http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nemtso ... d=73872381
Nemtsovi mõrvajad tegid valearvestuse
Artemi Troitski
Aasta tagasi tapetud Venemaa opositsioonijuht on surnuna võimuritele väga tülikaks muutunud
Venemaa opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi mõrv on üksikasjadeni lahti harutatud. Pole peaaegu kahtlustki, et teda tulistas Ramzan Kadõrovi eriüksuse võitleja Zaur Dadajev. Zaporožetsit, millesse Dadajev istus, kui oli lasknud relvitu Nemtsovi pihta kuus kuuli, juhtis Anzor Gubašev. Poliitikut aitasid jälitada ja katet teha veel kaks tšetšeeni: Beslan Šavanov ja Tamerlan Eskerhanov. Killerite meeskonnale lubati maksta 15 miljonit rubla (u 190 000 eurot).
See kõik oli teada juba eelmisel kevadel, aga sellest ajast peale pole uurimine edasi nihkunud. Kehtiva versiooni järgi organiseeris ja tellis tapmise Ruslan Muhtudinov, Kadõrovi pataljoni Sever juhi asetäitja Ruslan Geremejevi autojuht. Paraku pole Muhtudinovilt võimalik juhtunu kohta midagi küsida, sest pärast mõrva on ta kadunud kui vits vette. Küsida oleks aga nii mõndagi: alates sellest, kust võttis lihtne autojuht 15 miljonit rubla. Ilmselt just sellepärast, et vältida seda ja teisi sääraseid küsimusi, seisab uurimiskomitee aruandes Muhtudinovi nime järel väljend „… ja teisi seni kindlaks tegemata organiseerijaid”.
Minu küünilise arvamuse järgi saadetakse tapjad karistust kandma Tšetšeeniasse, kus nad vaikselt vabaks lastakse.
Nagu Vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja ja paljude teiste varasemate juurdluste puhulgi, on kuriteo otsesed toimepanijad suudetud enam-vähem kindlalt välja selgitada. Aga kui jutt läheb sellele, kelle tellimusel (või käsul) mõrv sooritati, tabab uurijaid täielik pimedus ja abitus. „On piinlik, et peremeest pole näha – niidid pimeduses kulgevad kõrgele,” laulis ansambel Mašina Vremeni kunagises populaarses laulus „Marionett”.
Vähemalt Boriss Nemtsovi puhul pole erilist saladust selles, kes tema mõrva organiseeris. Väga suure tõenäosusega võib öelda, et see oli juba nimetatud Ruslam Geremejev – Kadõrovile lähedal seisev isik, kes on muu hulgas mitme kõrge Tšetšeenia ametniku, näiteks skandaalse duumaliikme Adam Delihmanovi sugulane. Moskvas tegeles Geremejev viimastel aastatel üsna edukalt räkiti, võlgade väljapeksmise ning mittekuulekate ärimeeste ja ametnike karistamisega. Kõige järgi tundub, et „boonusena” langes talle kõrvalotsana ka tellimus kõrvaldada Nemtsov. Kõrvalotsana sellepärast, et „poliitilistega” Geremejev varem ei tegelenud ja 15 miljonit rubla pole ilmselgelt tema mastaapi tegelasele sobiv summa.
Kõrgetasemelise katte all
Neile, kes tahavad rohkem teada saada Nemtsovi tapmise üksikasjade ja selle kohta, miks olid kurjategijad oma karistamatuses nii kindlad, et ei vaevunud jälgi peitma, soovitan Novaja Gazeta artiklit („Kuidas tapeti Boriss Nemtsov”, 24.02). Lisan niipalju, et föderaaluurijad püüdsid Ruslan Geremejevit Tšetšeenias kinni pidada ja üle kuulata. Kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest ilmselt saatsid Kadõrovi sulased ta silme alt ära Araabia Ühendemiraatidesse. Tõsi, Nemtsovi juristid on veendunud, et tegelikult elab ta kõrgetasemelise katte varjus Tšetšeenias edasi… Hiljuti tuli Geremejev jälle kuuldele ja teatas, et on valmis kirjalikke tunnistusi andma.
Mälestusmarsil osalenute meeleolu polnud nukker-depressiivne, nagu moskvalastel üldiselt, vaid üsna võitluslik.
Kuidas juhtum edasi areneb? Esitasin hiljuti Brüsselis sama küsimuse kunagisele advokaadile ja Nemtsovi sõbrale Vadim Prohhorovile. Tema arvates algab kohus Dadajevi ja teiste täideviijate üle kevadel ning võib juba suve lõpuks päädida süüdimõistva otsusega. (Minu isikliku küünilise arvamuse järgi saadetakse teostajad karistust kandma Tšetšeeniasse, kus nad vaikselt vabaks lastakse.)
