Tsivilisti panus riigikaitsesse?

[ElrikThunderson]

Metsas võetakse välja ainult need kaks tihvti, mis kaba relva küljes hoiavad ning nende jaoks on augud kabas, et nad ära ei kaoks.

Meitele anti too AG3 F2 (on vist õige nimetus), milledel on see relvale pealelükatav kokkukäiv teleskoopkaba. Postimehes ilmunud fotol hoiab ohvitser üht sellist käes:



Niiet neid tihvte ei saa sellele vist kuhugi kaba sisse peita, kõige loogilisem tundub mulle metsas need vormi taskusse või rakmepauna panna puhastamise ajal. Suured tänud lugupeetud Madis22-le soovituse eest kuidas välitingimustes toda relva mitte-päris-lahti võetakse.

Eks iga asi tahab harjumist ja selles vallas olen ju veel täitsa "noor". Inimene õpib ju kogu elu...

Elrik - Sa oled jumala normaalne mees! Ausalt.

Pean tunnistama, et mind selles liiga tihti ei süüdistata. Aga aitüma!

[Madis22]

Mõistlikum on need tihvtid panna samadesse avadesse, millest nad võetud. Ei ole pärast meenutamist, et kuhu need nüüd said.

[Svejk]

Võib-olla küll, et vähe villa saaks praegu olema.

Seepärast (ma nüüd kordan oma mantrat jälle) oleks minu arust viimane aeg ikkagi koolides riigikaitseõpetus kohustuslikuks teha, et vahepeal ei tekiks paar põlvkonda tsiviliste, kes teemast üldse midagi ei tea. Ma ei tea statistikat, aga teemas võhikuna on jäänud selline võib-olla petlik mulje, et meil siiski jääb/on päris arvestatav hulk selliseid mehepoegasid, kes millegipärast ei saa kunagi olema ei EKV ega EKL-iga seotud, ega ole aega teeninud ka EKV-s.

+ lisame siia juurde kaunid naishinged, keda võib-olla saaks siis riigikaitsesse juurde, kui see pisik on neisse juba koolis sisse istutatud.

...ja siis sealt juba edasi ei jääks äkki ka need klassiruumid hiljem tühjaks ja seda villa oleks sellistel tsivilistidega tegelemise üritustel rohkem?

M.Lauristin arvab muidugi, et sellisel kohustuslikul riigikaitseõpetusel poleks mõtet, kuna sunniviisiliselt ei õpeta midagi, kui tahet pole. No siis võiks üldse kooliskäimise vabatahtlikuks teha.
Üliõpilane Aksel Lõbu võrdsustab oma arvamuses (Lauristini kirjutisele toeks) riigikaitseõpetuse üldse usuõpetusega.

http://www.sotsdem.ee/marju-lauristin-k ... lik-olema/

Ei saa asjast huvitunud olla, kui asjast midagi ei tea.

Mul lõi juba pildi ette, kuidas sõjamehed, kes esineda ja asjast põnevalt rääkida oskavad, koole külastavad ja poistel silma särama löövad....

[Kapten Trumm]

Olles gümnasistidega mõned aastad tegelnud, minu 2 kopkat
-35 või 70 tunniga 10 aasta tegemata tööd tagasi ei tee - ka peale asja hinge ja täie rahaga tegemist jõuab tegudeni (nt KSK astumine, KL astumine) üksikuid. Minuarust peaks tulemuslik riigikaitseõpe kestma kogu gümna.
- tänapäeva gümnaõpilane suhtub äärmusliku skepsisega kõigesse, mida saab iseloomustada sõnaga "kohus" ja "kohustus" - ühesõnaga meie riigis kõikidel tasemetel lokkav vabaläbu ja liberalism on oma kaugeleulatuvad tagajärjed juba andnud.

