Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Z03]

Kooli kehalise kasvatuse eesmärk ei ole sportlase ega Übermensch´i kasvatamine. Selleks on trennid ja spordikoolid. Kooli kehalise kasvatuse tundide eesmärk on liikumisharjumuse kujundamine, erinevate sportimisviiside õpetamine, et inimene edaspidises elus oskaks endale sportlikku meelelahutust leida ja mis kõige olulisem, sooviks sportida. Kui teha nõudmised väga rangeks, iga sammu karmil pilgul jälgida ja olla läbinisti hinnanguline, siis on see parim viis vähemvõimekamate spordist eemale peletamiseks. Kuigi just nemad kõige rohkem kehakultuuri vajavadki. Sportlikud inimesed leiavad nagunii oma huvidele rakendust.

Seetõttu ma väga tervitan mõnede koolide algatust loobuda kehalise kasvatuse tunnis hindamisest. Kõik pole kehaliselt võrdselt võimekad, ei saagi olla. Olulisem on, kuidas laps tunnis osaleb, kas teeb aktiivselt kõike kaasa, on huvitatud või üritab igati viilida. Vähemvõimekatele pole mõtet ka sellist koormust kaela laduda, millega nad toime ei tule. Sport on eelkõige liikumisrõõm ja nauding (endorfiinid), mitte võimu kehtestamise vahend. Koolikiusajatest kehkaõpside aeg olgu igaveseks möödas.

[Kriku]

Kooli kehalise kasvatuse tundide eesmärk on liikumisharjumuse kujundamine, erinevate sportimisviiside õpetamine, et inimene edaspidises elus oskaks endale sportlikku meelelahutust leida ja mis kõige olulisem, sooviks sportida.

Ma julgen arvata, et 2 tunniga nädalas on see saavutamatu. Muu kõik õige.

Kui 2 kooli kk-tundi (paljudel põhjustel korraldatakse seda ainet alati paaristunnina)

See väide paistab olevat aegunud. Mis muidugi kahandab efektiivsust veelgi.

[Fucs]

Mitte vastupandamatust soovist ennast siin ogaraks vaielda, vaid n.ö. selguse mõttes....

Nüüd jõudsime ilmselt peamiseni välja. Mina rääkisin praegusest olukorrast, kus kooli kk-tunde on liiga vähe, et neist oleks erilist kasu noorukile, kes muidu mujal ennast ei liiguta. Sina vastad, et lahendus pole kooli kk-tundide ärakaotamine, vaid nende arvu tõstmine. Loomulikult, kui oleks iga päev kk-tund, oleks ka selle kasu hoopis teine.

Mina väidan kokkuvõtlikult seda, et meil on kehaline kasvatus edukalt privatiseeritud trennide näol, kus lapsed ise käivad, ja seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat. Iseseisvat treenigväärtust sellel ei ole ning ühtegi spordiala seal tehnilises mõttes algtasemelgi ära ei õpi.

Täpsustan oma mõtet. Need, kes käivad trennis, saavad oma füüsilise vormi sealt. Neid, kes ei käi, ei aita ka kooli kehaline kasvatus, sest seda on liiga vähe ning lisada seda millegi arvelt ei ole.

Minu mure kk-ga on siis täpselt sama, mis Toomas väljendas. Ma ei saa aru selle tegevuse eesmärgist. Mulle tundub, et see annab ka mentaalselt vale signaali - kord nädalas kaks tundi tegevust on mingi Hea Asi. Tegelikult on see signaal vale.

Noh, seda kõike väitsid Sa pärast seda, kui ma olin kirjutanud valmis selle postituse, mille läbiv, esmane ja kõige tähtsam mõte oli, et meie noored saavad liiga vähe kehalist koormust ja seda oleks vaja suurendada ja seda (tõin välja terve loetelu) nii kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamise kui muude alternatiivsete meetmetega (trennid, matkad, sportliku eluviisi propageerivad noorteorganisatsioonid, normid mille poole püüelda ja mida saavutada jne). Et seda kõike on vaja rohkem ja läehenema peaks süstemaatiliselt mitte kaootiliselt.

