www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Sept, 2019 9:31

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 539 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 36  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 18 Juun, 2014 21:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Veebr, 2006 18:04
Postitusi: 1041
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Tsiteeri:
Mida parem on enamusel rahvast riigis elada, seda rohkem antud riigist hoolitakse ja seda vajadusel kaitstakse


Võibolla on mul mingi ebanormaalne soov tähti närida või on mul lihtsalt igav, aga ma ei saaks seda enda kohta öelda.
Ma ei ole kunagi elanud mingis päris äärmuses, aga ma ei leia, et mu mure riigi pärast oleks kuidagi seotud majandusliku jõukusega. Pigem ütleks, et praegu on selline hea ja mugav tsoon, kus polegi millegi poole püüelda ja riigi igapäevane käekäik mu elu niiväga ei mõjutagi. Aga kui asjad oleks nii endal, kui ka riigil halvasti, siis võtaks kõike ikka palju suurema huviga ning katsuks võimalikult palju riigi arendamisse kaasa lüüa. Aga reaalne kaitsmine (mitte ainult rindele minek vaid ka rindel püsimine peale kontakti) on seotud samas jah ikkagi sellega kui head tavaari riik meile osta suudab.

Kindlasti on kaitsetahte arendamisel riigikaitseõpetus oluline. Oluline on juba see, et noored kasutavad sõna riigikaitse.

_________________
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 18 Juun, 2014 21:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Jaan, 2014 10:00
Postitusi: 3744
Asukoht: Estland
Loomulikult. Ma arvan et tugev riigikaitse õpetus juba koolides vähendaks oluliselt neid "lampjalgseid" viilijad ka kes armeesse minna ei taha.

_________________
https://www.propastop.org/
Propamon: uus robot propaganda otsimiseks
World Alert Map


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 19 Juun, 2014 11:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Ise nähtu põhjal - üks keskmine 16-aastane on riigikaitse teemal reeglina loll kui lauajalg ning tema irratsioniaalsed hirmud tulenevad teadmatusest ja teadmatusest tingitud lollide linnalegendide levitamisest.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 19 Juun, 2014 17:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Dets, 2006 20:34
Postitusi: 546
Hea näide kaitsetahtest on KL-iga liitunute arv,tuleb vist natuke üle ühe protsendi Eesti elanike koguarvust.Neid kes kohal käivad on muidugi veel vähem.Küll teised meie eest sõdivad,arvavad ülejäänud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 19 Juun, 2014 22:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 675
aivar kirjutas:
Hea näide kaitsetahtest on KL-iga liitunute arv,tuleb vist natuke üle ühe protsendi Eesti elanike koguarvust.Neid kes kohal käivad on muidugi veel vähem.Küll teised meie eest sõdivad,arvavad ülejäänud.


Ei ole see asi nii hull need kellega olen suhelnud on enamik reservis ning nad arvestavad sellega ning minu tutvuskonna suhtumine Kaitseliitu on väga positiivne lihtsalt paljudel pered 2-4 last ning mitu töökohta selle kõrvalt raske leida aega Kaitseliidule. Passiivne kaitsetahe on täiesti olemas aga seda ei näidata välja.
Loomulikult on seltskond kes arvab,et kui tuleb jama siis nemad põgenevad ära aga seda 1% jama pole küll vaja ajada :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 21 Juun, 2014 23:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Okt, 2007 22:19
Postitusi: 711
Mulle näib, et eestlaste kaitsetahe ei ole üldse seotud ratsionaalsuse või sooviga ellu jääda. Eestlased armastavad õiglust ja seadust. Ja kui seadust rikutakse ning õiglust millegiks ei panda, sõdivad eestlased puhtast trotsist. Neid isegi ei huvita, mis tulemused sellel sõjal on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 22 Juun, 2014 9:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Nov, 2005 16:52
Postitusi: 1375
Asukoht: Pärnu
USP kirjutas:
Mulle näib, et eestlaste kaitsetahe ei ole üldse seotud ratsionaalsuse või sooviga ellu jääda. Eestlased armastavad õiglust ja seadust. Ja kui seadust rikutakse ning õiglust millegiks ei panda, sõdivad eestlased puhtast trotsist. Neid isegi ei huvita, mis tulemused sellel sõjal on.


Ei taha hästi uskuda, et oma nahk viiakse turule selliste abstraktsete mõistete alusel.
Mingis pooleldi dok.filmis, kus räägiti SS -st öeldi, et "mehed ei võitle isamaa, füüreri või usu eest, nad võitlevad üksteise eest", seda laiendades usun ma pigem nö "kõik lähevad ja mina ka" asja.
Teise momendi kirjeldus, mis minu arvates mõju avaldab, on laenatud Parawebist. Seal on kirjeldatud mingit poolmüütilist väljaannet(see, kas too raamat on ka tegelikult olemas, pole hetkel oluline), kus olla kirjutet: "Eriti väärib eestlaste juures esiletõstmist tema kiindumus oma kodusse. Tugevasti on arenenud individualism, mistõttu isiklikud huvid on sageli tõstetud kõrgemale ühishuvidest. Paljudele eesti põllumeestele tähendab oma maalapp rohkemat kui mõiste kodumaa. Oma eraomandit kaitstes võitleb eestlane metsikuse ja raevuga.". Kui ma oma tutvusringkonnas ringi vaatan siis tõesti, kaitsetahe(kui tuleb sõda siis võtan relva ja lähen t****sid tapma) on eelkõige olemas neil, kel on midagi kaitsta. Minu empiirilise hinnangu järgi jalgalaskjate protsent nende seas, kel pole midagi või kel on pangalaenu maksta veel oma paarkümmend aastat, ca üle 50.
Loomulikult on tegu vaid minu arvamusega ja võib öelda, et kõik pole sellised kuid, minu arvates, erandid ei sõdi, seda teeb ikkagi enamus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 22 Juun, 2014 15:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Juun, 2008 23:38
Postitusi: 922
Asukoht: Soome
Ega jah, nii ta vist kipub olema, et pöhimass "vabatahtlikke" on reformierakondlased ja muidu parempoolse möttelaadiga rahvas. Mingi koguse saab kindlasti noortest uljaspeadest kokku ja ülejäänud tulevad käsu korras!
Kahjuks on nendel "ärajooksjatel" probleeme I-podi osamaksete tasumisega, kust sellised "ära minemiseks" laeva vöi lennukipileti raha vötavad?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 22 Juun, 2014 15:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17126
Tsiteeri:
Kahjuks on nendel "ärajooksjatel" probleeme I-podi osamaksete tasumisega, kust sellised "ära minemiseks" laeva vöi lennukipileti raha vötavad?


