Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Svejk »

Kriku kirjutas:Ja kui on "nagu nuusata", siis milles seisneb kasu nende jaoks? "Nagu nuusata" harjutustel ei ole treeningväärtust.
Sellist mõistet nagu "treengväärtus" või "treeningu väärtus" isiklikult ei tunne ja ka googel raskustega välja tõi, aga mulje jääb nagu räägitaks rahalisest ekvivalendist... 8)

Mis puutub Riigi Teatajasse, siis see toob KK ülesanded ja suunad ära teisiti kui "treeningväärtusena":

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... _lisa7.pdf
Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“
1. Üldalused
1.1. Kehakultuuripädevus
Kehalise kasvatuse õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes kehakultuuripädevus, st
väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana; hinnata objektiivselt kehalise
vormisoleku taset ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks;
harrastada sobivat spordiala või liikumisviisi; väärtustada koostööd sportides/liikudes ning teadmisi Eesti
ja maailma spordisündmustest.
Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpetaja:
1) väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust inimese tervisele ja tunneb rõõmu
liikumisest/sportimisest;
2) valdab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks sise- ja
välistingimustes;
3) liigub/spordib reeglistikku ning ohutus- ja hügieeninõudeid järgides; teab, kuidas käituda
sportimisel tekkida võivates ohuolukordades;
4) hindab objektiivselt oma kehaliste võimete taset ning kasutab sobivaid vahendeid ja meetodeid
nende arendamiseks;
5) liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;
6) on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel;
7) on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmuste ning tantsuüritustega;
8) valdab teadmisi kehakultuuri arenguloost Eestis ja maailmas ning mõistab kehakultuuri osa
tänapäeva ühiskonnas;
9) on kursis kaitseväeteenistuseks vajaliku füüsilise ettevalmistuse korraga.
P.S.
"Djadja Lemet - mõ stoboi!" :)
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Fucs »

Aina rohkem liikumisõpetuse suunda võttev kehaline kasvatus on alati kõneainet pakkunud. Peamiselt teemal, et kehalises kasvatuses seatud normid on kõrged ja seega põhjustatakse lapsele asjatut vaeva.
Mida kehvemaks muutub laste võimekus, seda rohkem võimendub nurisemine kehalise kasvatuse üle. Saarte Häälel polnud vaja kaua otsida, leidmaks lapsevanemat, kelle arvates on kehaline kasvatus koolis ilmselgelt liiga raske. “Selle asemel, et lasta lastel lihtsalt mängida, hakatakse taga ajama norme ja ei vaadata lapse kehalist võimekust,” väitis lapsevanem.
Kas laste kehaline võimekus on vilets? Mõlemad õpetajad noogutavad. Sander Suurhans ütleb, et paljuski saab vähene aktiivsus ja sellest tulenev kehv kehaline võimekus alguse kodust.
Suurhans ja Kolk on seda meelt, et üsna varsti muudetav kehalise kasvatuse ainekava ei tohiks seda tundi muuta vaid liikumistunniks. Paraku on suund selline. “Kehalise kasvatuse ainekava on kujundamisel nüüdisaegseks liikumisõpetuseks,” selgitas Saarte Häälele tulevikusuundi haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik.

Tema sõnul on liikumisõpetuse eesmärk koolis edaspidi keskendumine mitte saavutusspordile, vaid osalemisele spordis ja liikumises.

Suurhansu ja Kolga arvates ei mõju selline lähenemine laste niigi kehvale kehalisele võimekusele hästi. Lastel on olemas saavutusvajadus ning päris saavutuste hindamiseta ikka ei saa. Nende sõnul on praegu hea, et on lihtsalt liikumist, kuid ka veidi saavutustega sporditegemist.
Lapsepõlves alguse saav vähene kehaline aktiivsus paistab selgelt silma, kui noormehed hakkavad sõjaväkke minema. Mereväe spordiinstruktorina töötav saarlane Urmas Rajaver ütleb, et mereväe ja sõjaväepolitsei vahipataljoni näitel leiab see kinnitust. Saarlasi puudutab see samuti, sest suur osa saare poisse läheb teenima just vahipataljoni.