Ma ei ole nõus, et

*seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat.
*Iseseisvat treenigväärtust sellel ei ole
*ühtegi spordiala seal tehnilises mõttes algtasemelgi ära ei õpi
*Neid, kes ei käi trennis, neid ei aita ka kooli kehaline kasvatus
*Mulle tundub, et see annab ka mentaalselt vale signaali - kord nädalas kaks tundi tegevust on mingi Hea Asi. Tegelikult on see signaal vale.

Ja ma pole ka nõus sellega, et

Mina rääkisin praegusest olukorrast, kus kooli kk-tunde on liiga vähe, et neist oleks erilist kasu noorukile, kes muidu mujal ennast ei liiguta.

"Erilist" kasu eraldiseisvalt võttes vbl pole, aga see on üks lahutamatu osa süsteemsest lähenemisest.

Sestap, et ma vaevuks sellel teemal siin peale seda VIIMAST grafomaanilist kirjatükki nüüd edasi diskuteerima, või oma seisukohti korrigeerima ja muutma, ootan ma viidet mõnele uuringule, aruandele, hinnangule, teemas pädeva tuntud kodaniku või organisatsiooni arvamusavaldusele, mis lükkaks ümber minu arusaamad ja kinnitaks minu arvamusele vastupidiseid arusaamu.

*

Kui teha nõudmised väga rangeks, iga sammu karmil pilgul jälgida ja olla läbinisti hinnanguline, siis on see parim viis vähemvõimekamate spordist eemale peletamiseks. Kuigi just nemad kõige rohkem kehakultuuri vajavadki. Sportlikud inimesed leiavad nagunii oma huvidele rakendust.

Seetõttu ma väga tervitan mõnede koolide algatust loobuda kehalise kasvatuse tunnis hindamisest. Kõik pole kehaliselt võrdselt võimekad, ei saagi olla. Olulisem on, kuidas laps tunnis osaleb, kas teeb aktiivselt kõike kaasa, on huvitatud või üritab igati viilida. Vähemvõimekatele pole mõtet ka sellist koormust kaela laduda, millega nad toime ei tule. Sport on eelkõige liikumisrõõm ja nauding (endorfiinid), mitte võimu kehtestamise vahend. Koolikiusajatest kehkaõpside aeg olgu igaveseks möödas.

Jah. Kõik võib olla. Pole käepärast ühtegi pädevat uuringut teemal, kumb variantidest on lõppkokkuvõttes kasulikum ja annab parema tulemuse. Ütlen ainult, et mulle tundub, et EV-s ollakse agarad pidevalt läbi viima igasuguseid ekperimente ja katsetama igasuguseid "muid asju ja lahendusi" vaatamata sellele, et enamus asju ja teemasid ja meetodeid on aastakümnete jooksul juba läbi katsetatud, meie saame tagant järele anda hinnanguid, kas need olid õigustatud ja millised meetodid on andnud kõige paremaid tulemusi. Pidev "jalgratta leiutamine" ikka ja jälle uuesti ja uuesti on valdavalt osutunud aja, ressursi ja raha raiskamiseks. Kui inimestest rääkida, siis kõige hullem on see, et igasuguste katsete tulemused on praktiliselt pöördumatud ja väga raskesti, või vahel lausa võimatu ära FIX-ida (tekitatud kahju on pea võimatu heastada).

Sestap IMHO ei tohiks selliseid katseid läbi viia liiga kergekäeliselt.

Mida on meil olnud õppida oma enese vigadest? Mida näitavad võrdlused erinevatest perioodidest?

Noorte kehalise aktiivsuse ja nii füüsilise kui vaimse tervisliku seisundi kohta saame me sellised tulemused:

EW (1918-1940)

1920. aastate alguses olid kõige populaarsemad ringid noorte karskus-, spordi-, kirjandus- ja punase risti ringid. 1930. aastate lõpuks olid arvukaimad skautlikul alusel tegutsenud ringid, spordiringid ja õpilasringid.

