I:Tööpakkumine

[araterI]

Üldnimekiri siin
http://www.cv.ee/new_tp/tp.php?par=firma&klient_id=6611

Hetkel kaks pakkumist:
KAITSEPOLIITIKA PLANEERIMISE BÜROO NÕUNIK

ANALÜÜSIBÜROO NÕUNIK

[setu]

DEFENCEJOBi kroonika rubriik, mis tõstatab küsimusi ja vaatab rabivalgusest ka rekvisiitide ja lava taha.

Algust teeksin siinkohal Kaitseministeeriumga, mis on kuulutanud muuseas välja avaliku (mitte suunatud!!!) konkursi 12. märtsini 2010:
Hangete Osakonna juhataja ametikohale

Eeldused kandideerimiseks:
- oskus korraldada vähempakkumiskonkursse
- oskus koordineerida hankeid vastavalt plaanile
- eesti keele oskus C1
- inglise keele oskus kõrgetasemel (?!)

Palutakse esitada:
- essee teemal "Kaitseotstarbelised varustushanked - koostöövõimalused ELi ja NATO raames"
- motiveeritud sooviavaldus

P.S. no comments, või siiski, tundub, et otsitakse sekretäri kvalifikatsiooniga algajat projektijuhti terve (?!) osakonna kunniks..
P.P.S. tänud!

[oleeg]

Asjatundjad võiks selgitada - kas see on nüüd normaalne või suunatud konkurss?

... esse teemal "Kaitseotstarbelised varustushanked - koostöövõimalused ELi ja NATO raames"

terv
o

[setu]

Õhuseireoperaator (Õhuseiredivisjon)
Identifitseerimisallohviter (Õhuseiredivisjon)

Kasuks tuleb:
- Huvi lennundusvaldkonna vastu

P.S. Ämaris paiknev Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus. Õhuseiredivisjoni ülesanne on Eesti Vabariigi õhuruumi ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine, kasutades kõiki üksuse kasutuses olevaid seire- ja sidevahendeid, olles osa NATO integreeritud õhukaitsesüsteemist NATINADS.

Teabeohvitser (1. Jalaväebrigaad)
Elutähtsate teenuste toimepidevuse valdkonna nõunik (Siseministeerium)
Kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna nõunik (Kaitseministeerium)

[scout22b]

Õhuseireoperaator (Õhuseiredivisjon)
Identifitseerimisallohviter (Õhuseiredivisjon)

Kasuks tuleb:
- Huvi lennundusvaldkonna vastu

P.S. Ämaris paiknev Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus. Õhuseiredivisjoni ülesanne on Eesti Vabariigi õhuruumi ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine, kasutades kõiki üksuse kasutuses olevaid seire- ja sidevahendeid, olles osa NATO integreeritud õhukaitsesüsteemist NATINADS.
...

Saan aru, et jämedalt üteldes oli sul soov teemat algatades kaitseäe värbamiskuulutusi kritiseerida? Kui pole nii siis valgustad ehk mind? Ja mis on selle osa esile tõstmises täpselt sinu tähelepanu äratanud?

[Castellum]

Tegu on väidetavalt puhtalt projektipõhise pakkumisega, seega võib kellelgi ka erialaste jupikeste vastu olla huvi:
http://www.cv.ee/toopakkumine/textexper ... 35667.html

[AndresK]

Lugupeetavad,

Otsin oma meeskonda inimest, kellel on pädevus mõista Kaitseväe ja teiste jõustruktuuride hangete sisulist osa ja leida pakkumise jaoks sobiv sisuline lahendus. Juriidiline ja kommertspool on okei, puudu on pädevast inimestest, kes oskaks osta ja läbi rääkida militaartehnika/seadmete tootjatehastega asjatundlikul tasmel.

Andke teada siia või ps.

[kristjan82]

Sooviks leida asjalikku inimest nädalavahetusteks üritusi läbi viima!
Oled usaldusväärne, räägid inglise keelt , organiseerimisvõimeline,atiivne ,kärme, ajatajuga (üritused on ette teada ja tuleb kindlalt kohal ka olla - kui kipub ndv napsuga käest minema ja kohale ei jõua siis pole sinuga midagi teha)
Kliendid 95% välismaalased - erinevatest riikidest - Nato tegelastest kuni rumalate neegrigruppideni
Asjad toimuvad Tallinnas - Laagris.
Load oleks hea kui olemas. Ja meie kalender on rangelt mustvalge!
Asjalik tegelane saab ka normaalselt tasustatud.

Ühendust paluks võtta reaalsel huvilisel 56981497


Kui leidub asjalik inimene võimalik ka täiskohaga töö!
Tean ,et sobivaid inimesi selleks meie genofondis on väga väike % aga teeks siin proovi- võibolla leidub.