Siinkohal on jutt "harju keskmisest", mitte inimesest, keda on KL erialaorganisatsioonide kaudu juba maast-madalast kaasatud.
Edukaks sõjalis-kodanikukasvatuseks tuleb alustada hulga varem ning seda tuleb teha palju rohkem kui 70 tundi kuskil 11. klassis.
Vaadake kasvõi nõuka ajal toimunut - nn patriootlik kasvatus algas omal ajal vist kuskilt 3. klassist "oktoobrilasteks" saamisega.
Patriootlik mõistagi oma aja võtmes, aga jälgige süsteemi kui sellist, see polnud juhuslik, vaid läbi mõeldud.

Mis puudutab seda seletamatut vaba tahet, siis üsna raske on leida ajateenistuse läbinut, kes arvaks, et Eesti pole kaitstav, küll aga on noored defetistid suures enamuses kooliajal. Teadmine tuleb kogemustest, arvan.

[Fucs]

Ei saa öelda (kõrvaltvaatajana), et ühiskonnas puuduks üldine huvi Kaitseväe ja selle tegemiste suhtes.
Laiguliste ilmumine tsiviilsektorisse tekitab alati kordades rohkem elevust ja arutelusid, kui politsei ja/või päästeameti tegemised.

Näiteks oktoobris viis EKV minu suvise peakorteri ruumis läbi järjekordseid õppuseid, kus kahte maastikule peitunud ja teatud ülesandeid täitvat gruppi, ajas taga nii EKV, liitlased, kui politsei koos koertega. EKV ja politsei masinad vilksatasid hetkeks läbi külakeste ja õhus lendas metsa kohal korraks ka helikopter, aga terve küla oli kohe elevil ja kokku saades arutati õhinal mitte ilmast, vaid sellest, et "ei tea mida need sõdurid seal küll jälle teevad". Ja seda vaatamata sellele, et külakesest käivad kevaditi regulaarselt üle nii "Siilid" kui "Kevadtormid" ja viimasel ajal üpris tihedalt ka muud väiksemad õppused, ning see peaks olema kohalikele pigem juba nagu rutiin.

Lapates inimeste poolt üles võetud Kaitseväe paraadide videosid, kuuleb paljudes neis ka ehedaid publiku kommentaare ja kaasaelamist. Lapsed on õhinal ja elutargad isad kommenteerivad valdavalt respektiga nähtut. Peaproovide ajal on rahavast vaata, et sama palju kui paraadil endal. Ja tullakse vaatama nii proove kui paraadi mõlemat.

nn Isadepäeval on kombeks, et jõustruktuurid tulevad tsivilistide manu ja tutvustavad oma tegemisi.
Tõsi, lasteaedade juures on (vähemalt meil) näha ainult politseid ja päästeametit, ning EKV sealt puudub, kuid nendel üritustel, kus ka EKV ja/või EKL on esindatud, leidub huvilisi alati ja mitte vähe.

Tähendab, ühiskonnas huvi on, aga IMHO on meil probleeme selle huvi suunamisega n.ö. produktiivselt õigele rajale. Nii, et sellest oleks kasu meie riigikaitsel tervikuna. Mulle tundub, et asi jääb enamus juhtudel lihtsalt vahendite puudumise taha. Patriootlikult meelestatud inimesed võivad ju missioonitundest vabatahtlikult ühte koma teist teha, aga see tundub olevat kahjuks piisk meres ja kaua, või kui palju nemadki lõputult jõuavad. Pole justkui riigi poolt rahastatavat riiklikku programmi meie noorsooga mastaapsemalt tegelemiseks. See puudutab nii isamaalist kasvatust, kui ka lihtsalt noorte tervist silmas pidades sportlikku kasvatust.

Me võime kiruda maapõhja nõukaaega, aga ei saa jätta tunnistamata, et noortetöö elik TÖÖ noortega oli toona tasemel. Igasugustele "Oktoobrilastele", "Pioneeridele" ja "Komsomolidele" võime me anda hinnangu poliitilisest vaatevinklist, aga ka lihtsalt kasvatuslikust vaatevinklist. Nii sõjalise kasvatuse, tsiviilkaitselise kasvatuse kui kehalise kasvatuse. Ja viimastega on IMHO meil siiski asi pigem kurb kui rahuldav. eeskujulikkusest rääkimata.