Kehakultuur ja sport oli kõige levinum vaba aja veetmise viis. Sportlikke tegevusi vaba aja sisustamiseks pakkusid peaaegu kõik noorteühingud, samuti oli osa koolides tegutsevaid õpilasringe spordiringid. Peale nende võimaluste tegutsesid noored spordiklubides, kus võis harrastada väga mitmesuguseid spordialasid. Noortele sporti misvõimaluste pakkumises oli tähtsal kohal Eesti Spordi Keskliit, sest sellesse organisatsiooni kuulunud spordiklubides sporti mine oli õpilastele lubatud.

Noorteorganisatsioonid, kus arendati vaimset, füüsilist ja isamaalist tegevust:
ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsooühendus), noortele vanuses 17-25, ca 300 osakonda, liikmeid ca 6000 kaastegevaid noori ca 18 000
ÜMÜ (Ülemaaline Maanoorte Ühendus), noortele vanuses 13-25, 446 huviringi, liikmeid ca 13 500
ENPR (Eesti Noorte Punane Rist), peamiselt algkoolide õpilastele, 52 osakonda (1924), liikmeid ca 9000
Noorsoo Karskusliit, 7500 liiget (1927)
ESM (Eesti Skautide Malev), ca 5314 liiget (1938)
EGM (Eesti Gaidide Malev), ca 2578 liiget (1938)
Skautlik organisatsioon Eesti Noorsepad, ca 2000 liiget, lõpetas tegevuse seoses org. Noored Kotkad loomisega
Noored Kotkad, liikmeid 15 632 (1938)
Kodutütred, liikmeid 19 601 (1939)
+ TRENNID

P.S. Kui keegi viitsib, siis võib välja otsida kusagilt, milline oli noorte % kes ei olnud kõlblikud nt. aega teenima.
Ei suuda leida praegu mitte ühtegi noorte tervise suhtes kriitilist kirjutist 1918-1940 ja seda vaatamata sellele, et lapsi traumeeriti nii normide, kohustusliku liigutamise kui ka soorituste ja kehalise arengu hindamisega.




ENSV 1940-1941/1944-1991
Noorteorganisatsioonid ja süsteemsed üritused, kus arendati vaimset ja füüsilist tegevust
ELKNÜ (Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing):
Oktoobrilapsed,
Pioneerid, 10-15a vanustele lastele, liikmeid 73 359 (1978), reorg. ELO-ks 1988
Komsomol, 14-28a vanustele noortele, liikmeid 162 260 (1985)
TPL (alates 1960), kuni 15a vanustele noortele (EÕM "noorem vend"),
EÕM (alates 1966), 15-18a vanustele noortele, 1985. aastal oli osalejaid 25 260. 20 tegevusaasta jooksul käis EÕM-ist läbi ligi 150 000 õpilast, keda kantseldas kokku 7000 komandöri.
EÜE (alates 1965), malevas oli igal aastal umbes 2000 üliõpilast ehk 10% Eesti üliõpilaskonnast.
Noorte suvepäevad
"1984. aastaks oli noorte suvepäevadest osa võtnud üle 150 000 noore." [ERAF 247.78.368]
Laste Ekskursiooni ja Turismi Keskmaja
"Kuuekümnendatel aastatel hakati arendama matkamist ja reisimist kui noorte vaba aja veetmise meetodit, mille käigus noored tutvusid nii oma kodukoha kui ka vennasrahvastega. Perioodil 1982–1989 lähetati NSV Liidu
teistesse piirkondadesse 18 000, Eesti NSV-sse16 000 ja välisriikidesse umbes 19 000 noort"
[Marti nson, K. Bruus, K. Sikk, T. (2000). Noorsooliikumise ajaloost Eestis. – Eesti Noorsooraport: Eesti noorsoopoliitika ülevaade, lk 35–50.]

Spordivaldkonnas läks Eesti üle organisatsioonidel baseeruvalt kehakultuuri- ja spordiharrastuselt riiklikule spordikoolide süsteemile. Spordikoolid olid õppeasutused sportlaste, instruktorite ja kohtunike ettevalmistamiseks. 1945. aastal avati Eesti NSV-s viis spordikooli 200 õpilasega, 1946. aastal tegutses seitse lastespordikooli.