[Merle]

Adrenaliin.ee vajab lisatööjõudu oma militaarsete ürituste korraldusel. Põhiliselt paintball, laserlahingud, airsoft ja militaarmatkad, aga vahest ka ronimised jne. Töö sobib hästi kooli kõrvalt või lisatööna, kuna enamus üritusi nädalavahetustel ja peale tööpäeva.
Vajalikud juhiload ja mõne võõrkeele oskus, eriti eelistatud vene või soome keel oskus. Töö piirkond Tallinna ümbrus, kuid vahest ka kaugemale.

Rohkem infot tel. 55 41 666 Jako
www.adrenaliin.ee

NB! Kui siia foorumisse ebasobiv postitus, siis kustutage ära. Kuid postitasin siia, kuna siis palju aktiivseid militaartaustaga inimesi. Meil nii mitmedki endised töötajad on olnud sõjaväe/kaitseliiduga seotud ning kelle on hästi meie töö meeldinud.

[Lemet]

Pole küll militaarneti teema, aga järsku on kellelgi sest abi. Ja mina saan hoovi puhtaks. Nimelt seisab mul juba teist kuud õuel kaks aastat vana MAN TGX, millele kuidagi pole juhti leida. Seda vaatamata Eestis valitsevat kõrvulukustavale tööpuudusele. Palk on viisakas, auto on heas seisukorras, vedamine Rootsi ja (valdavalt) Hispaania vahet. Aga on ka Prantsusmaad, Itaaliat, Inglismaad jm. vahele tulnud. Töö kellast kellani, kaarti lõhki sõitma ei pea. Kui keegi on huvitatud või omab tuttavat, keda julgeb soovitada, palun lahkesti privas teada anda. Kui on mõni ajateenistusest lahti saanud huviline, kes endas päris kindel pole, on võimalus, et võetakse tahtja käekõrvale ja tehakse mõned reisid stažöörina, et mõlemapoolselt nii kandidaadi kui ameti valikus olla. Üksikasjalisemat infot jagan samuti privas.

[ostius]

Kuhu ka ei vaata, igalt poolt kuuleb nutulaulu tööjõupuuduse üle. Ajakirjanduses ilmub sellest artikleid, postkasti topitakse supermarketite tööpakkumisi ja lisaks LHV foorumile on ka militaar.net-is üles võetud tööjõupuuduse teema. Ometi ei tundu see reaalsusega klappivat. Ühest küljest räägib tööjõupuuduse vastu isiklik ja empiiriline kogemus. Teisalt ei tohiks see teoreetiliselt isegi võimalik olla.

Majandusteooria kohaselt pole olemas defitsiiti, ainsaks limiteerivaks teguriks on raha. Füüsiku seisukohast on see täiesti tõsi; eeldades, et maailmaruum on lõputu ning aine ja energia jäävuse seadus kehtib, ei tohiks tõepoolest midagi puudu olla. Kõik ressursid on olemas, ainult et kättesaadavuse hind võib osutuda nende kasutamisel takistuseks. Endise teadurina ma nii optimistlik ei ole, kuna väljasuremine ja massiline koosluste kadumine on pöördumatu protsess. Ainult ulmekates on suudetud sauruseid taaselustada. Aga samas pessimistlik vaatepunkt inimkonna kohta ei käi: meid on nii enneolematult palju, et defitsiidist ei saa rääkida ei Euroopa Liidu ega veelgi vähem planeedi tasemel.

Adam Smith kujutas värbamist kui vastastikust ostu-müügi tehingut. Töötaja müüb oma oskusi, palkaja ostab teenust ning hinna kujundab turu nähtamatu käsi vastavalt nõudmise ja pakkumise tasakaalule. On müüjaid palju ja ostjaid vähe – hind langeb; on müüjaid vähe, peavad ostjad kallima hinnaga leppima. Äärmustesse langemist võib tulla ajutiselt ette, kuid turg ei lase end kaua petta. Liiga suured palgad tõstavad elatustaseme nii kõrgele, et töötajad suudavad rohkem lapsi üles kasvatada, kes siis palgad alla suruvad. Vastupidise stsenaariumi Adam Smith välistas, kuna loomulikust miinimumpalgast vähem teenivad inimesed ei suudaks üürida elamist, osta süüa ega kasvatada lapsi. Näljapajukil hoidmine likvideeriks töövõimelise elanikkonna kiiresti.