Tervise Arengu Instituudi uuringute andmetel (2005-2010) on "õpilaste osakaal, kes on vähemalt 5 korda nädalas vähemalt 30 minutit kehaliselt aktiivsed" :
2005-2006 : Eestis 40,0% (ja minu maakonnas Lääne-Virus 39,5%)
2009-2010 : Eesti kohta andmed puuduvad, Lääne-Virus 35,6%
Ja see trend on pidevas langemises.

Lääne-Virus oli kogu laste arv 2012a (0-18 vanused) 9250 last, neist koolides õppis 5237 last ja lasteaedades ca 2770 last. Umbes samal ajal oli Kaitseliidu Viru maleva noorkotkaste ja kodutütarde arvuks 252 (peaks olema 2015a andmed). See teeb ca 4,6% koolis käivatest lastest. Ma küll ei tea vastavat statistikat, aga julgen oletada, et need 4,6% on valdavalt (kui mitte kõik) sellised noored, kelle peredes vähemalt üks vanematest, või vanavanematest on nn "jõustruktuurides" tegevad, või nendes struktuurides tegevad olnud.
Elik pisik on saadud kodust, mitte koolist, lasteaiast, arvutimangu kuvari tagant, ega ühiskonnast tervikuna.

2011 olin n.ö. "halli kardinalina kaasatud" kaudselt Rakvere Gümnaasiumi abituriendi Anni Lomp uurimustöös "Riigikaitseõpetus Rakvere Gümnaasiumi näitel" ("kaudselt" tähendab seda, et aitasin oma poisil umbes aasta enne seda kokku panna samal teemal analüüsi, mille Anni Lomp oma töös suures osas aluseks võttis). Seepärast puutusin ma mõningate numbritega kokku juba siis.

Seal Anni Lomp`i uurimustöös on kirjas, et nt. Rakvere Gümnaasiumis osales 2010-2012 kolme aasta peale kokku riigikaitse tundides 36 õpilast, mis teeb ühe aasta keskmiseks 12. Ainuüksi 2012 õppis aga koolis gümnaasiumi astmes 263 noort (2010 lõpetas 96 noort, 2011 lõpetas 90 ja 2012 lõpetas gümnaasiumi 73 noort).

Tsiteeriks sealt veel järgmist 2012 aasta kohta:

Tänaseks õpib riigikaitseõpetust (üle Eesti - minu märkus) ligi 3000 noort. Koolide huvi riigikaitseõpetuse vastu kasvab üha enam ja sellele aitab kaasa kaitseministeeriumi igakülgne toetus.

Tsitaadi teine pool on küll paljulubav, aga esimene pool paneb vähemalt minul kukalt sügama.


http://akadeemiake.ee/2011/09/riigikait ... mi-naitel/
https://laane-viru.maavalitsus.ee/docum ... ersion=1.0
http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%B ... IIGIKAITSE
http://www.oppekava.ee/images/9/97/Nais ... amisel.pdf

[Kapten Trumm]

Me võime kiruda maapõhja nõukaaega, aga ei saa jätta tunnistamata, et noortetöö elik TÖÖ noortega oli toona tasemel. Igasugustele "Oktoobrilastele", "Pioneeridele" ja "Komsomolidele" võime me anda hinnangu poliitilisest vaatevinklist, aga ka lihtsalt kasvatuslikust vaatevinklist. Nii sõjalise kasvatuse, tsiviilkaitselise kasvatuse kui kehalise kasvatuse. Ja viimastega on IMHO meil siiski asi pigem kurb kui rahuldav. eeskujulikkusest rääkimata.