Toimis kaks eri liini, ameti ühingu ja haridusministeeriumi liin, mille alluvuses spordikoolid tegutsesid. 1970. aastaks oli laste spordikoolide arv tõusnud 59-ni ja see kasvas edasi kuni 74-ni aastal 1988. Nende kaudu sai kehakultuuri- ja sporditegevusest osa 1970. aastal 16 682 ja 1988. aastal 45 240 last ja noort.

Peale spordikoolide said lapsed pühenduda spordile ka spordiklassides; 1988. aastal käis 88 spordiklassis 1650 õpilast.

ELKNÜ viis läbi võistlussarju „Nahkpall“, „Kuldlitter“, „Hõbekart“, korraldati jooksu- ja suusavõistlusi.
Korraldati ka sõjalis-sportlikke mänge. Kotkapoeg ja Põuavälk olid nooremale ja vanemale koolieale suunatud sõjalis-sportlikud mängud, milles osales 1960. ja 1970. aastatel kümneid tuhandeid noori. Nende tegevuseks oli lahingus ett etulevate olukordade ja tegevuste imiteerimine, näiteks luuramine, kannatanute abistamine, rünnak jne.

Pioneerimajad ja pioneeride paleed olid noorte vaba aja sisustamiseks loodud asutused, mille juures tegutsesid erinevad huvitegevuse ringid kunsti st spordini. Esimene pioneerimaja, Tallinna Pioneeride Maja, avati Tallinnas 15. jaanuaril 1941, õpilasi oli ringides kokku 289. Pärast sõda taaskäivitati pioneerimaja 1946. aastal Tallinna Pioneeride Palee nime all. Tööd alustas 21 ringi, lapsi oli ringidesse registreeritud 435.

1950. aastal tegutses seitse pioneerimaja ja üks pioneeride palee, 1970. aastal 16 pioneeride paleed ja pioneerimaja, 1989. aastaks oli nende arv Eesti s kasvanud 27-ni.

Peale pioneerimajade tegutsesid spetsialiseeritud, kindlatele valdkondadele keskendunud asutused. 1970. aastal tegutses Noorte Tehnikute maja, kolm loodusesõprade maja ning laste ekskursiooni- ja turismijaam. 1989. aastaks oli lisandunud veel neli noorte tehnikute maja.

+ TRENNID

P.S. Kui keegi viitsib, siis võib välja otsida kusagilt, milline oli noorte % kes ei olnud kõlblikud NA-s aega teenima. Ei suuda samuti leida praegu mitte ühtegi noorte tervise suhtes kriitilist kirjutist 1940-1991 ja seda vaatamata sellele, et lapsi traumeeriti jätkuvalt nii VTK normide, kohustusliku liigutamise, sundusliku organiseerumise, ülemilitariseerituse kui ka soorituste ja kehalise arengu hindamisega.




EV 1991-tänane päev.
Noorteorganisatsioonid ja süsteemsed üritused, kus arendatakse lisaks koolile, vaimset ja füüsilist tegevust.
EGL (Eesti Gaidide Liit). Liikmete arv 604 (2015)
ESÜ (Eesti Skautide Ühing). hundud 6 kuni 10 aastased, skaudid 11 kuni 14 aastased, vanemskaudid 15 kuni 17 aastased, rändurid 18 kuni 26-aastased. Liikmete arv 1499 (2011)
Noored Kotkad. 8-18a vanustele noortele. Liikmete arv 3126 (2015)
Kodutütred. 7-18a vanustele noortele. Liikmete arv 3470 (2015)
ENTK Eesti Noorsootöö Keskus. Haaratud/hõivatud noorte hulk? On`s miskit pistmist üldse noorte füüsilise liikumise ja kehalise arenguga konkreetsemalt?
ENL (Eesti Noorteühenduste Liit). ?? ENL ühendab 45 Eestis tegutsevat noorteühingut, 15 maakondlikku noortekogu ja 70 noortevolikogu. See vist ei sobi siia loetellu? "ENL korraldab noorte osalust toetavaid kampaaniaid ja projekte, ning on esindatud mitmetes nõukodades ja otsustuskogudes, mis tegelevad noortevaldkonna probleemidega Eestis."
EÕM. Koondprojekt „Noortemalevad 2016“ aruande järgi osales malevates 2016. aastal riikliku toetuse toel kokku 3888 noort. 2010. aastal osales õpilasmalevates kokku 800 noort. 2012. aastal osales õpilasmalevates kokku 600 noort. 2012: "Viimase kaheksa aasta jooksul on malevakohtade arv kõikunud 600 ja 1300 vahel, kõige vähem kohti oli mullu ning rekordiliselt hea aasta oli 2007."
+ TRENNID
+ Mis veel on ? Keegi täiendab ?