Ta toob näite, et enamik sel aastal väeossa tulnud noortest meestest ei saanud hakkama kaitseväe üldfüüsilise testiga, mis koosneb kätekõverdustest, keretõstetest ja 3200 m jooksust. “Minu arvates ei tohiks keskmise füüsilise ettevalmistusega noormehel kaitseväe üldfüüsilise testi läbimisega probleeme tekkida. Paraku läbis esimese testi vaid 25 protsenti.”..........
https://www.saartehaal.ee/2017/01/13/ke ... ise-jargi/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eesti keeles on olemas üks väga lihtsas keeles raamat Atko Virult, "Sportlik treening". Räägin enda kogemustest.
See on trükitud juba üsna ammu (vist NSVL ajal) ja keska ajal otsisin sealt vastust küsimusele, kuidas hädaga 12 min 2 km läbi lonkimise tasemelt jõuda rahuldava jooksuni.
Tuli välja, et jooksin liiga palju, ülepäeviti 5 km jooks peabki lõppema ületreeninguga, sest aeroobse treeningu mikrotsükkel kestab 72+ tundi.
Et tulemused paraneks, tuleb järgmine sama iseloomuga treening teha mitte kohe, vaid kui eelmisest taastumine on kõrgpunkti ligidal.
See tagab võimete paranemise ja välistab ületreenimist/üleväsimust/vigastusi.
Vähemalt kahe aastaga olin tasemel, et suutsin kuskil 50+ minutiga joosta maha 10 km kordagi kõndimata.
Linna raamatukogust ma selle leidsin ja rahuldavalt jooksma ma sain (kuigi alguses olin juba käega löömas).
Selleks, et hulk vedelavõitu rahvast saada kooli lõpuks 3,2 km 12 minutiga jooksma, ei ole seda vaja ülepäeva teha.
Ülepäeva võib teha kiiruslikku jõudu (sh kätekõverdusi ja istesse tõuse).

Kui vaadata, mismoodi KV-s on kombeks üldkehalist teha, siis väike ime, et teenistuse mitteläbijaid nii palju on. Ja vigastusi. Võib-olla on see täna muutunud (tähelepanekud põhinevad umbes 10 a tagusel ajal). Harjumus teha hommikuvõimlemise raames 3 km ring tagab tõesti alguses kõva arengu, kuid see lõpuks peetub ja tulemus sõltub ikkagi sisseütleva mehe eeldustest.
Mis omakorda tähendab, et töö tuleb hiljemalt gümnas ära teha. Füüsilisi sooritusi karistuseks määrata aga kuulub selge jama hulka.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Saarte Häälel polnud vaja kaua otsida, leidmaks lapsevanemat, kelle arvates on kehaline kasvatus koolis ilmselgelt liiga raske. “Selle asemel, et lasta lastel lihtsalt mängida, hakatakse taga ajama norme ja ei vaadata lapse kehalist võimekust,” väitis lapsevanem.
Lapsevanematel on loodud liiga palju võimalusi möliseda teemadel, mida nad isegi elementaartasemel ei valda. Oleks nad Atko Viru raamatu läbi lugenud, siis ei möliseks.
Facebook, hoolekogud, "kirjad direktorile" jne jne. Seepeale peab kool kohe kulmude peal kõndima. Õpilase ülendamine "kliendiks" ja õpetaja alandamine "teenindajaks" on seejuures täiesti fataalse efektiga.

Kehaliseks arenguks peab treening toimuma teatud tempoga. Kahjuks. Natuke palli veeretada väljas on küll vajalik, aga vähese efektiga.
Kehalise kasvatuse õpetajad on üldiselt lõpetanud meil kehakultuuri eriala ja ülalkirjutatu on neil kahtlemata selge. Seepärast takka antaksegi.
Aeroobse treeningu koormus peab olema 90% max ohutust pulsitasemest, max pulsitase on 190 miinus vanus. Gümnas on see 150 ja ülespoole.
Pulss 150 ja rohkem tähendab andmist nii, et higi lendab kahte lehte ja pärast võib särki välja väänata. Ja selle lauluga peaks 30+ minutit järjest panema.
Ühesõnaga, treeniv kehalise tund on kõike muud kui "lasta mängida".
Viimati muutis Kapten Trumm, 27 Mär, 2018 10:48, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas LeBon »

