Minumeelest ei ole hetkel eriline teema. Praegu peksatksegi kasarmud tühjaks nädalavahetuseti ja sisse jäävad enamasti vaid need, kel mingi jama kaelas. Teisalt on vb vaja nv teha majandustöid või valmistuda õppusteks ja siis jääb näiteks 50% korraga sisse.Praeguse mentaliteedi asemel " saad välja ainult siis kui kõik hästi teed" peaks olema "saad välja kui mingit rikkumist ei ole!". See on kindlasti koht, millega saab ajateenijate stressi vältida ja samas hoida nad ka lähedastega paremas kontaktis. Põhimõte ei ole killerite treenimine, vaid lähedaste(laiemas mõistes riigi) kaitsmisega.
Jah. Eks väosad on erinevad ja mõnes kohas tehakse pisut ka peale tööaega ning hea rühmaülem-vanem on nädalas üldiselt vähemalt korra kauem teenistuses, kui 1700-ni. Teisest küljest tuleb aru saada, et ka kaader on inimene, kes peaks enamasti oma perega koos olema vabal ajal. Ajateenija istub oma kuukesed ära, kuid kaader peaks teenima aastaid. Teisalt ei taha keegi maksa ametlikult kaadrile ületöö eest ja ei ole ka, millest maksa. Kolmandaks kummitab meil kaadripuudus ja eriti puudus heast kaadrist, kes oleks intelligentne, pädev ja võimekas organiseerima midagi ka lisaks sellele, et annab õppekavas lahti kirjutatud õppetunde ja vormistab oma rühma-kompanii pabereid. Oleks minu teha, laseks nii 20% kaadrist kohe päevapealt lahti, kui sobimatud, kuid huvitav, keda asemele küll võtta? Asjalikud ja andekad inimesed kaadrisse tulla eriti ei taha, sest teenistuskorraldus süsteemis enamasti üsna kehv, tingimused ja vahendid viletsad ning tasu pole ka just kiita....väga oluline on kaadri vastutus küsimus. St. paljud asjad ja huvitavad toimingud jäävad ajateenijatel tegemata just tänu sellele, et nende kaadrist ülem ei julge võtta vastu mingeid lihtsaid otsuseid või lihtsalt ei viitsita endale lisatööd võtta.
heiniR:Jah. Eks väosad on erinevad ja mõnes kohas tehakse pisut ka peale tööaega ning hea rühmaülem-vanem on nädalas üldiselt vähemalt korra kauem teenistuses, kui 1700-ni.
hummel, paranda kui eksin (kirjutan mälu järgi) aga kas see olid sina kes kunagi mainis, et oled oma vabast ajast ajateenijatele eelkõige kasvatuslikel eesmärkidel tunde korraldanud, kus näitasid dokumentaale sinimägedest/vastasest jms. Kui see olid sina siis praeguse kaitsetahte ja eelkõige ajateenijate nö eesmärgistamise kontekstis küsiks, et kuidas tagasiside oli?... kui NAK läbitud, ja oma väeosas tagasi olime, tegin ülemale ettepaneku 8-kuu meestele anda ise vabast ajast mingeid tunde (nt. vastase õpet jne, pilte jne mis oleks vähegi huvitavam kui lihtsalt "käsu" õpe või kasvõi argine koristamine).
Vastuseks oli, et las vaatavad youtubest videosi.
Tavaline enne-ajateenistust jutt. Räägitakse selleks et varjata oma hirmu ja ebamugavustunnet ajateenistuse ees. Ise ajasin ka noore ja rohelisena igasugu soga suust välja, aga niipalju mõistust oli et kõrvale ikkagi ei hoidnud. Pärast hakkas hoopis meeldima ja tegelt oli üks päris kõva aeg. No jah, oli küll peale kella viit päris kõvasti vaba aega mõnikord, aga kui isegi vahipatis on suudetud sõdurikodusse enamvähem pädev raamatukogu tekitada siis mis veel uuematest väljaõppekeskustest rääkida. Kui aga noor mees ütleb et on igav kuigi samal ajal on hunnikutes raamatuid käepärast siis peaks ta viga enda seest otsima, mitte süsteemist.Rebasepoeg kirjutas:Tänases koolitunnis tekitas RE ja IRLi arutelu kaitseväe korralduse ümber päris tulise arutelu. Kuna tegemist oli abiturientidega, ehk kutsealustega, siis on üpris huvitav ka nende mõtteid kuulata ja teile lugeda lasta.