Sellele lõigule saad siitpoolt allkirja ka alla
Sellest on muidugi kahju, et tänased punapõsksed ametnikud valdavad sellist teemat vaid linnalegendide põhjal ja on visanud lapse koos pesuveega üle parda.
Ühele ametnikule näitasin kord meil kasutatud raamatut "Sõjaline algõpe" ja näoilme oli umbes: "Ma arvasin, et siis tehti punast ajupesu"
Seis on täna tõesti kurb ja see riigikaitseõpetus on täna üsna hale vari nõuka-aegsest sõjalise ja tsiviilkaitse mahust ja sisukusest - tegelikkuses on kiirkorras antav multi-kulti-interdistsiplinaarne pläust, kus ei õpita selgeks suurt midagi.

Elik pisik on saadud kodust, mitte koolist, lasteaiast, arvutimangu kuvari tagant, ega ühiskonnast tervikuna.

Siin vaidlen vastu, mind ei sundinud pioneeriks, trenni ja tehnikaringi mitte kodu (vanemate arvates tulnuks rohkem õppida), vaid keskkond koolis - lihtsalt muudmoodi ei saanud ja eks see asi oli seal ka OK korraldusega (pioneeridel oli meil propagandat ikka ülivähe, põhiliselt laagrid, riviõpe, matkad jne, mida eestvedaja viitsis korraldada).

[virguja]

Elik pisik on saadud kodust, mitte koolist, lasteaiast, arvutimangu kuvari tagant, ega ühiskonnast tervikuna.

Siin vaidlen vastu, mind ei sundinud pioneeriks, trenni ja tehnikaringi mitte kodu (vanemate arvates tulnuks rohkem õppida), vaid keskkond koolis - lihtsalt muudmoodi ei saanud ja eks see asi oli seal ka OK korraldusega (pioneeridel oli meil propagandat ikka ülivähe, põhiliselt laagrid, riviõpe, matkad jne, mida eestvedaja viitsis korraldada).

Mulle tundub, et isand Fucs pidas tsiteeritud osas silmas Lääne-Virumaad ja praegust aega.

[Fucs]

Elik pisik on saadud kodust, mitte koolist, lasteaiast, arvutimangu kuvari tagant, ega ühiskonnast tervikuna.

Siin vaidlen vastu, mind ei sundinud pioneeriks, trenni ja tehnikaringi mitte kodu (vanemate arvates tulnuks rohkem õppida), vaid keskkond koolis - lihtsalt muudmoodi ei saanud ja eks see asi oli seal ka OK korraldusega (pioneeridel oli meil propagandat ikka ülivähe, põhiliselt laagrid, riviõpe, matkad jne, mida eestvedaja viitsis korraldada).

Ma mõtlesin sellega üheselt tänast päeva, mitte nõukaaega.
Ma võin kinnitada, et minu kooliajal vaatasid need vähesed poisid ja plikad, kes põhimõtteliselt keeldusid (nooremas eas enamasti vanemate survel, vanemas eas võibolla ka juba iseteadlikkusest) astumast Oktoobrilapseks, pioneeriks või komsomoliks, kadeda näoga kõrvalt, kui need organiseeritult oma igasuguseid üritusi läbi viisid, sest oleks tahtnud samuti osaleda. Nendes punastes rakukestes polnud IMHO kommunistlikku propat mitte rohkem, kui ühiskonnas tervikuna ja noortel särasid silmad huvitavast tegevusest, mitte kodanik Leenini sõnadest. Ja kuna need organisatsioonid olid põhimõtteliselt ainukesteks, siis ega erilisi valikuid ka polnud.

Kõik noorteorganisatsioonid ja organiseeritud ettevõtmised (ka mitte sõjalise- või kodumaalisuse kallakuga) olid noorte seas populaarsed, vaatamata nendes kohustuslikus korras esindatud poliitrakukesele (TPL, EÕM, EÜE nt.). See polnud absoluutselt mingi haruldus, kui malevakomissar koos teistega õhtul lõkke ääres "Ai tsih ai tsah, ai tsah, ai velled..." laulda üürgas ja seepärast ei maksa neid noorteorganisatsioone poliitiliselt ülehinnata, paika panna ja põrmustada.