Ja kui on "nagu nuusata", siis milles seisneb kasu nende jaoks? "Nagu nuusata" harjutustel ei ole treeningväärtust.
Hoiatus demagoogia eest. Ära on tüüdanud.
Jutt oli neist, kes juba käivad trennis, sina kirjutad "parem kui midagi".
Polnud seal mingit demagoogiat. Sa ise ütlesid, et oled terve elu ebasportlik olnud ja ilmselt noorena tõsisemalt mingit trenni ei teinud, seega väga vist ei tunne seda teemat. Kui oled nt viis korda nädalas treeniv jalgpallur nagu mina kooliajal, siis ometi on ka need kaks KK tundi ainult kasuks. Nii siis, kui mängid KK tunnis samuti jalkat, kui ka siis kui teed korraliku jooksuotsa. Treeningul võib väärtus olla (reeglina ongi) ka siis, kui see on "nagu nuusata".
Aga eeskätt on muidugi KK tunde vaja neile, kes trennis ei käi, käivad liiga vähevms, selles vist ei kahtle siin keegi.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mina niipalju arvestasin tundidega, et kui õpetaja (enda elu lihtsustamiseks) saatis kogu kamba 5 km jooksule neljapäevases tunnis, siis õhtuses trennis ma tavapärast 5 km "soojendust" ei teinud, vaid piirdusin ehk 1 km staadionil. Aga enesele ootamatult sattusin klassi korvpalli mansasse, sest ühel hetkel tabasid seal olnud ära, et mõttekas oli mind kutsuda, kuigi ma palli eriti ei vallanud, siis võhma jätkus ja korvialustes kokkupõrgetes läks ka mass ja füüsiline jõud maksma, mis võimaldas täita Saksakulmu ja Metstaki tüüpi rolle korvi all (kes mäletab, siis ENSV aegses Kalevis olid taolised tähed). Mille tulemusena viskasin nt pooled punktid.

Olen ka seda meelt, et vähemalt meie 2x90 min kehalised trenni tegemist ei seganud. Ja ma ei teinud tervisesporti, vaid siis maksid ikka medalid (ikka mõned said koju ka toodud).
Viimati muutis Kapten Trumm, 27 Mär, 2018 10:54, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas nimetu »

Kui oled nt viis korda nädalas treeniv jalgpallur nagu mina kooliajal, siis ometi on ka need kaks KK tundi ainult kasuks.
Minu klassis sai kunagi üks sõudja tihti vabaks KK tunnist, sest ta käis samal ajal trennis.
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas LeBon »

Kehaliseks arenguks peab treening toimuma teatud tempoga. Kahjuks. Natuke palli veeretada väljas on küll vajalik, aga vähese efektiga.
Kehalise kasvatuse õpetajad on üldiselt lõpetanud meil kehakultuuri eriala ja ülalkirjutatu on neil kahtlemata selge. Seepärast takka antaksegi.
Aeroobse treeningu koormus peab olema 90% max ohutust pulsitasemest, max pulsitase on 190 miinus vanus. Gümnas on see 150 ja ülespoole.
Pulss 150 ja rohkem tähendab andmist nii, et higi lendab kahte lehte ja pärast võib särki välja väänata. Ja selle lauluga peaks 30+ minutit järjest panema.
Ühesõnaga, treeniv kehalise tund on kõike muud kui "lasta mängida".
Sa vaatad asja liialt oma jooksjakogemuste põhjal.'
Ka pallimäng võib anda vägagi korraliku koormuse, kui osalejatele see muidugi meeldib. Kui aga meeldib, siis sa annad endast vabatahtlikult kõik ja tegutsed maksimumvõimete piiril,ning kasutegur on vägagi suur. Vutt või koss arendavad ka näiteks reaktsiooni, kiirust jne, erinevalt keskmaajooksust. Kokkuvõttes on mõlemad vajalikud.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jutu mõte on selles, et kehaliselt arendav treening on küllaltki pingeline ja raske, kui pallimängus pool aega seistakse niisama (taolist vaatepilti omal ajal nägin tihti), siis pole selle efekt ajakulu kohta soovitaval tasemel). Ja seal on küllalt palju (enese)sundimist. Ühesõnaga, mitte lõõgastav spaapuhkus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas LeBon »

Jutu mõte on selles, et kehaliselt arendav treening on küllaltki pingeline ja raske, kui pallimängus pool aega seistakse niisama (taolist vaatepilti omal ajal nägin tihti), siis pole selle efekt ajakulu kohta soovitaval tasemel). Ja seal on küllalt palju (enese)sundimist. Ühesõnaga, mitte lõõgastav spaapuhkus.
Siis meil on lihtsalt erinevad kogemused. Minu klassis pallimängude ajal mingit niisama seismist polnud, kõik nautisid seda ja panid täiega - ka need kellele väga söötu ei usaldanud anda.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Fucs »

Soome kogemus 1985-tänapäev kehalise kasvatuse (Voimistelu) tundide ümberkorraldamisel liikumisõpetuseks (liikunta) ja tunni sisu ning hindamissüsteemi ümbermõtestamisel.
(koos kiirtõlkega)
SOOME kogemus.png
Soome KK1.png
soome KV.png
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kriku »