Märksa rohkem on neil probleeme ajutegevusega, kui nad arvavad. et sõjaolukorras mingi laeva- või lennuühendus toimib :wink:

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 15:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
Cosmos kirjutas:
Riigikaitseõpetuse sisseviimine gümnaasiumisse on hästi äraunustatud sõjaline algõpetus 70-80-ndate keskkoolis. Kaks tundi nädalas nii poistele kui tüdrukutele. Tol ajal vene keeles ja konspekteerimisega. Natuke rividrilli, laskmist, esmaabi jms. Xkl suvel oli ainult poistele mõnes väeosas paari nädalane laager, mille tunnid läksid kohustusliku ÜKT arvesse. Muidugi veel iga kevadine ,,Kotkapoeg,,
Praeguseks pole küll midagi olulist meeles sellest perioodist peale kohutava kolbaarmiga kapten Kulli ja sõjaväelaagris jalgpalli mängimisest koos kohustusliku kaklemisega.

Või käib jutt pigem teema,, Kas NL-s oli midagi head,, alla?

viewtopic.php?p=503429#p503429

No see käib siin niimitme teema alla (ja on tulnud jutuks, ning ka arutatud), et ega enam ühte head ja pädevat kohta ei leiagi, kus seda teemat võiks vahetevahel (edasi)arendada.

Nt. siin: viewtopic.php?p=448625#p448625
Martin Herem kirjutas:
- see on tänuväärne töö ja õilis eesmärk. Kuid riigikaitse õpetuse ja KVÜÕAsse astumise vahel ei ole me ka selget seost leidnud.
Näiteks ei ole me leidnud seost eluktseliseks hakkamise ja riigikaitse õpetuse vahel:
Otsus astuda KVÜÕA-sse tekkis ligikaudu 40%-l vastanutest enne ajateenistust – gümnaasiumis 30% või peale gümnaasiumi 10%. Ajateenistuses / peale ajateenistust tekkis kooli tulemise otsus veidi üle 30%-l kandidaatidest, see osakaal on viimasel kolmel aastal olnud suhteliselt stabiilne. Ka nende kandidaatide hulk, kelle otsus sünnib vahetult enne sisseastumist, on viimasel kolmel aastal olnud ligikaudu 5% ankeedi täitnutest.
Muude vastustena kommenteeriti valdavalt, et mõte Kõrgemasse Sõjakooli astuda on olnud juba pikemat aega (nt Mõttena on alati eksisteerinud; põhikoolis; Mõte tuikas peas aastaid, aga elamine välismaal raskendab). Kõige sagedamini märgiti „muu“ alla „tegevteenistuse ajal“.
Kandideerijatest ja riigikaitse kursusest.

Riigikaitsekursuse läbinute osakaal on ankeedile vastanute hulgas 57%, riigikaitselaagris osalenute ja Kaitseliidu tegevuses osalenute osakaal on eelnevate aastatega võrreldes üsna samasugune – vastavalt 35% ja 25%. Varem on tegevteenistuses olnud 16% vastanutest.


Või siin: viewtopic.php?p=388147#p388147
A4 kirjutas:
Tänase riigikaitseõpetuse peamiseid eesmärke polegi olnud (ega ilmselt hakka seda olema ka tulevikus) kitsalt noorte ettevalmistamine ajateenistuseks – sellest ilmselt ka tunne, et praktilisi oskusi ajateenistusse tulevad noormehed sellest tunnist eriti pole saanud. Ja minu arvates on see ka mõistlik, sest esiteks on riigikaitseõpetuse eesmärk hoopis teine; ja isegi kui ei oleks, siis ajateenistuseks ettevalmistuse andjana oleks see riigikaitseõpetus praeguse mahu juures (kui ka tegelikult siis, kui mahtu tunduvalt suurendada) suhteliselt ebaefektiivne.

Esiteks riigikaitseõpetuse eesmärkidest. Tänase riigikaitseõpetuse peamiseks eesmärgiks on algusest peale olnud (loe nt riigikaitseõpetuse õpikut, siis näed, kuhu ja milleks aeg kulub) olnud noortele laiema pildi andmine sellest, misasi see riigikaitse üldse tervikuna on, millistest erinevatest valdkondadest see koosneb, millised on nende valdkondade omavahelised seosed, miks meil üldse riigikaitset vaja on, milline on noore kodaniku roll selles kõiges. Ehk neid aspekte, millest noortele rääkida, on rohkem kui küll, ning kui keskenduda vaid „sõjalisele algõppele“, siis nendeks muudeks asjadeks ruumi ei jäägi eriti. Ehk minu arvates ei peakski riigikaitseõpetus eelkõige „praktiline“ õpetus riviõppe alustest, automaadi kokku-lahti-võtmisest, vormikandmise heast tavast, liikumisviisidest jne, vaid riigikaitseõpetus peaks õpilastele anda eelkõige teadmise sellest, et miks üldse on meil vaja oma riiki kaitsta ja milleks üldse on meil oma kaitsevägi ja ajateenistust. St. noorele inimesele peaks esmalt üldse selgeks tegema, miks ta aega peaks minema teenima, mitte aga tappa tema motivatsiooni ja arusaama riigikaitsest sellega, kuidas saapapaelu tuleb siduda, st. asjaga, mida ta saab reaalselt väeossa saabudes niikuinii söögi alla ja peale.

Noja mina korrutan seda, et vaja on teha riigikaitseõpetus koolides kohustuslikuks peamiselt igas teemas kus aga saab.... 8) ..seega linke ei pane :wink:
Cosmos kirjutas:
Või käib jutt pigem teema,, Kas NL-s oli midagi head,, alla?

Seda, et nõuka ajal oli sõjaline õpetus kui selline, ei saa liigitada üheselt "heaks" ega "halvaks".
See, et noortele tehti sõjalist algõpet ja üritati kasvatada riigile ustavaid patrioote, oli IMHO HEA.
See, et see riik oli NSVL, seda viis läbi okupatsioonivõim ja õppematerjal sisaldas muuhulgas toonast ideoloogilist propat, ning kogu õppematerjal oli okupatsioonivõimude armeekeskne oli IMHO HALB. ....jne

Oma osa ja mõju sellele, kas suudeti kasvatada riigile lojaalseid patriootilisi noori, jättis peamiselt just see, et tegemist ei olnud Eesti Vabariigi, kui oma suveräänse riigi keskse kasvatustööga.