Hetkel peaks Eestis töötajate arvu vähenemise tõttu palgad tõusma, et saabuks uus tasakaalupunkt. Paraku ei olda valmis muutusega leppima ning seetõttu otsitakse rantjeesid, kes sooviksid vaba aja sisustamiseks tööd teha. Aastaid on sellega harjutud, et tööinimene ei pea end palgast ära elatama; ikka eeldati, et tal on rohkem teeniv abikaasa, erastamisväärtpaberite eest saadud korter, kartulite ja porganditega toetav vanaema jne. Pealegi ei kippunud töötajad ise ka eriti protestima ja käisid tööl lootuses, et on vähemalt haigekassa kindlustus, tööstaaž jookseb ja üldse saab varsti pensionile suurema sissetuleku peale (sic!). Nimetagem neid kapitalistliku töö kangelasteks. Nüüd on see põlvkond järk-järgult lahkumas ning ellu astuvad noored, kellel pole muud kui kaks kätt taskus. Kuna neil pole minevikust pärit ressursse, jääb pakutav palk alla füsioloogilise ellujäämise piiri. Arusaadav, et nad lahkuvad välismaale.

Empiiriline kogemus piirdub mul enamasti akadeemilise sfääriga. Alltoodud anekdootlikke juhtumeid võib kokku võtta lühidalt: tööd on, kuid raha mitte.

Seitseteist (elu)kevadist hetke

Esimene
Elas kord üks doktorant. Kes ei tea, kuidas elab üks korralik reaalteaduste doktorant, siis antud eksemplar käis loengutes, andis loenguid, juhendas üliõpilasi, töötas laboris, kirjutas artikleid ja kui aega üle jäi, siis tegeles ka oma doktoritööga. Ning kõike seda tasuta, sest toona polnud veel isegi doktoranditoetuste süsteemi. Ühel õnnelikul päeval sai doktorant isaks, kuigi peagi selgus, et abikaasal polnud piima. Lapse toitmine toidusegudega on niigi kallis, õppelaenust elaval doktorandil aga suisa võimatu. Läks siis juhendaja juurde palka küsima. Too aga leidis, et ainuüksi tema laboris töötamine on privileeg omaette ega tahtnud doktoranti tööle võtta. Sõna kasvas sõnast ja juhendaja viskas oma doktorandi trepist alla. Mis la liialdan, nii jõulised need akadeemikud ka pole, kuid tõukas küll nõnda, et doktorant veeres käkaskaela trepist alla. Akadeemik sai meeleoluka hüüdnime: Richard Julm. Doktorant läks aga Ameerikasse, kus töötab hinnatud teadlasena, saab palka ja suudab peret ülal pidada.

Teine
Elas kord üks mees, keda ma oma piiritus naiivsuses pidasin teaduriks, kuna ta tegi teaduri tööd. Hiljem selgus, et tegemist oli perfektsionistiga, kes aastate jooksul muudkui täiendas ja viimistles oma doktoritööd. Ühel päeval sai tal aga toetustest elamisest villand ning kandideeris biotehnoloogiaga tegelevasse firmasse tööle. Edukalt! Kahjuks ei suutnud ta seda enda teada hoida, vaid kelkis seni, kuni jutt jõudis juhendaja kõrvu. Selle asemel, et maksta paremat palka või parandada töötingimusi, võttis juhendaja telefonitoru ja helistas firmasse. Sõimas nad korralikult läbi, et mida nad õige endast mõtlevad, löövad tal töötajad üle ja puha ning oligi probleem lahendatud. Kuna Tartus kõik kõiki tunnevad ning omavahelisi suhteid rikkuda ei taheta, siis firma loobus igavese doktorandi palkamisest. Too kaitses kiirkorras oma töö ära ja lahkus akadeemilisest sfäärist.

Kolmas
Seitsme maa ja mere taga oli üks labor, millel hakkas raha otsa lõppema. Seetõttu kärbiti uuritavate teemade arvu. Poolte õpingute pealt ilma teemata jäänud doktorant tuhlas veidi internetis ja leidis Soomest labori, mis analoogse asjaga tegeles. Käis kohapeal asja uurimas, ennast näitamas ning saigi sinna koha. Viisaka inimesena tahtis kõigiga kenasti hüvasti jätta. Kuna oma laboris suhtuti äraminemisse mõistvalt, sai ta sellest julgust ning läks instituudi direktori jutule. Too kuulas teda ja hakkas siis sõimama: „Mis? Sa lähed ära ja viid oma pearaha kaasa! Aga millest ma siis oma teaduritele palka maksma hakkan? Olgu pealegi, mine! Kao! Aga pea meeles ,et tagasiteed sul enam ei ole, sest ülikoolil on pikk mälu… „ jne. Läkski, kaitses Soomes kraadi ja nüüd teeb Šveitsis erialast tööd.