Spordiharrastusega tegelemine on pärast iseseisvuse taastamist oluliselt ümber kujunenud. Kõigepealt muutus sporti misharrastuse korraldus seoses Eesti haldusterritoriaalse reformiga, kui spordikoolid läksid ajavahemikul 1990–1993 kohaliku omavalituse haldusalasse. Pärast seda toimus teine oluline reform 1990. aastate keskpaigas, kui Eesti hakkas üle minema spordiklubide süsteemile. Spordikoolides ja -klubides tegutsevate noorte arv võrdsustus 1995.–1996. aastal. Pärast seda on kasvanud spordiklubides sporti vate noorte ja vähenenud spordikoolides sporti harrastavate noorte arv. Pidevalt on suurenenud sportivate noorte koguarv. Kui 1995. aastal oli see 35 598 (neist spordiklubides 40%), siis kümme aastat hiljem, 2005. aastal peaaegu kaks ja pool korda suurem, 86 053 (neist spordiklubides 80%).

..sellele vaatamata...

Eestlasi on Eestis vähe ja kui laseme asja veel nii kaugele, et meie noorte tervis hakkab kiratsema, oleme küll tulevikus raskes seisus. Seisame siis valiku ees, kas jääme Eesti rahvana kestma või ei," kommenteeris endine kaitseväe Ants Laaneots olukorda, kus noormeestest sobib kaitseväkke vaid kolmandik.

Suurenenud on vaimse tervise probleemide levik noorte seas: noored on enam kogenud depressiivseid episoode, uinumisraskusi ja üleväsimust. Ülekaalulisus ja rasvumine noorte seas on muutunud üha tõsisemaks probleemiks, ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine. Eestis liigub igapäevaselt piisavalt (ehk on mõõdukalt füüsiliselt aktiivne vähemalt 60 minutit päevas) 1/6 lastest

Oma tervist hindas 2014. aastal väga heaks 33% ning heaks 54% 11−15-aastastest õpilastest. Vanuse kasvades väheneb õpilaste hulk, kes annavad oma tervisele positiivse hinnangu. 2014. aasta uuringu järgi on depressiivseid episoode esinenud ligikaudu igal kolmandal õpilasel 11–15-aastaste vanuserühmas. 2014. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel liigub Eestis piisavalt 16% lastest, sealjuures liiguvad nooremad õpilased rohkem kui vanemad õpilased. 2014. aasta andmetel on suurenenud 11−15-aastaste osakaal, kes vähemalt kaks korda nädalas tegelevad intensiivselt kehalise tegevusega – 2010. aastal oli trenni tegevaid noori 60%, 2014. aastal aga 67%

P.S. Me räägime siin praegu üheksakümnendatel sündinud noortest, kes mida aasta edasi, seda rohkem on priid traumeerivatest sundustest ja hinnangutest. Minu arust on erinevad uute meetodite proovimised, katsed ning eksperimenteerimised noorte arendamisel/kasvatamisel (s.h. kehalisel kasvatamisel) tänase seisuga mitmes valdkonnas läbi kukkunud (või halvendanud olukorda) ja oleks viimane aeg need ära lõpetada.


________________________
http://mitteformaalne.ee/wp-content/upl ... usver1.pdf

[maksipoiss]

Mul poiss parasjagu teenistuses ja nagu ma olen aru saanud , siis on ainult ühes asjas pettunud. Et valis lühikese 8 kuulise teenistuse . Ja kõiki sõpru ja tuttavaid innustab ka pikka teenistust valima.