Natuke ajaloost.

Keskkoolides võeti "Sõjaline algõpetus" tunniplaani 1968 ja kutsekoolides 1969 sügisel.
Kuna aga polnud kohe võtta kõikidesse koolidesse pädevaid õpetajaid, siis rakendus "Sõjaline algõpe" reaalselt umbes ajavahemikul 1968-1973 (1971/72 õppeaastal nt. lisandus 54 keskkooli jne).
Vahemärkusena näide ka kõrgkoolidest: Nt. Tallinna Pedagoogiline Instituut sai endale sõjalise algõpetuse läbiviimiseks spetsiaalsed ruumid alles 1980.

10 ja 11 klassidele oli sõjaline algõpe kaks tundi nädalas + iga õppeaasta lõpus 5 päevane õppelaager ("Õppekogunemine", kus m.h. tehti lahinglaskmist automaatrelvadest - teatavasti koolides, kus oli omal lasketiir, või sai kasutada mõnda muud lasketiiru, toimus laskmise alane väljaõpe sportpüssidega. AK automaati sai koolis ainult laiali kiskuda ja kokku panna).

Lisaks "Kotkapojale" oli veel koolinoortele sõjalissportlik võistlus "Põuavälk".

Nõukogude õpetaja 12.09.1970 kirjutas:

Manus:
NÕ1970.png
NÕ1970.png [ 538.66 KB | Vaadatud 2048 korda ]


1983a välja antud venekeelne õpik sisaldas järgmisi õppematerjale:
(PTK=peatükk)

ptk.1 "Üldteadmised Nõukogude armeest"
ptk.2 "Taktikaline väljaõpe"
ptk.3 "Laske- ja relvaõpe"
ptk.4 "NA "Ustav" elik "armeeteenistuse eeskirjad ja alused""
ptk.5 "Riviõpe"
ptk.6 "Sõjaline topograafia"
ptk.7 "Tsiviilkaitse"

Manus:
ENSV SA 1983 vk.png
ENSV SA 1983 vk.png [ 1.06 MB | Vaadatud 2048 korda ]


AGA

see "sõjaline algõpetus" või "Riigikaitseõpetus" ei sündinud meil siin Eestis mitte nõuka okupatsiooni ajal.

Tsiteeri:
Tsiteeri:
Iga riik on sunnitud võitlema oma olemasolu eest vaimselt, majanduslikult ja poliitiliselt. Selles võitluses viimaseks ja otsustavaks abinõuks on rahva vastupanu relvastatud jõuga. Seepärast kõik praegusaja riigid peavad korraldama riigikaitset.

See tsitaat pärineb 1933. aastal välja antud õpikust „Riigi kaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kutsekoolidele”.

Manus:
EW RKÕ 1933.png
EW RKÕ 1933.png [ 1.14 MB | Vaadatud 2048 korda ]


Rahva riigikaitselise ettevalmistamise tõhustamise ühe viisina nähti tollal (1927) sõjalise õpetuse sisseseadmist koolides, aga ka noorsoo-organisatsioonides. Riigikaitseõpetust mõeldi eelkõige „kohustusliku kutse-eelse ettevalmistusena” – eesmärgiks oli anda gümnaasiumis ettevalmistus, mis vastaks noorsõduri kahekuulisele õppekavale. Sõjalist õpetust koolides reguleeris 1927. aasta jaanuarist kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seadus, mis nägi ette, et kõik riigi, omavalitsuse ja eraõppeasutuste kooliõpilased peavad enne ajateenistust läbima sõjalise kasvatuse ja õpetuse. See puudutas ainult kesk- ja kutsekoolide õpilasi. Neile, kelle haridustee piirdus algkooliga, nähti ette moraalne õpetus isamaalisuse süvendamiseks. Võimlemistundidesse taheti tuua sõjaväelisi elemente, ajalootundides pöörata suuremat tähelepanu sõjaajaloole, keemiatundides gaasiasjanduse ja pürotehnika õpetamisele ning füüsikatundides ballistikale jne. Täiel määral seda põhimõtet rakendada ei suudetud.

Sõjalise kasvatuse ja õpetuse tundidega alustati gümnaasiumites 1927. aasta oktoobris. Esimestel aastatel seisti silmitsi majandusraskustega, sest tuli soetada kogu õpetamiseks vajalik inventar. Rootsist hangiti 100 õhupüssi ja Belgiast 60 väikesekaliibrilist vintpüssi koos vajaliku laskemoonaga. Rivi- ja lahingharjutusteks vajalikud 2000 vintpüssi eraldati kaitseväe varudest. Kui koolidel oli peamiseks probleemiks õppuseks sobilike ruumide leidmine ja relvade paigutamine kindlatesse hoiukohtadesse, siis õpilaste suur mure oli talviseks väliõppuseks sobilike rõivaste ja jalanõude puudumine.

Sõjalise kasvatuse ja õpetuse tundideks eraldati esialgu üks tund nädalas ja kuni kaheksa päeva laagriõppusi suvisel koolivaheajal. Õpetust viisid läbi instruktorid, kelleks olid peamiselt tegevteenistuses olevad ohvitserid või kooliõpetajatest reservohvitserid. 1930. aastal nimetati sõjaline kasvatus ja õpetus ümber riigikaitseliseks kasvatuseks ja õpetuseks ning 1934. aasta sügisest laienes riigikaitseline ettevalmistus keskkooli esimese kahe klassini, samuti suurendati õppetöö mahtu ühelt tunnilt nädalas kahele, suviste õppuste aega pikendati kaheksalt päevalt kümnele. Haridusministeeriumis loodi ohvitseriga mehitatud riigikaitselise kasvatuse ja õpetuse nõuniku ametikoht. Pidevalt täiendati vajalikke määrusi ja juhendeid, töötati välja õppekavad ning 1933. aastal valmis ülaltsiteeritud õpik. Esialgu kutse-eelse ettevalmistusena plaanitud õpetusest kujunes pigem võimekate noormeeste selekteerimine tulevasteks ohvitserideks ja allohvitserideks nii tegev- kui ka reservväelastena.