Märksa olulisem on see, et samamoodi uuritaks välja ja antaks kohtu alla mõrva organiseerijad. Muidugi oleks naiivne oodata, et tulevad esile ka tellijad. Duumaliige Delihmanov ja ilmselt ka Kadõrov on Venemaal puutumatud isikud. Kuid Geremejevi taga olnud tegelaste küsimus jääb ikkagi lahtiseks.
Vadim Prohhorov pakub, et Putin võib kadõrovlaste komandöri „ära anda”, et rahustada Vene jõuametnikke ja rahvusvahelist üldsust. Suurt rolli mängib seejuures aktiivne kodanikuühiskond, mis tuletab avastamata kuritegu Vene võimudele pidevalt meelde.
Nemtsovi surma aastapäev möödus valjult ja vihaselt. Moskvas peetud marsid tõid kokku märksa rohkem rahvast, kui oodati – umbes 25 000–30 000 (ametlikku versiooni 7500-st on fotode järgi ja väikese rehkendusega hõlbus ümber lükata). Mind seal ei olnud, kuid sõprade jutu järgi polnud inimeste meeleolu mitte nukker-depressiivne, nagu moskvalastel üldiselt, vaid üsna võitluslik.
Mina viibisin 27. veebruaril Londonis ja käisin meeleavaldusel Venemaa saatkonna ees. Seal oli üsna vähe rahvast – mitte üle saja inimese, nende seas gastroleerivad kirjanikud Dmitri Bõkov ja Viktor Šenderovitš, aga ka ajakirjanik ja Ehho Moskvõ saatejuht Olga Bõtškova.
Karistamatuses kindlad tapjad saadi kätte, eeldatav organisaator kaotas magusa äri ja peab end varjama.
Brüsselis oli see-eest täissaal. Europarlamendis toimus liberaalide ja demokraatide fraktsiooni algatusel Boriss Nemtsovi mälestuskonverents, kus tema tütar Žanna võttis vastu isale postuumselt antud Jean Rey preemia. Kogu preemiasumma – 10 000 eurot – saab endale äsja loodud Nemtsovi fond „Vabaduse eest”. 12. juunil antakse see üle esimesele laureaadile. Esitasin nominendiks kunstnik Pjotr Pavlenski, kes FSB hoone ees korraldatud meeleavalduse eest praegu vangis istub. Pavlenskil on kaks väikest last. Veel üks võimalik laureaat on Moskva aktivist Ildar Dadin, kes samuti hiljuti vangistati.
Žanna Nemtsova jätab imemeeldiva mulje. Suhtlesin temaga esimest korda pikemalt, ta on väga otsusekindel, tark ja võluv tüdruk. Praegu elab ta Bonnis ning töötab ajakirjaniku ja diktorina uudistekanalis Deutsche Welle. Temast on saanud ka märkimisväärne protestiliikumise tegelane. Raske öelda, milliseks kujunenuks ta saatus, kui Borissi poleks tapetud – võib-olla tegutseks seniajani äriuudiste saatejuhina. Kuid praegu… Isa geenid on temas ilmsed ja kõige järgi otsustades läheb Nemtsovide dünastia edasi. Sirguvad ka nooremad lapsed – Anton ja Dina –, kuid loodame, et neil pole enam vaja uurida tõde oma isa tapmise kohta.
Kadõrov muutis retoorikat
Hiljuti intervjuud andes oli Ramzan Kadõrov teda Nemtsovi mõrvaga seostavate süüdistuste laviini pärast selges paanikas. Ootamatult muutis ta senist retoorikat ning teatas, et nii tema isa kui ka ta ise austasid Nemtsovi ja neil polnud temaga konflikte. Siit hakkas hargnema ka teooria, et mõrv mõeldi välja ja võib-olla ka kavandati välismaal (tähendab, keegi andis välismaalt oma ustavale alluvale korralduse).
Peamise argumendina esitatakse selles teoorias ikka ja jälle auklikuks kulunud väidet „meile polnud see kasulik”. Tõepoolest, selgub, et sugugi mitte kasulik: karistamatuses kindlad tapjad saadi kätte, eeldatav organisaator kaotas magusa äri ja peab end varjama, tõenäolised tapjad on ühiskonna surve all ja nende kõrgel olev varjaja tunneb end samuti ülimalt ebamugavalt… Kuid kas see on siis argument? Pigem võib lihtsalt öelda: kuttidel ei vedanud, tegid valearvestuse.