Aga olgu kuidas oli nendega seal kaugel ENSV ajal (või minupärast kasvõi ka Deutsche jugend ja Hitlerjugendi ajal, ühes teises koledas riigis, sest nii Saksamaal kui NSVLiidus jpt riikides toona, olid noorteorganisatsioonid üles ehitatud põhimõtteliselt sarnastel alustel), meie peaksime sealt võtma kõik selle, mis selles head oli ja seda viljelema, ning edasi arendama, lähtuvalt kaasaja arusaamadest ja vajadustest. + Meil on ka õppida oma enda ajaloost ja saame võtta eeskujusid EW aegadest. AGA see kõik nõuaks täiendavaid, mitte väikseid ressursse ja kindlasti ka riigi poolset sihtotstarbelist rahastamist. Ja enne rahastamist ka vastavaid läbitöötatud programme ja plaane. Programmidele ja plaanidele eelneb omakorda vajadus ning nägemus, mida ja milleks tahetakse saavutada.

IMHO vajadus on olemas.
IMHO nägemus on olemas (vähemalt mõnedes ringkondades)
IMHO programme ja plaane pole. Olemasolevad on küündimatud, või n.ö. "lahjad"
IMHO rahastus on karjuvalt tühine.

Ja jätame hetkeks sõjalise, ning patriootliku aspekti kõrvale - sellel kõigel oleks märgatav positiivne mõju ka meie noorte tervisele. Nii füüsilisele, kui vaimsele. See rahvas peaks olema puhta loll, kes ei hooli oma kodanike järelkasvust. Ja see rahvas, kes hoolib vähe, või piiratud vahendeid kasutades, on lihtsalt naiivne.
Jätkusuutlikusest rääkimata.

[andrus]

[see riigikaitseõpetus on täna üsna hale vari nõuka-aegsest sõjalise ja tsiviilkaitse mahust ja sisukusest - tegelikkuses on kiirkorras antav multi-kulti-interdistsiplinaarne pläust, kus ei õpita selgeks suurt midagi.

Siin üks näide nõukaaegsest sisukast sõjalisest õpetusest koolides:

* ENSV haridusministeeriumi väljaandest Nõukogude Pedagoogika ja Kool XII kõrvaldati ühe rajooni keskkooli õpetaja I. Püvi artikkel „Sõjaline õpetus ja sõjalis-patriootlik kasvatus Eesti NSV koolides aastail 1940–1973“. Artikli põhjal jäi sõjalise õpetuse olukorrast vabariigi koolides väga ebameeldiv mulje.
* Selles kritiseeriti koolide viletsat varustamist sellekohaste õppevahenditega, nenditi, et sõjalis-patriootlikke üritusi korraldatakse ainult mõnel tähtpäeval, ning viidati mitmele määrusele, mille avaldamine ei ole ette nähtud.

http://elutark.delfi.ee/raamatud/kuidas ... d=74249355

[aarnet]

Ma pole tervislikel põhjustel ajateenistust läbinud. Ma ei jõua praegu ka rasket asja pikka maad tassida. Raha mul ka eriti pole, et annetusi teha. Olen 50a vanune Mustamäe korterielanik.
Mul võivad olla keskmisest paremad teadmised kauguse ja nurga mõõtmise kohta. Oskan tuua elulisi näiteid sellest, kuidas Pythagorose teoreemi päriselus kasutatakse.

Kuidas MINA saaks riigikaitsesse panustada?

[Some]

Objektivalve?

[ahto42]

Tegelikult sama küsimus, Omal ajal praagiti välja samadel põhjustel, aga kui pauk käib, siis putku ei paneks.
Minul püsib nt mutrivõti käes.

[Mudakoon]

Kunagi oli sellest siin kuskil juttu, et Kaitseliit leiab kõigile midagi. Formeerimised jms. vajalik tegevus.

[Kriku]

Kuulge, sõbrad, selleks, et ühiskond püsti püsiks, on hulka tsiviilameteid ikka ka vaja.