/Õpetajate Leht, nr. 32, 16 oktoober 2015/
http://opleht.ee/2015/10/pilk-riigikait ... -ajalukku/

Tsiteeri:
- Riigikaitseõpetust õpetati Eesti koolides juba enne Teist maailmasõda: esimesed sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnid toimusid 1927. aasta oktoobris.
- Erinevalt tänasest oli õppe eesmärk anda riigikaitseõpetuse läbinutele noorsõduri ettevalmistus. Praegu kehtiva riigikaitseõpetuse ainekava ülesanne on kõigile kodanikele riigikaitselise hariduse andmine, mitte ajateenistuseks ettevalmistumine või sõjaväeline väljaõpe. Seega on riigikaitseõpetuse olemus aja jooksul muutunud.
- Pärast Nõukogude okupatsiooni hakkas riigikaitseõpetus koolidesse tagasi jõudma 1990. aastal paljuski tänu entusiastidest õpetajatele.

http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... itseopetus

*
Cosmos kirjutas:
Praeguseks pole küll midagi olulist meeles sellest perioodist peale kohutava kolbaarmiga kapten Kulli ja sõjaväelaagris jalgpalli mängimisest koos kohustusliku kaklemisega.

See, et paljudele toonastele õppuritele pole sellest õppest meeles mittemidagi on normaalne.
Esiteks on möödas niivõrd palju aastaid sellest ja teiseks, et õpitu püsiks meeles, selleks oli ENSV-s ette nähtud "järelharimisesüsteem". Kes läksid peale kooli aega teenima, nendel oli jätkuks seesama armeeteenistus ja kordusõppused. Kes ei läinud sõjaväkke, need said nt. tsiviilkaitselist "järelõpet" töökohtades ja koolides (tsiviilkaitse õppused/kursused jms). Lisaks oli nt. autobaasides üldjuhul nn. "sõjaväestatud kolonnid", mis said omale üleliidulise numbri ja mille töötajad pidid käima süsteemselt pidevalt näiteks lasketiirus laskmas, või "kolonni õppekogunemistel", täiendkursustel jne. Üleliidulise tähtsusega tehastes toimusid sõjalised ja tsiviilkaitselised täiendkursused jms. Selliste meetmete lõppemisel lõppesid ka ajapikku mäletamised õpitust.

*

Peamiselt IMHO taandubki esmatasandil kõik sellele, et MIDA selle sõjalise algõppe või riigikaitseõpetuse raames õpetatakse ja millised on eesmärgid. Seda, kui tulemuslik see õpe on ja millist "produkti" me selle õppe tulemusel saame, ongi kinni just selles. Õpetame jalarätte siduma ja kirsasid pädevalt kandma, saame jälarättide- ja kirsadeteaduste teadmistest pakatava noore inimese. Õpetame relva käsitsema, sihtima ja sihikulist tuld andma, saame noore, kes oskab püssi lasta.

Aga meie hinnangud riigikaitse õpetusele, kas seda on vaja ja kas sellest kasu on, ei ole pädevad, kui me hakkame hinnangute andmisel hindama jalarättide teaduses välja õpetatud noore laskmisoskust, või relvaõppe läbinud noore teadmisi kirsavoidest. Nii võib kergelt tulla järeldus, et see õppeaine on mõttetu.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 18:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
Sõjalise õppe sisseviimisest koolidesse Eesti Vabariigis 1927.

* 1925 leppisid EV kindralstaap ja Haridusministeerium kokku, et sõjaline õpe tuleb viia koolidesse.
* Kursuse maht jaotati 5 aasta peale.
* 16.11.1932 määrati kaitseministri käskkirjaga nr.270 komisjon, kes töötaks läbi riigikaitse õpiku käsikirja.
* Komisjoni esimeheks määrati KV staabi VI osakonna ülem kol. August Traksmann
* 22.02.1933 tunnistati õpik kõlbulikuks ja määrati kaitseministri otsusega koolides kasutamiseks.
* Toonase kesk- ja kutseharidusega noortes nähti potentsiaali täiendamaks sõjaliste juhtide ridu.
* Riigikaitse õpik oli väga põhjalik ja eeldati, et kesk- ja kutsekoolid on võimelised läbi viima SBK väga heal tasemel, sh. andma teadmisi jao taktikast.

Õpiku eessõnas kirjutatakse:
Tsiteeri:
Riigikaitseline kasvatus ja õpetus koolides taotleb meie haritud noorsoo ettevalmistamist selleks, mida ta vajab enda ja oma kodumaa edukaks kaitsmiseks. Kaitseväe ridades meie kesk- ja kutsekooli lõpetanud noored ei teeni reasõduritena, vaid juhtidena, mistõttu ongi tarvilik nende pikemaajaline ettevalmistus riigikaitse alal koolides


Aga kuni vastava õpiku väljaandmiseni lähtuti esmastest õppekavadest, mis töötati välja kindralstaabis 2 aasta jooksul (1925-1927). Õppekava sisaldas:

Kaitse Kodu!
1927 nr.20

Manus:
Kaitse Kodu 1927 nr20.png
Kaitse Kodu 1927 nr20.png [ 564.69 KB | Vaadatud 1961 korda ]


Tsiteeri:
Sõjalisest õppusest kesk- ja kutsekoolides.

Sõjaline õppus koolides teeb Eestis praegu oma esimesi samme. Mitmel pool asutakse ta vastu kahtleval seisukohal, kuna ka ta pooldajad ei saa veel täielikult teda kaitseda, sest puuduvad ta alal kogemused, mis aitaksid teha asjalikku hinnangut. „Kaitse Kodu!" toimetus pooris palvega kindralst. VI osak. ülema kol.-ltn. A Traksmanni poole avaldada oma arvamisi ja esimesi muljeid. Avaldame siin need, ühinedes nendega täielikult.

Teatavasti algas tänavu sügisel kesk- ja kutsekoolides sõjalise kasvatuse ja õppuse andmine.
Sõjaline kasvatus ja õppus meie avalikkudes koolides — see on uus, huvitav ja teatud määrani omapärane samm riigikaitse küsimuste populariseerimise ja levitamise sihis meie noorsoo keskel.

Sõjalise kasvatuse ja õppuse sisseviimisega koolidesse oleme asunud meie võrsuvat noorsugu riigikaitse ülesannetele ette valmistama — „maast-madalast". — Tee, mida mööda on sammunud enne meid kõik need iseseisvad riigid ja rahvad, kes riigikaitse küsimusi on võtnud tõsiselt.

