi vanaisa onuonu saatus on kusagil kirjas, kaevatav, uuritav. Küsimus, et miks?

Ütleme, mingi 1941 (või näiteks 1951) ja kas okupant-Saksa gauleiter või NKVD kohalik sadist-asjapulk leiab mingist talust püssi, laseb soldatitel peremehe kuuse alla viia ja laseb maha.
Olgu. Aga miks on selle kohta vaja jätta jäme hunnik paberit, nimede ja daatumite ja kõigega, et keegi 70 aastat hiljem üles kaevaks? Keda või miks selline võimur mingis suvalises talus, suvalises külas kartma või kellele oma kuriteo eest aru andma peaks? Soldateid, et annavad pärast tunnistusi või? Või kuidas?

Nagu ei taha peas kokku minna, et ühest küljest väga segased ajad ja kel jõud, sel võim, aga samas kirjutatakse kuhjad dokumente kõige kohta valmis. Eriti asjade, mida normaalne (umm) inimene veaks üldse hauda kaasa. Kes keda kus keldris peksis või vägistas või lõikus ja miks.

[lamjak]

Aru peab andma oma ülemusele.

Nii NKVD kui muude analoogsete asutuste ühiseks jooneks oli ja on eesmärgistatud tegevus vaenlase vastu võitlemisel. Ehk siis on püstitatud eesmärgid vaenlaste leidmise ja neutraliseerimise osas. Kui leiti talust püss, siis tuli uurida, kas see võis leida kasutust riigivastases tegevuses. Sealt edasi tuleb tuvastada kõik vaenulikus organisatsioonis osalejad ja paljastada nende plaanid. Kogu tegevus tuleb dokumenteerida selleks, et näidata üles enda teened ning detailsus on vajalik näitamaks, et ülejäänud vaenlaste paljastamiseks kasutati kõiki vajalikke meetmeid.

[Siki]

Kas ma mäletan seda valesti või kujutan ette äkki, aga kas Pagari 1 hoone renoveerimisel leiti midagi sarnast nagu Nõukogude julgeolekuorganite ohvitseri maised jäänused? Oleksin justkui lugenud kunagi selle kohta, aga praegu guugeldades ei leia midagi