[Kriku]

Ma ei ole nõus, et

*seetõttu võiks kooli kehalise tunni asemel teha midagi mõistlikumat.
*Iseseisvat treenigväärtust sellel ei ole
*ühtegi spordiala seal tehnilises mõttes algtasemelgi ära ei õpi
*Neid, kes ei käi trennis, neid ei aita ka kooli kehaline kasvatus

Kas see käib praeguse olukorra kohta, st. kui neid tunde on kaks tükki nädalas, või sinu poolt välja pakutud hüpoteetilise olukorra kohta, kus kk-tunde on rohkem?

Mina rääkisin praegusest olukorrast, kus kooli kk-tunde on liiga vähe, et neist oleks erilist kasu noorukile, kes muidu mujal ennast ei liiguta.

"Erilist" kasu eraldiseisvalt võttes vbl pole, aga see on üks lahutamatu osa süsteemsest lähenemisest.

See tundub mulle loosunglik - "süsteemne" lähenemine "süsteemi" enda pärast.

[Kriku]

Kui sa pidasid silmas praegust olukorda, on asi lihtne.

2 kehalise tundi järgemööda kestavad 40 + 40 + 10 minutit, kaks üksikut kumbki 40 minutit. Kui võtta maha aeg, mis kulub pesemiseks, riietumiseks ja sihitule siblimisele, siis esimesel juhul on füüsilist aktiivsust maksimaalselt ja optimistlikult arvestades 1 tund 15 minutit, teisel juhul mitte üle tunni. See siis eeldab, et terve grupp suudab ennast 2x riietada ja dushi alt läbi käia 10-15 minuti jooksul, mis oleks päris hea saavutus. Tegelikult otseselt kehalisele aktiivsusele kulutatakse veel vähem aega (toon jälle 12 kaugust hüppava lapse näite).

Esimene otsingutulemus laste soovitatava füüsilise aktiivsuse kohta:

Aerobic activity should make up most of your child's 60 or more minutes of physical activity each day. This can include either moderate-intensity aerobic activity, such as brisk walking, or vigorous-intensity activity, such as running. Be sure to include vigorous-intensity aerobic activity on at least 3 days per week.

Include muscle strengthening activities, such as gymnastics or push-ups, at least 3 days per week as part of your child's 60 or more minutes.

Include bone strengthening activities, such as jumping rope or running, at least 3 days per week as part of your child's 60 or more minutes.

Aeroobset koormust tund päevas, jõutreeningut 3 korda nädalas 1 tund korraga, jooksu-hüppamist-kargamist samuti.

On kerge näha, et kahe järjestikuse kehalise kasvatuse tunni puhul nädalas ei tule neist isegi selle soovituse päevanorm täis. Täpselt seda ma mõtlesingi, öeldes, et iseseisev treeningväärtus puudub ja neid, kes trennis ei käi, kooli kehaline kasvatus ei aita. Ja täpselt seda mõtlesin ma ka siis, kui ütlesin, et 3 km kauguselt jala kooli minek annab suurema efekti, kui kooli kk. Selle 3 kilomeetri käimisega saab soovitatud aeroobse koormuse kuhjaga kätte. Ka 1,5 km-st aitaks eeldusel, et ta kogu ülejäänud päeva ei moluta.

Kui sa väidad, et mõne spordiala õpib kooli kehalise kasvatuse tunnis tehnilises mõttes algtasemel ära, siis nimeta see spordiala.

[Z03]

Kui sa väidad, et mõne spordiala õpib kooli kehalise kasvatuse tunnis tehnilises mõttes algtasemel ära, siis nimeta see spordiala.

Suusatamine ja pallimängud (korvpall, võrkpall, jalgpall) ehk?

[Kriku]

Suusatamise peale mõtlesin isegi, aga sellega on väga palju organisatoorseid probleeme. Pallimängudega vähemalt meil oli nii, et mängisime küll, aga igaüks nii nagu oskas. Ainuke kord, kui mingit tehnilist elementi näidati, oli 2 sammuga pealevise korvpallis ja seda ka umbes nii, et kõik proovisid 3 korda teha.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Lugenud läbi Fucs-i viimase postituse, oli sunnitud end extra sisse logima - et akf-le tunnustust avaldada.