Ka meile see tee muutus paratamatuks eriti ühenduses üheaastase teenistusega kaitseväes, mis teostatakse kõige lähemal ajal.

Asudes sõjalise kasvatuse ja õppuse küsimuse praktilisele lahendamisele koolides, tuli kõige pealt see küsimus põhjalikult ette valmistada ja läbi töötada. See ettevalmistustöö võttis aga ligikaudu 2 aastat — alles siis võidi asuda tegeliku töö juure kooli klassides ja maastikul.
Kandva osa sellest ettevalmistustööst on teostanud kindral staap, töötades kogu aeg käsikäes haridusministeeriumiga.

Ettevalmistustöö tähtsamad etaabid on olnud järgmised:

— seaduste, määruste ja juhendite väljatöötamine, mis panid tööle ametliku aluse;
— õppekavade väljatöötamine;
— õpperaamatute ja muude õppevahendite ettevalmistamine ja laialisaatmine koolidesse;
— instruktorite-õpetajate kaadri ettevalmistamine;
— töö tegelik organiseerimine kohapeal.

Nagu näha, palju suure tähtsusega küsimusi, milledest igaüks omaette moodustab terve ala.

Tuleb meeles pidada, et meie koolid on laiali paisatud üle maa. Kuigi riigikogu poolt vastuvõetud seadus võimaldas sõjalise õppuse sisseviimist kõikidesse koolidesse, ometi tuli seda esimesel aastal piirata just seetõttu, et eeltoodud küsimuste lahendamine kõikide koolide suhtes korraga tekitas ülepääsmatuid raskusi. Ainult kesk- ja kutsekoolides meil on õppimas 1.—6. klassini kuni 9000 meesõpilast, kelledest enam kui pooled on koondatud kahte suuremasse linna — Tallinnasse ja Tartusse. Selle arvu õpilastega algas õppetöö käesoleva aasta sügisel.

Õppekava sõjalise õppuse alal seati kokku kindralstaabis ja oli põhjalikumalt läbiarutamisel sõja- ja haridusministeeriumi vahelises komisjonis. Lõpulikult temale anti samasugune kuju, nagu see on teistelgi haridusministeeriumi õppekavadel, õppekavasse on võetud sisse järgmised ained ja alad:

— sissejuhatav kursus, mis peab noori kodanikke sissejuhatavalt tutvustama riigikaitse küsimustega ja sõjaasjandusega; *
— topograafia;
— algmõisted sõjaväe organisatsioonist, sõjatehnikast, sõjategevusest;
— sõjaväe fortifikatsioon-algmõisted;
— maastiku tundmaõppimine, mitmesugused võistlusülesanded maastikul;
— laskekool;
— rivikool.

Loetlusest selgub, et kursus sisaldab kõik need ained ja alad, mis on mahutatud kaitseväes noorte kursusesse.
Seega eesmärgina on üles, seatud: anda õpilastele teadmisi ja oskusi sõjaasjanduses meie noorte kursuse piirides ja ulatuses. Sellele eesmärgile vastab ka õppetundide arv, mis on ette nähtud selle kursuse läbivõtmiseks viie aasta jooksul.

Kuna sõjalise kasvatuse ja õppuse sisseviimine kesk- ja kutsekoolidesse on esikätt pedagoogiline küsimus, siis tuli erilist rõhku panna — õpetajate-instruktorite kaadri ettevalmistamisele. Selleks läinud suvel Tallinnas korraldati kahekuulised kursused. Kursustest võtsid osa ka kaitseliidu instruktorid. Kursused andsid meie koolidele hea hulga pedagoogiliselt küllaldaselt ettevalmistatud tööjõude, kes võisid astuda tegevusse kohtadel.

Peab tähendama, et meie koolid sõjalise õppuse teostamise suhtes on väga mitmesugustes oludes. Kõige raskem on seda õppust teostada neis üksikult asuvais koolides maal, vähemates alevites ja linnades, kus vähene tundide arv ei võimalda ametisse panna alalist instruktorit-õpetajat. Just neis kohtades väga väärtuslikku abi sõjalise õppuse teostamises annab kaitseliit oma instruktorite näol. Ja neid kohti ei ole vähe, vaid kaunis rohkesti. Peale selle — ja see on veelgi tähtsam — kaitseliidu vanemate tegelaste töö kohapeal on suure tähtsusega just õppetöö organisatsioonilise külje lahendamisel, eriti mis puutub laagriõppuste korraldamisse suvel. Kahtlemata sõjaline õppus koolides ja kaitseliidus tuleb toestada koordineeritult.

Kaitseliidu poolt on koolides ellu kutsutud noorte rühmad nende ettevalmistamiseks, kes soovivad saada soodustusi. Need rühmad jätkavad muidugi oma tegevust täiel määral, sest sõjaline õppus koolides võib anda reaalseid tagajärgi ikkagi ainult alles mõne aasta pärast.

Sõjalise õppuse instruktorite ülesandeks jääb oma tööga kaasa aidata ka kaitseliidu tegevusele, eriti aga noorte rühmade õpetamisele koolides.

õppevahenditest sõjalise õppuse alal koolidesse on saadetud mitmesuguseid õpperaamatuid, eeskirju, sõjatopograafilisi õppevahendeid ja kaarte. Ettevalmistamisel on õppevahendid laskeasjanduse alal, mis tahetakse sisse viia koolidesse uuest aastast alates.

Kuna töö sõjalise õppuse alal on alles alanud, siis on veel vara kõnelda selle töö tulemustest. Seni on saadud ainult üksikuid katkendilisi andmeid üksikutest koolidest ja instruktoritelt. Kui nende andmete põhjal midagi resümeerida, siis tuleb märkida kõige pealt suurt huvi, mida tunnevad õpilased selle ala vastu. Seda huvi tuleb hoolega mitte ainult alal hoida, vald süvendada ja arendada.

Sõjaline kasvatus ja õppus, nagu iga kasvatustöö, on siin taim, mille õrnad juured on istutatud — noorte südamesse ja hingesse.