Svejk kirjutas:
Kriku kirjutas:Ja kui on "nagu nuusata", siis milles seisneb kasu nende jaoks? "Nagu nuusata" harjutustel ei ole treeningväärtust.
Sellist mõistet nagu "treengväärtus" või "treeningu väärtus" isiklikult ei tunne
Treeniv mõju on tegevusel alles teatavast koormusest alates. See sõltub organismi senisest treenitusest ja seda saab mugavalt väljendada näiteks südame löögisageduse kaudu, nagu akf Trumm allpool tegi:
Kapten Trumm kirjutas:Aeroobse treeningu koormus peab olema 90% max ohutust pulsitasemest, max pulsitase on 190 miinus vanus. Gümnas on see 150 ja ülespoole.
Pulss 150 ja rohkem tähendab andmist nii, et higi lendab kahte lehte ja pärast võib särki välja väänata. Ja selle lauluga peaks 30+ minutit järjest panema.
Ühesõnaga, treeniv kehalise tund on kõike muud kui "lasta mängida".
Selle kohta on Internetis suur hulk materjale, näiteks https://sisu.ut.ee/jooksmine/treeningut ... isespordis Mina isiklikult kuulasin kunagi koolitusel seda juttu, rääkijateks olid noodsamad Viru, Loko, Mardna jt.

Tegevus, mis ei väsita ja mis on "nagu nuusata", ei ole treening ja kui kedagi sunnitakse sellega tegelema, siis on see tema aja kasutu raiskamine.
LeBon kirjutas:Sa ise ütlesid, et oled terve elu ebasportlik olnud ja ilmselt noorena tõsisemalt mingit trenni ei teinud, seega väga vist ei tunne seda teemat.
Palun keskenduda isikute asemel argumentidele.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas nimetu »

@Fucs - See, et kutsealuste tervislik seisund on alla läinud, kehtib põhimõtteliselt kõikides riikides. Probleemiks on ikka ja jälle eluviisi muutus, mis tähendab üldist liikumise vähenemist läbi terve päeva. Seostada seda kuidagi kehalise tundidega on äärmiselt kahtlane. Need paar tundi nädalas ei suuda korvata üldist füüsilise aktiivsuse vähesust.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kriku »

Täpselt sellest oli hiljuti ka EPL artikkel, mis üldise ajateenistuse teemasse postitati ja millest praegune mõttevahetus uuesti lahti läks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest kooli

Postitus Postitas Kriku »

Svejk kirjutas:Mis puutub Riigi Teatajasse, siis see toob KK ülesanded ja suunad ära teisiti kui "treeningväärtusena":

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/12 ... _lisa7.pdf
Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“
1. Üldalused
1.1. Kehakultuuripädevus
Kehalise kasvatuse õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes kehakultuuripädevus, st
väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana; hinnata objektiivselt kehalise
vormisoleku taset ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste võimete arendamiseks;
harrastada sobivat spordiala või liikumisviisi; väärtustada koostööd sportides/liikudes ning teadmisi Eesti
ja maailma spordisündmustest.
Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpetaja:
1) väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust inimese tervisele ja tunneb rõõmu
liikumisest/sportimisest;
2) valdab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks sise- ja
välistingimustes;
3) liigub/spordib reeglistikku ning ohutus- ja hügieeninõudeid järgides; teab, kuidas käituda
sportimisel tekkida võivates ohuolukordades;
4) hindab objektiivselt oma kehaliste võimete taset ning kasutab sobivaid vahendeid ja meetodeid
nende arendamiseks;
5) liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;
6) on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel;
7) on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmuste ning tantsuüritustega;
8) valdab teadmisi kehakultuuri arenguloost Eestis ja maailmas ning mõistab kehakultuuri osa
tänapäeva ühiskonnas;
9) on kursis kaitseväeteenistuseks vajaliku füüsilise ettevalmistuse korraga.
Ennäe imet, mis on füüsilise treeningu asemele kokku keeratud. Ilmselgelt on see programm esiteks samm liikumisõpetuse poole trenni asemel ja teiseks kahe tunniga nädalas saavutamatu. Siin on suur hulk mingisugust jahu, mida vaevalt et kuskil üritataksegi õpetada ja õigesti tehakse. Ainuüksi 8. punktist väiksegi ülevaate andmine nõuaks hulka tunde loengu vormis (milleks seda vaja, on ise küsimus).

Muidugi võiks keskkolis KK asendada spordiajalooga nagu kunstiõpetus on asendatud kunstiajalooga ja muusikaõpetus muusikaajalooga, kuid mina siiski eelistaksin RKÕ-d.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist