Raudtee nr 501/Surma raudtee/Unustatud raudtee siberis

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
pikk88
Liige
Postitusi: 443
Liitunud: 26 Juul, 2006 13:01
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Raudtee nr 501/Surma raudtee/Unustatud raudtee siberis

Postitus Postitas pikk88 »

Sattusin täna sellise teema peale automoto foorumis: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=21263
Kuid eestikeelset infot asja kohta netis vähe liikvel. Kas meie foorumi liikmetel on mingit lisajuttu siia kirjutada või on mõnel nobenäpul ehk ettevõtlikust, et vene foorumitest juttu ümber tõlkida?
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15562
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Raudtee nr 501/Surma raudtee/Unustatud raudtee siberis

Postitus Postitas Fucs »

Võin teha kopipaste oma kuue aasta tagusest postist ühes teises kohas

Kolõma Surmatee ehk Kontide Tee
Tshum- Labõtnangi- Salehard-Nadõm (Ehitus nr 501)
Igarka-Jermakovo- Nõvõi Nadõm (Ehitus nr 503)
Pikkus 1300 km
Tsum-Labõtnangi lõik tehti ka valmis.
Ehitasid muuhulgas ka Dalstroi ridadesse küüditatud eestlased.

eesti keelset lugemist
http://jaanuspiirsalu.blogspot.com.ee/2 ... gadan.html
riivamisi (ainult veebiarhiivis veel alles)
http://web.archive.org/web/200805030126 ... vang1.html
Word RTF failina
http://web.archive.org/web/200706130225 ... raamat.rtf

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=12848


Inglise keelset lugemist ja pilte
http://englishrussia.com/2007/08/22/sta ... t-railway/


Telekast jooksis 2012-2013a 4x4 kus nad ka seal käisid
Järelvaadatav ETV arhiivist.
Esimene osa: http://etv.err.ee/v/meelelahutus/4x4_ma ... af2-4d28-b

Samast asjast jutuga
http://reisiajakiri.gomaailm.ee/teekond-maailma-loppu/

Järgmisel lingil on lingid FB lehtdedele, kus pildimaterjal
http://magadan2012.blogspot.com.ee/

On ka olemas üks vanem dokufilm "Surmatee" (Tiit Mesila, Edvard Oja, Anti Poolamets 1994)


Vene keeles infi ohtralt, aga tõlkida ei viitsi 8)
Lemet
Liige
Postitusi: 19939
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Raudtee nr 501/Surma raudtee/Unustatud raudtee siberis

Postitus Postitas Lemet »

Kui ma õieti mäletan, siis peaks paaris mälestusteraamatus samuti nende raudteede ehitusest osaliste sulest juttu olema.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
pikk88
Liige
Postitusi: 443
Liitunud: 26 Juul, 2006 13:01
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Raudtee nr 501/Surma raudtee/Unustatud raudtee siberis

Postitus Postitas pikk88 »

Tänud Fucs. Need lingid on päris huvitavad. Vaatamist ja lugemist on rohkem, kui rubla eest.

Tulevastele huvilistele võtab selle tee iseloomustuse vast kõige paremini kokku järgnev lõik reisiajakirjast GO:
Palju mägesid ning kummalisi kohtumisi kohalikega jäi me teele, kuni viimaks Jakutskisse saabusime. Seal algas ekspeditsiooni järgmine oluline etapp − Kolõma Surmatee.

Kolõma Surmatee ehk Kontide Tee on Stalini hirmuvalitsuse ajal rajatud teelõik, mis ühendab Jakutskit ja Magadani. Surmatee trass kulgeb läbi erakordselt raskete maastikuolude, mistõttu selle ehitusel kasutati peamiselt koonduslaagrite vange.

Mägedes, metsades, soodes kulgeva, põhjatuid kuristikke ja käredavoolulisi jõgesid ületava Surmatee pikkus on ca 2000 kilomeetrit. Ehitustööde käigus olevat ränkade töötingimuste tõttu hukkunud kuni üks vang iga teemeetri kohta. Hukkunuid keegi aga matma ei hakanud, surnukehad visati lihtsalt teetammi täitematerjaliks. Teisisõnu sõitsime piki 2000 kilomeetri pikkust kalmistut, kus kõige karmimate hinnangute järgi toestavad maanteed altpoolt kuni kaks miljonit surnut. Värskemad ristid, pärjad ja mälestusmärgid teeveerel tõestasid, et Surmatee nõuab veretasu ka tänapäeval. Ning teeolud seal olid tõeliselt karmid.

Keskmine lääne ühiskonna elanik teeks Kolõma mägiteedel tõenäoliselt püksid täis juba esimesel kilomeetril − piisab kas või ilma piireteta teetammilt üle serva kuristikku kiikamisest.

Need kõhedust tekitavad vaated panid meidki oma elu kõrgemalt väärtustama. Sellal kui meie ettevaatlikult vihmadest ja laviinidest uhutud rajal kulgesime, tuhisesid vastu uazikud ja suured rekkad, juhtidel kamikaze-ilmed näol. Mõnigi taoline tolmupilves vastukihutav hullumeelne ehmatas meid korralikult − kes surus küüned armatuurlaua sisse, kellel hoidsid käed kramplikult istmest kinni.

Rahulikumaid hetki saime vaid mõnes kunagise koonduslaagri kohale rajatud külas peatudes, ent sealgi pidi pidevalt valvel olema, et kiskjapilguga kohalikud võõramaalasi õnneks ei võtaks. Hoolimata provokatsioonidest suutsid eestlased külmade põhjamaalastena rahu säilitada ning ühtegi tõsisemat vastasseisu Siberi pättidega ei tekkinud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 23 külalist