Selle taime kasvatame suureks puuks siis, kui ühisel jõul teda kastame ja rammutame — oma parimaga, mis anda suudame. Kaitseliidu juhtidel sellel taimelaval on täita suuri ülesandeid.

kolonel August Traksmann


Heino Noor meenutab riigikaitseõpetust Haapsalu gümnaasiumis ja tegutsemist noorkotkana.
Noor, H. (2004). Saatuseaastal 1939 Haapsalus. Kultuur ja Elu, 3 , lk. 58-61
Tsiteeri:
Enamusele meist oli lemmikaineks riigikaitseõpetus, poppi teha ei tulnud kellelegi mõttesse.
Õppisime täpsuslaskmist, sõjalist taktikat, tundsime topograafilist kaarti ja maastikul liikumist ning eriti idavaenlase sõjalaevade ja lennukite siluette ja märke ning tulejõudu. Tundsin morsetähestikku ja suutsin raadiotelegraafiga saata ja vastu võtta sada märki minutis. Oskasime kiiresti kaevuda laskurpessa, tegime koond- ja lahkrivi. Isamaalised rivilaulud (vahel ka teised ja mitte alati just tsensuursed) olid tihti suus. 1939. a kevadel tutvusime Tallinnas põhjalikult õhukaitserelvadega ja allveelaevadega “Kalev” ja “Lembitu”...

...Üheks rahvusliku riigikaitse noorteüksuseks Haapsalus oli skautide-noorkotkaste mererühm “Urmas” Kaitseliidu meredivisjoni juures. Õppisime navigatsiooni, tundsime merekaarti, meil oli õppelaev “Urmas” (6 brtonni).

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Naised sõjaväes :)
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2016 11:09
Postitusi: 602
Kas keegi nõukaaegset sõjalist algõpetust üldse tõsiselt ka võttis? Minu mäletamist mööda oli see üks lõdva tund, kus sai lollitada ja igasuguseid koerustükke teha. Meie koolis oli sõjalise õpetaja keegi ärajoonud näoga venelasest erusõjaväelane, vist major, kui mälu ei peta, ja tal puudus küll igasugune autoriteet. Näiteks, tunni alguses, kui poisid rivistusid, siis oli neil vaja kooris raporteerida „Служу Советскому Союзу!“, mille asemel kogu grupp ütles „Auh-auh-auh-auh!“ ja siis said kõik rõõmustada vihase õpetaja üle, kes korralikult lamenti lõi ja vene keeles sõimas nii et maa must. :)

Ma pole siiamaani aru saanud, mis värk akende värvimisega oli ja mispärast oleks olnud vaja need valge värviga enne pommi tulekut üle võõbata. Igatahes selge see, et 15 minutiga, mis tuumapommi tulekuni on jäänud, remonttöid ette võtta ei jõuaks. Ja kas oleks vajagi?

Gaasimask oli vaja pähe panna 1 minutiga, võimalik ka, et 1,5 minutiga – igatahes aega oli maa ja ilm, selle ajaga oleks jõudnud terve kummiülikonna selga tõmmata. Keskkooliastmes pidid ka tüdrukud, gaasimaskid peas, marssima. Kuidagi oli juhtunud nii, et ühes viimases klassis oli üle poole tüdrukutest lapseootel. Ja teate, kui see noorte emade punt gaasimaskid pähe tõmbas ja kooliõuel ringiratast marssis, oli vaatepilt pehmelt öeldes naljakas.

Mis ma tahan öelda, sõjalist algõpetust või riigikaitset võiks õpetada nii, et tulemus poleks naeruväärne, vaid auväärne. Kõige hullem, mis õpilastel võib olla, on loll ja jäikade põhimõtetega õpetaja, kes ajab näpuga mingit rida. Palju kergem, nagu alati, on hävitada, kui üles ehitada. Sama ka patriotismiga, mis ju ongi riigikaitseõpetuse eesmärk.


Viimati muutis Z03, 07 Mär, 2017 21:45, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
2006a riigikaitse õpik.

Eessõna
Tsiteeri:
Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine. Ühelt poolt on tegemist teoreetiliste käsitlustega tänapäevasest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitsejõudude ülesehitusest, teiselt poolt antakse väga praktiline ülevaade relva- ja riviõppest, topograaiast ja esmaabist ning ehk üllatuslikultki keskkonnakaitsest kaitsejõududes. Selles mitmekesisuses väljendubki riigikaitse kui eri eluvaldkondadega tihedalt seotud terviku olemus.

Meie ajal on tähtsal kohal rahvusvaheline riigikaitsekoostöö. Nii pole riigi kaitsmine pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka kohustus, mille väljundiks ei pruugigi ilmtingimata olla just teenistus kaitseväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades. Riigikaitseõpetuse eesmärk pole propageerida militarismi. Teadmised ja oskused, kuidas vajaduse korral kaitsta oma riiki, on parim tagatis, et neid oskusi pole tegelikkuses kunagi vaja rakendada. Nende igale kodanikule vajalike esmaste iigikaitseteadmiste ja -oskuste kujundamine ja arendamine ning mõtlemisainese andmine igaühe rollist riigi kaitses ongi selle õpiku peamised eesmärgid.

Riigikaitse seotus eri eluvaldkondadega on üks põhjusi, miks autorite ring on ühe õpiku kohta tavatult suur.


Sisukord.
Tsiteeri:
Saateks ....................................................................................................... 7
1. Eesti sõjaajalugu ........................................................................................ 9
Sõjaajaloo mõiste .......................................................................................... 9
Muistse Eesti sõjandus ................................................................................... 9
Eestlased võõras väes ................................................................................... 11
Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 1917–1918 ...................................................13
Eesti Vabadussõda 1918–1920 ..........................................................................14
Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940 ................................................................ 17
Eestlased Teises maailmasõjas ......................................................................... 18
Okupatsiooniarmee kohalolek ........................................................................... 20

2. Tänapäeva kriisid ja relvakonliktid ................................................................. 22
Kriiside ja relvakonfliktide tekkeallikad ................................................................ 22
Rahvusvaheline julgeolek 20. sajandil ................................................................ 23
Tänapäeva julgeolek, julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid,
terrorism ja massihävitusrelvad .........................................................................25
Relvakonfliktide ja sõdade tunnused .................................................................. 26

3. Eesti riigikaitse üldine korraldus .................................................................... 29
Riigi kaitsevõime ........................................................................................... 29
Riigikaitse demokraatlik juhtimine ..................................................................... 30
Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33
Tegutsemine hädaolukordades ......................................................................... 34
NATO ......................................................................................................... 38