Respect, Fucs
Sa võiksid mõelda nende oma mõttekäikude avalikuks artikliks vormimise üle - näit pikem selleteemaline lugu EEs

[Galileo]

Küsitlesin täiendavalt põhikooliealisi praeguse haridussüsteemi ohvreid. Olid seda meelt,et kekat võiks rohkem olla ja seda muusika- ja kunstiõpetuse arvelt. Kumbagi praegu tund nädalas. Mis veel üllatav - kehalise tund algab rivistusega, joondu-valvel-tervist. Sama kinnitasid oma võimlemistunni kohta ka lasteaednikud.

Edit
Ja ajaloo võiks ju kah kooliprogrammist eemaldada - mõttetu minevikus sorkimine, lisaks on elu näidanud, et see jõutakse ühe inimpõlve jooksul mitu korda ümber kirjutada. Ega seda kooliajal ikka selgeks saa ja kellel tekib mujalt ettekujutus, võib seda ju ülikooli õppima minna...

[Kriku]

Jääme teema juurde.

[Jaanus2]

Kui lähtuda ainult eluviisist, sai vanasti enamus elanikkonnast isegi ilma sihilikult spordita paraja koormuse. Enne sõda taludes põllutöid tehes ja pärast sõda ka niisama õues olles ja mängides. Minu kandis kadusid õues mängivad lapsed, kui Internet hoo sisse sai. Ei pidanud enam ära ajama vastu seina tennist mängivaid poisse. Sein oli kahjuks teiselt poolt korteri sisesein.

[Galileo]

A mis see teema siis on? Noorte meeste kehaline võimekus on nigel. Kõik on ühel nõul, et kehalise tunde on koolis liiga vähe - ühed nõuavad kooliprogrammis kehalise kasvatuse osakaalu suurendamist, teised on seisukohal, et võiks need vähesedki tunnid millegi asisemaga asendada.

Teemaväline jura siit vahelt eemaldatud.

Kriku

Tuleme veel korra põhjanaabrite juurde:
Milline on meie noorte meeste kehaline võimekus võrreldes soomlastega?
Milline on kehalise kasvatuse osakaal nende kooliprogrammis?

[Kriku]

Kui lähtuda ainult eluviisist, sai vanasti enamus elanikkonnast isegi ilma sihilikult spordita paraja koormuse.

Õige. Ja teistpidi armeekõlbulikuks tunnistamise protsentide võrdlemisel tuleks esiteks süveneda sellesse, kui palju on muutunud nõuded ja diagnostika. Vähemagi ajalise distantsi puhul kui 1930-ndad on see võrdlus IMHO sisuliselt võimatu.

[Galileo]

Ise küsin, ise vastan.

Netist leitud 2016 aasta andmetel on Soome põhikooliastmes 1-9 klassis keskmiselt 2,33 kehalise kasvatuse tundi nädalas. Ajateenistuse läbinud noorte meeste osakaal on milneti andmetel langenud 70 protsendile meie 30 vastu. Kas selle põhjal võib järeldada, et samas suurusjärgus kehalise tundidega saavutatakse Soomes üle kahe korra parem tulemus? Ma ei usu, pigem on sealsete noorte meeste tahe riigikaitses osaleda ka täna suurem kui meil siin.

Kehalisest võimekusest veel - ma usun, et meie noorte meeste keskmine kehaline võimekus vastab meie ühiskonna ootustele selles osas. Head füüsilist vormi nõudva töö tegemises nähakse pigem läbikukkumist tööelus. Kaitsevägi või kes iganes kutsealuste hindamisega tegeleb, peaks lihtsalt latti oluliselt allapoole laskma. Hetke geopoliitiline olukord vaevalt ühiskonda väga vastu väitma paneb.

Teemavälised näited taaskord eemaldatud, kasutajale hoiatus lisatud.

Kriku