Arutelu kuulates hakkasin ma järjest enam mõtlema hummeli mõttele ajateenistuse parandamise vajaduses, sest tõesti valdas üks suur hämming kaitsevõime osas.
Panen mõned noppeimad laused siia üles:
"See 8 kuud mis on praktiliselt aasta, raiskab ära tervelt ühe aasta minu kallis ülikooli ja elu aastatest!"
"Kas te tõesti arvate, et te 8 kuud reaalselt ka teete ettevalmistusi sõjaks??"
"Minu hääl läheb Reformile, sest nemad lühendavad minu kohustust"
"Mina kuulen igalt poolt, et peale SBK-d on ajateenistus üks mõttetu passimine (mõeldud on siin aega peale 8-17, ehk vaba aega)"
Seda arvavad tänased kutsealused ja mitte ühe tavalise kooli omad, vaid suure ajalooga uhkes koolis.
Tänaseks päevaks on juba läbitud ka riigikaitseõpetus kõrges aukraadis oleva ohvitseri käe all ja lõpetatud ka lõpulaager. Mina mõtlesin, et midagi sellest ikka kasu oli, aga ei, sama arvamus mis muidu. Kahju kurat.
Ühiskond ei võta ikka asja tõsiselt.
Tuleb tõdeda, et enamik kaitsevõimet, armeed jne puudutavatest väärarvamustest põhineb totaalsel isikliku kogemuse puudumisel armee elust, võimalustest ja tulejõust.Kas te tõesti arvate, et te 8 kuud reaalselt ka teete ettevalmistusi sõjaks??"
Kas tänapäeval siis kinoloale või spordivõistlusele minekuks seerust ei piisa ja ilmtingimata peab keegi kaadrist kaasas olema?Teine asi oli nt. mõnedel meelelahutusüritustel käimine (Eesti koondise mängud erinevatel spordialadel jne, kino jne ), kuid miks poisid jälle pika ninaga jäid oli see, et ei leidunud suure arvu poiste arvu peale isegi mitte üht kaadri allohvitseri, kes oleks viitsinud peale 17.00 kauemaks jääda.
jneMul ei ole reeglina kombeks küsida peale vastavaid ettevõtmisi, et "noh kuidas oli ?" Peaks aga mainima, et ega ajateenijatel ei tule see teadmine ja arusaam kohe samas peale fimide vaatamist või muuseumis ärakäimist, et mida kõik endast kujutab. Igapäevaprobleemid suruvad niipalju peale. Küll aga tuleb asi selginemisele mõne aja pärast ja sageli isegi pärast reservi minekut. Seda näitabki juba reservväelaste sundimatum tagasiside.hummel, paranda kui eksin (kirjutan mälu järgi) aga kas see olid sina kes kunagi mainis, et oled oma vabast ajast ajateenijatele eelkõige kasvatuslikel eesmärkidel tunde korraldanud, kus näitasid dokumentaale sinimägedest/vastasest jms. Kui see olid sina siis praeguse kaitsetahte ja eelkõige ajateenijate nö eesmärgistamise kontekstis küsiks, et kuidas tagasiside oli?
Ei ole päris täpne. Tuli hiljuti viia valitud ajateenijatega läbi vastavaid vestlusi ja just intelligentsemad ajateenijad pidasid riigi esmast kaitsevõimet viletsaks. Peapõhjusena leiti kehv tehnika (ja selle puudumine kas piisavas koguses või üldse) ja varustus. Silma torkas samuti sage ajateenistuse sellisel kujul ebavajalikuks pidamine või (nende poolt, kes nagu vist ei tahtnud/julenud otse kiruda) klaasistunud silmadega NATO abi mantra kuidagi ebaloomulikult šabloonne esitamine.Tuleb tõdeda, et enamik kaitsevõimet, armeed jne puudutavatest väärarvamustest põhineb totaalsel isikliku kogemuse puudumisel armee elust, võimalustest ja tulejõust.
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot] ja 81 külalist