4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded .................................................... 43
Eesti kaitsejõud ............................................................................................ 43
Eesti kaitsevägi ............................................................................................ 43
Maavägi ...................................................................................................... 48
Merevägi ...................................................................................................... 52
Õhuvägi ....................................................................................................... 54
Kaitseliit ........................................................................................................56

5. Kaitseväeteenistus ja kaitseväedistsipliin ....................................................... 66
Kutsealusena arvelevõtmine ja tegevteenistuskõlblikkuse
määramine .................................................................................................... 66
Ajapikendus ja ajateenistusse kutsumisest vabastamine ........................................ 67
Ajateenistus ................................................................................................. 68
Kaitseväeline haridus ja väljaõpe ...................................................................... 70
Asendusteenistus ........................................................................................... 74
Reservi arvamine ............................................................................................ 74
Õppekogunemine ............................................................................................ 75
Kaitseväedistsipliin .......................................................................................... 76
Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted ........................................................ 77

6. Riviõpe ...................................................................................................... 83
Rivimäärustik ................................................................................................. 84
Riviõppe põhimõisted ....................................................................................... 85
Rivi liigid ....................................................................................................... 85
Üksiksõduri riviõpe .......................................................................................... 86
Jagu ............................................................................................................ 92
Rühm ........................................................................................................... 95

7. Relvaõpe ................................................................................................... 97
Relvad .......................................................................................................... 98
Relva käsitsemine ........................................................................................... 106
Ballistika ....................................................................................................... 111
Laskeasendid ................................................................................................. 118
Lasketehnika ..................................................................................................120
Ohutusnõuded ................................................................................................ 122
Laskekäsklused ................................................................................................123

8. Topograafia ................................................................................................ 126
Kaardi mõõtkava ..............................................................................................127
Leppemärgid ....................................................................................................128
Reljeef ............................................................................................................129
Kaartide jaotus ................................................................................................ 130
Kaardi koordinaadid ...........................................................................................131
Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ..................................................................132
Kompass .........................................................................................................133
Kaardi orienteerimine .........................................................................................134
Kaardi järgi orienteerumine maastikul ....................................................................135
GPSi kasutamine ............................................................................................. 136

9. Esmaabi ..................................................................................................... 139
Tegutsemine õnnetuspaigal ............................................................................... 139
Elustamise ABC ................................................................................................140
Võõrkehad hingamisteedes .................................................................................142
Uppumine .......................................................................................................142
Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ...................................... 143
Haavad ja eluohtlik verejooks .............................................................................144
Šokk ..............................................................................................................146
Luumurrud ...................................................................................................... 146
Venitus, nikastus, nihestus .................................................................................147
Põletused ........................................................................................................147
Külmumine ja alajahtumine ................................................................................. 148
Elektriõnnetused ...............................................................................................149
Kuumarabandus ja kuumakurnatus ........................................................................149
Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150
Ninaverejooks ...................................................................................................150
Mürgistused ......................................................................................................150

10. Massihävitusrelvad ...................................................................................... 153
Tuumarelv .......................................................................................................154
Tuumarelva kahjustavad mõjud .......................................................................... 156
Biorelv ........................................................................................................... 159
Keemiarelv ...................................................................................................... 160
Kaitsevahendid ................................................................................................ 162
Massihävitusrelvakaitse .................................................................................... 164

11. Keskkonnakaitse kaitsejõududes .................................................................... 175
Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale ............................................................ 175
Harjutusväljakute mõju keskkonnale ..................................................................... 176
Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud ........................................................ 177
Tuleohutuse tagamine õppuste ajal .......................................................................178
Keskkonnavastutus kaitsejõududes ...................................................................... 179
Tähtsamad mõisted .......................................................................................... 180
Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel ............................................................ 184




2014a riigikaitse õpik.

Eessõna
Tsiteeri:
Riigikaitseõpetuse traditsioon Eesti koolis ulatub vabariigi algusaegadesse – tundidega alustati koolides
1927. aastal ja esimene õpik ilmus 1933. aastal. Käesolev on järjekorras neljas omakeelne ja -meelne riigikaitseõpik. Iseseisvuse taastamise järel alustati riigikaitseõpetuse kui valikainega koolides entusiastidest õpetajate ja koolijuhtide eestvõttel. Alates 1990ndate aastate lõpust on Haridus- ja Teadusministeerium ning Kaitseministeerium riigikaitseõpetust samm-sammult üha süsteemsemalt toetanud ja arendanud, seejuures on märksõnaks jäänud vabatahtlikkus. Nii on riigikaitseõpetus muutunud aasta-aastalt populaarsemaks ja suurenenud on koolide hulk, kus riigikaitse on valikainena tunniplaanis.

Riigikaitse on riigi üks vanemaid funktsioone. Igaühel meist on oma riigi hoidmisel tähtis roll. Osalemine
riigi kaitses on oluline ja vajalik ning põhiseaduses nimetatud kohustus. Riigikaitseõpetuse eesmärk on kõigile
kodanikele vajalike riigikaitseteadmiste vahendamine. Need õpilased, kel seisab ees ajateenistus, saavad riigikaitseõpetuse tundides paremini valmistuda eelseisvaks ajateenistuseks ja teenistuseks reservväelasena. Samuti oskame paremini toetada ja mõista oma vendi, õdesid ja poiss- või tüdruksõpru teenistuse ajal.

Uueaegne riigikaitse on seotud mitme elualaga. Nii on ka riigikaitseõpetus mitmekülgne õppeaine, kus käsitletakse erinevate valdkondadega seotud teemasid. See kajastub ka käesolevas õpikus, mis on jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa keskendub riigile ja riigikaitsele üldisemas plaanis, andes ülevaate sõjaajaloost, tänapäeva kriisidest ja relvakonliktidest ning Eesti riigikaitse korraldusest. Teine osa räägib sõjalisest riigikaitsest, andes ülevaate Kaitseväest, Kaitseliidust ja kaitseväeteenistusest. Kolmas osa aitab tundma õppida riigikaitseks vajalikke oskusi, mis võiksid ühtlasi kasuks tulla ka igapäevaelus, näiteks looduses matkates või esmaabi andes.