Neljas
Elas kord üks spetsialist, kelle tööleping hakkas läbi saama. Juba alguses hoiatati teda, et lepingut ei pikendata ning seda tuletati pidavalt meelde. Paar päeva enne töölepingu lõppu aga avastati, et tööd veel oleks. Tehti siis spetsialistile ettepanek osalise koormusega tööd jätkata: aparatuuri hooldada, proove võtta ja neid analüüsida. Poole aasta jooksul kolmel päeval nädalas … ilma palgata! Spetsialist keeldus viisakalt sellest suurepärasest pakkumisest, kuigi solvas sellega pakkujaid hingepõhjani.

Viies
Jne.

[Lemet]

Ühest küljest räägib tööjõupuuduse vastu isiklik ja empiiriline kogemus.

A kes keelab minna ja sõitma hakata. Empiiriliselt...neid jutupaunikuid, kes kurdavad, kuidas tööd ei ole ja küll lõhuks, kui pakutaks, on nähtud küll. Aga siis tuleb välja, et pole pabereid ja siis tuleb ju kursustele minna, (kes see loll oma aega selle peale raiskab), või naine ei luba üle kolme päeva kodust ära olla, või lihtlabaselt kardetakse kaugemale sõita...jaa, Eestis kasvõi hommepäev...Lätti ja erandkorras Leetugi, aga kaugemal on kolme peaga hiiglased ja tuldpurskavad draakonid ...vanem rahvas tunnistab ausalt, et ei viitsi enam. Kokkuvõttes- jutud tööpuudusest ei vasta tõele. Pigem on teemaks asise tööjõu puudus.

[Kulibin]

Igaljuhul üle pika aja parim pala siin foorumis, herr Ostius, palun ärge olge tagasihoidlik, mõnulen juba ette...
Üldse on hetkel aeg imelik, eile laksas siin Oleeg mõnuga ja nüüd loodan, et läheb aina paremaks.
Vabandust Lemet, et privaatteemat solgin.
--------------------------------------------------------------------------------------------
Aga meil ju tegelikult ongi tööpuudus. Minu näitel. Vana laisk ja ülemakstud peer, nagu ma olen. Arvad, et lähen ennast töötukassasse alandama, kui mul hetkel pole sobivat pakkumist ? No ei, ma vedelen diivanil, trollin mil-netis, sügan koera, keevitan naabrimehe muruniidukit, toon teise naabri kaevust ära sinna kukkunud ämbri, vahelduseks trein külapoiste punvõrile uue assi ja libistan vahest mõne õlle. Selle kõige kõrvalt jätkub mul aega telefonitsi konsulteerida sadat firmat, kes pidevalt helistavad ja küsivad midagi.
Olen loomult lahke ja helde inimene aga aegajalt käib peast läbi mõte, et peaks numbri tasuliseks tegema ...

[Lemet]

Ma'p nagu pole tähele pannud, et isand Kulibin oleks siin käsi murdes kurtnud, et tööd põle, keegi mõistlikku palka ei paku, kõik teevad liiga ja üldse on Eesti üks hädaorg, kus võimatu elada...ja ei sest privastteemast probleemi teki. Vastukaja vähemalt näikse tiba olevat

[Kulibin]

Loomulikult tekitab eespoolkirjutatu põhjendatud küsimusi, et millest ma elan. Aga millest elab kunstnik või kirjanik ?
Nojah, kuna mu tunnitasu kapitalisti jaoks käib meie ärimeeste mõtlemisvõimest kauge kaarega üle, siis võib eeldada, et elan rasvast.
Mitte, et see eriti tervislik oleks, aga pigem rasvast.
Üks sõber käis eile külas ja küsis, et kuule, sul nii palju tööriistu ja pinke ja ... Pane nad tööle.
Ma siis vastu, et mis mõte sel oleks. Tüüp ei tabanud matsu ja küb, et mis nad niisama seisavad. Sellest momendist läks vestlus elavamaks. No ja las seisavad, mul ei ole midagi pangaliisinguga ja seisku. Ma ei pane pinki käima marginaalse tasu eest, sest kõik maksab. Elekter läheb, instrument kulub, masin kulub ja mis tekib ? Hunnik laastu, mida ma ei viitsi koristada, metsik kogus entroopiat ja frustratsioon. Sõber ohkas selle peale ja imestas, et kuidas taolised firmad ennast veepeal hoiavad, liisingud seljas ja puha ...
No mis mul kosta jäi, orjad ja orjatöö.
Sellegipoolest on tööd küll tegelikult, olen lihtsalt peps ja valiv. Kui tööd on, olen heale luksepale maksnud palka, mis võtab soome insinöri keeletuks. Lõppudelõpuks oleme me kõik ostetavad ja müüdavad, küsimus on pigem hinnas.
-----------------------------------------------------------------------------------------
Tegelikult on kõik asjad peas kinni, nagu armastab toonitada meie küla kangeim joodik, kes kainelt on geenius.