www.militaar.net

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1 ... 0%B8%D1%8F

Maakeeli lühidalt siis igatsugu suuremate ehitus/transpordi/tööstuse/jne organisatsioonide oma kaubandusvõrgud. Mõeldud algselt töötavale rahvale kohtadesse kus üldine kaubandusvõrk puudus või oli kehvavõitu. Hiljem muutuski rohkem oma jopede kaubanduseks ning organisatsiooni kogukäive oli nt 1971 aastal muljetavaldavad 21 prossa kogu Liidu kaubakäibest.

_________________
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.

See va kollektiivne aju on tõepoolest üks vapustav nähtus!
Teada fakt, aga imestama paneb ikka!

Öelge, palun, kas kellelgi on mõnda head ideed, kuidas saaks säilitada me tehtud Nõuka näitust prügimäele minemast?
Viimati oli ta Balti jaama ootepaviljonis. Aga sinna tuleb nüüd Burger King.
Ehk teab keegi kedagi, kes teab kedagi..kellel oleks ruumi see kuhugi üles panna ja inimesi rõõmustada/harida?

Tarmo

Kinokroonikaid vaadates võib märgata, et liitlaste pommituslennukitel asuvad pommid lennukis kõülili, nina lendamise suunas.
Aga sakslastel kukuvad pommid lennuki kõhust jabural moel. Nad on nimelt asetatud vertikaalselt. St nad väljuvad pommitamisel "saba ees", keeravad end alustuseks õiget pidi ja alles siis alustavad teekonda maapinna suunas!

On raske uskuda, et seda tehti niisama. Mingi point peab ju asjal olema. Esialgu märlan vaid viga. Niiviisi on pommi pikkus fikseeritud pommitaja kere kõrgusega.

Kas oskab keegi sellesse loosse selgust tuua?

See vist sõltub lennukitüübist, vaatsin kiirelt ühe arhiivifilmi läbi ja seal tundus, et Ju-88 pommid kukkusid nii nagu tavaliselt kukuvad - nina ees kassetist.

Ehk olenes pommide tüübist, kuidas parem laadida ja sütikuid seada.
Huvitav teema, peaks uurima.

_________________
Vilks pidi teispool Läti piiri hunt olema?

Ei andnud endale ka küsimus rahu. Kõige parem seletus mis leidsin on see, et nendel pommidel mis saba ees kukkusid oli ohutusmehhanism mis aktiveeris sütiku siis kui pomm nina allapoole keeras. Lennukis nina üleval seistes oli pomm ohutu.
Osadel liitlaste pommidel olid ees ka väikesed propellerid mis aktiveerisid sütiku peale teatud arvu propelleri ringe.

See sakslaste versioon tundub ikkagi kahtlane, sedasi pommid lennuki all kohe tiirutama panna, võivad 2tk kokku lennata. Stabiilselt nina ees lennukiga kaasa liikudes ja kukkudes näeb asi palju parem välja.

viidet pole, suht-koht kommentaaridest korjatud inf.

Sellised vertikaalsed pommišahtid olid ainult He 111 lennukeil. Ja vist ka mitte kõigil versioonidel. Väidetavalt olevat hilisematel neist loobutud.

Miks pommid olid nina ülespidi - sest saksa lennukipommidel oli ninas tõsteaas (kasutati ka pommi kinnitamisel lennukis) ja seetõttu oli lihtsam pommid sedapidi üles sikutada. Ja alates 50 kg olid kõik saksa lennukipommid elektriliste sütikutega. Sütikute ohutuks tegemiseks kasutati kahe kondensaatoriga vooluringi (kondensaatorite ümberlaadimise ajal sütik ei toiminud). Ning päästmiseks vedrulehest kontakti, mis kokkupõrkel sulges vooluahela.

Olen omal ajal sama küsimuse kallal juurelnud. Kusagilt on meelde jäänud, et see oli He 111 teema ja tingitud selle lennuki või tema pommiruumi konstruktsioonilistest eripäradest. Viited jään paraku võlgu. Edasi on meelde jäänud, et sellisest lahendusest teiste pommitajate konstrueerimisel loobuti kuna pommide korraga päästmisel võisid omavahel kokku põrgata ja seetõttu valllandati pomme ühekaupa. Andmaks aega neile ümberpööramiseks, aga see on väga udune teadmine ja ei pruugi õieti meeles olla.

_________________
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.

Dok.filmidest meeles et tulevad need pommid püstiselt välja ikka ükshaaval ja ühest kohast - kas pommid asusid lennukis mingil rullteel või kassetis ja liikusid üksteise järel heiteava poole?

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...

Selle asjanduse nimi on ESAC - Elektrische-Senkrecht-Aufhängung für Cylinderbomben

Märksõnaga otsides leiab üht-teist. Tekst küll hispaania keelne, aga piisavalt pilte asja illustreerimiseks. Ja guugl tõlgib hispaania keelest inglisse üsna talutavalt.
https://decoartmunitis.com/2014/02/01/

Minu jaoks oli üllatus, et ka Ju 52 peal kasutati, mitte ainult He 111. Aga Heinkelil oli selliseid peal kaheksa. Ja pomme sai päästa nii ühe kaupa kui seeriatena. Ja seeriatena päästes hoidis automaat vahet, et need üksteisele selga ei lendaks lennukist väljumisel.

Ajendatuna hr. Tyrki materjalidest tekkis mul uuesti küsimus mis mind juba ammu kiusanud on - kus paganama kohas lennukitel kütust hoitakse? Ma olen kuulnud et tiibade sees aga tänapäeval ma ei kujuta seda hästi ette, sest lennukite tiivad on nii õhukesed et ma imestan kuidas need rattad sinna veel mahuvad... ja kütust neelavad nad ju hullul kombel. Joonistel on ainult karkass, tohutul hulgal juhtmeid ja elektroonikat ning mehaanika, aga kütuse mahuteid mitte kuskil???
Peaks sobima siia teemasse
M.R.

Enne kui foorumi lennundusspetsid täpsemalt vastavad, siis ikka tiibades. Oleneb muidugi lennukitüübist kuipalju ja kus täpselt kütus asetseb aga ka moodsates reisilennukites on tiivad kütust täis.

Heinkel 111 joonis kus kütusepaagid ka ära toodud: https://www.ww2site.eu/wp-content/uploa ... lities.png

747 kütusesüsteemidest: http://www.boeing-747.com/boeing-747-in ... ystem.html

Miks tiibades aga mitte kuskil mujal, siis:
https://baaflightschool.com/2018/06/06/ ... e-located/
https://www.youtube.com/watch?v=VpzUbYex4dg

Ehk oli abiks.

Nii tiibades kui keres. Nii mitmetelgi tänapäevastel lennumasinsl on tiivad ise paagid, nn. wet wing.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Tänud ja leidsin nüüd ise ka korraks aega otsida ning leidsin kus f-22 ja f-35 kütusepaagid asetsevad;
https://www.quora.com/Where-does-the-F- ... e-diagrams
Müstika ikkagi minu jaoks kui palju sinna tiibadesse seda ollust mahub...