Head kaasamõtlemist!
Kaitseministeerium


Sisukord
Tsiteeri:
I osa riik, kodanikud, riigikaitse 9

1. Peatükk Eesti Vabariik ja tema kodanikud 10
Eesti iseseisvus kui väärtus 10
Sõda ja tänapäev 12
Kodanik ja riigikaitse 14
2. Peatükk sõjaajalugu 15
Sõjad kui ajaloo paratamatu osa 15
Sõjandus, sõjaajalugu ja sõjateoreetiline mõte 16
Sõjapidamisest vana- ja keskajal 17
Palgasõdurid ja alaliste armeede loomine uusajal 19
Massiarmeede loomine ja üleminek üldisele sõjaväekohustusele 21
Sõjandus, tehnika areng ja leiutised 22
Maailmasõjad 26
Eesti sõjaajaloost kesk- ja uusajal 29
Eesti rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 32
Eesti vabadussõda 1918–1920 33
Riigikaitse Eesti Vabariigis 1920–1940 38
Eesti ja eestlased teises maailmasõjas 40
Okupatsiooniarmee kohalolek 1944–1994 43
Eestlased nõukogude armees 44
Eesti riigikaitse taasloomine 44
3. Peatükk tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid 47
Maailm sõjaohu kütkes 47
Rahvusvaheline poliitika, kriisid ja konfliktid 48
Rahvusvahelise poliitika teostamise vahendid 49
Rahvusvaheline poliitika 20. Sajandil 51
21. Sajandi julgeolekuprobleemid – sekkumine konfliktidesse ja uued ohud 54
4. Peatükk NATO 58
NATO loomine 58
NATO ja võidurelvastumine 60
NATO tänapäeval 61
Kollektiivkaitse põhimõte ja NATO juhtimine 63
5. Peatükk Eesti riigikaitse üldine korraldus ja kaitsepoliitika 66
Kaitseministeerium 66
Eesti julgeolekuriskid ja julgeolekukeskkond 66
Eesti kaitsepoliitika rahvusvaheline mõõde 67
Eesti kaitsepoliitika riigisisene mõõde 69
Kui riigi julgeolek on ohus 71
Riigikaitse alusdokumendid 73

II osa sõjaline riigikaitse 75

6. Peatükk kaitsevägi ja kaitseliit 76
Eesti kombineeritud riigikaitsesüsteem 76
Kaitsevägi 77
Kaitseväe juhtimine ja ülesanded 77
Kaitseväe ülesehitus 80
Kaitseliit 83
Kaitseliidu eripära ja ülesanded 84
Kaitseliidu liikmed 85
Kaitseliidu struktuuriüksused 86
Kaitseliidu nais- ja noorteorganisatsioonid 86
7. Peatükk kaitseväeteenistus ja väljaõpe 88
Ajateenistus 90
Sõjaväelase elukutse ja haridus 93
8. Peatükk riviõpe 96
Rivikorra kujunemise ajalugu 96
Üksiksõduri riviõpe 97

III osa kodaniku oskused riigikaitses 101

9. Peatükk esmaabi 102
Tegutsemine õnnetuse korral 102
Ohu hindamine ja ohutuse tagamine 102
Kannatanu seisundi hindamine 103
Elupäästev esmaabi 105
Esmaabi vigastuste ja haigestumise korral 107
10. Peatükk relvaõpe 115
Relv 115
Automaat, miinipilduja ja granaadiheitja 116
Laskemoon 118
Kaitseväe relvad 120
Automaatide käsitsemine 126
Sihtimine 127
Ohutusnõuded 129
Praktiline laskmine 130
11. Peatükk topograafia ja orienteerumine 132
12. Peatükk elanikkonnakaitse 143
Ajalooline ülevaade ja põhimõtted 143
Elanikkonnakaitse põhialused ja eesmärgid Eestis 144
Elaniku panus sisejulgeolekusse 145
Tuleohutus 146
Käitumine tulekahju korral hoones 147
Käitumine metsa- või maastikutulekahju korral 148
Plahvatusohtlikest esemetest tingitud oht 150
13. Peatükk massihävitusrelvad 152
Keemiarelv 153
Tööstuskemikaalid 154
Bioloogiline relv 154
Tuumarelv 155
Tuumarelva kahjustavad mõjud 156
Kaitsevahendid 158
14. Peatükk keskkonnakaitse kaitseväes 161
Kaitseväe keskkonnamõju 161
Välilaagri ettevalmistamine ja püstitamine 162
Metsas käitumise üldreeglid 164
15. Peatükk sümboolika, teenetemärgid ja traditsioonid 165
Teenetemärgid 165
Vabadussõja võidusammas 166
Kaitseväe ja kaitseliidu sümboolika 167
Kaitseliidu vapp ja rinnamärk 168
Eestlased võõrvägedes 168
Traditsioonid 169
Eesti kaitseväe auastmetunnused 174

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Okt, 2012 23:11
Postitusi: 1608
Asukoht: Reval
Palun kes nende õpikute autorid on?

_________________
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitsetahe?
PostitusPostitatud: 06 Mär, 2017 19:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9453
Asukoht: Metsas / Ämbris
1933 autorid on:
J. Lukas, August Traksmann ja M. Haber

Pilt

1983 autorid on:
А. И. Аверин, И. Ф. Выдрин, Н. К. Ендовицкий и др. Под ред. Ю. А. Науменко. - 6-е изд., испр. - М.
: ДОСААФ, 1983. Meil Eestis ka Валгус , Таллин .

Manus:
ENSV SA 1983 vk.jpg
ENSV SA 1983 vk.jpg [ 19.69 KB | Vaadatud 1888 korda ]


1985 autorid on:
А. И. Аверин, И. Ф. Выдрин, Н. К. Ендовицкий и др.; Под ред. Ю. А. Науменко - 5-е изд., испр.- М.
: Воениздат, 1985

Pilt



2006 autorid on:

Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk)
Konsulteerinud Margus Kolga

Manus:
2006RKÕ.png
2006RKÕ.png [ 13.6 KB | Vaadatud 1888 korda ]




2014 autorid on:

kolonelleitnant Rene Brus, Andres Ideon, Aleks ja Asko Kivinuk, Andrus Lehtmets, Hellar Lill, Andre Lilleleht, Toe Nõmm, Taimar Peterkop, major Andres Rekker, Priit Saar, major Kaspar Saul, major Andris Sprivul, Olavi Tammemäe, Tõnu Tannberg, Jonatan Vseviov

Manus:
2014RKÕ.png
2014RKÕ.png [ 51.6 KB | Vaadatud 1888 korda ]



Edit: Pildid kah juurde.

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 539 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 36  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt