Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Kuna ka kolhoosi laudad läksid likvideerimisele, sai erastada EVP-de eest kariloomi. Nii meie pere erastas siis kaks lehma. Lisaks ostsime kõikvõimalikud muud pudulojused, keda sai aastate jooksul kasvatatud: sead, lambad, kitsed, kanad, haned, pardid, kalkunid ja ma enam ei mäleta, kes veel. Oma lõbuks kass, koer, rotid, merisead, hamstrid ja akvaariumikalad. Kartulid, kõiksugused köögiviljad, õunad ja marjad aiast nagunii, vili loomatoiduks. Meie pere elas paar aastat naturaalmajandusest, sai piima meiereisse müüa, käisime Narvas kartuleid müümas jne. Meiereil ei olnud mingi aeg võimalik piima eest raha maksta, siis tasuti piimatoodetes. Esitasid tellimuse ja toodi juustu, võid jms.

Irooniana võisid need kolhoosilehmad peagi kombinaati saata, sest kuskil 1990ndate keskpaigast (kas 1995 või 1996) hakkasid raskustes kombinaadid üle laskma piimatootjaid ja õige pea killiti ka sanitaarnormidega ära see kahe lehma pidamine (lihtsalt sa ei saanud legaalselt sellest piimast lahti). Minu vanavanemad punnisid vastu vist kuni 1996 või 1997, mil lehmad läksidki vorstiks, sest seda piima polnud kuskile panna, külas keegi ei ostnud ja seda ühte-kahte mannergut linna turule (ja tervisekaitse reidi ootama) polnud enam mõtet vedada.

[kaugeltuuriv]

Ka minu vanaema ja isa elasid tollal maal ja ka ise paar aastat,isa sai tagasi talu ja küsis abi perspektiiviga talu taastada.
Kõige suuremaks probleemiks oli minu hinnagul tollal toodangust lahtisaamine,vedasime liha turule,kartuleid ja aiasaadusi aga see jättis ikkagi raha investeeringuteks nulli.Müügiga tulime vaevu ots otsaga kokku,sest rahval polnud lihtsalt raha,et rohkem maksta.
Puudujääva proovisime kompenseerida metsaga aga tänu liigniiskusele,mis aeg ajalt metsa kollitas ei olnud ka selle kvaliteet hea ja raha suur.Mingil momendil lubas riik 90-nendate alguses toetada maaparandust aga kiired valitsuste vahetused ja jällegi see rahapuudus viis asja sinnani,et,kui sihid olid sees ja kraavitamine võimalik,siis lihtsalt seda summat enam riik ei garanteerinud ehk tulnuks 100 prossa välja maksta.See ausalt õeldes andis isale suure moraalse põntsu ja mina otsustasin linna tagasi minna.Just investeeringute puudulikkus ja lääne odava doteeritud kauba pealetung viis väiksemad tegiad minema põllumajandusest.Ja,kui turust rääkida,siis ega meid eriti Lääne turule ju tollal lastud ja Venemaa nõudis ultimatiivselt poliitilisi järeleandmisi,kuni SRÜ-sse astumiseni välja,seda peaks ju ka EKRE juhid mäletama.Nii,et olime paraja kahvli ees.Ja olen täielikult nõus kaasfoorumlasega,kes avaldas siin arvamust põllumajanduse osast majanduses meil ja Läänes Liidu lagunemise ajal.Kui oleksime säilitanud iseseisvuse,siis kahtlemata meie rahvastikust üle 3-4 protsendi põllumajanduses ei oleks töötanud.Mingis mõttes suur osakaal põllumajanduses oli Liidu majanduspoliitika tulemus,kus dotatsioonid ei sundinud effektiivsusega eriti vaeva nägema ja selletõttu ka tööjõu kulud eriliselt rolli ei mänginud.

[Puurija]

Riigikogu liige Olga Ivanova: „Eesti poliitiline turg on suhteliselt kitsas. Oma jõududega parlamendivalimistele minna eeldab uue erakonna loomist. See eeldab kindlat arusaamist, mis toimub valijate peades ja selle teada saamiseks on vaja teha uuringuid. Mul on olemas valus kogemus, kus valijad polnud valmis uue poliitilise jõu järele. Edgar Savisaarel on praegu teised mured ja ta pühendab end oma tervisele. Ka kohtuprotsess käib ja ma loodan, et see mingi hetk lõpeb. Aga praegu pole see hetk, kus ta oleks poliitikas aktiivne.“
https://www.err.ee/691586/ivanova-otsus ... -tellimist

[Elagu Ukraina]

Riigikogu liige Olga Ivanova: „Eesti poliitiline turg on suhteliselt kitsas. Oma jõududega parlamendivalimistele minna eeldab uue erakonna loomist. See eeldab kindlat arusaamist, mis toimub valijate peades ja selle teada saamiseks on vaja teha uuringuid. Mul on olemas valus kogemus, kus valijad polnud valmis uue poliitilise jõu järele. Edgar Savisaarel on praegu teised mured ja ta pühendab end oma tervisele. Ka kohtuprotsess käib ja ma loodan, et see mingi hetk lõpeb. Aga praegu pole see hetk, kus ta oleks poliitikas aktiivne.“
https://www.err.ee/691586/ivanova-otsus ... -tellimist

Ivanoval pole põhjust muretsemiseks, nagu ka Edgaril, kellele rahvas valimiste eel ütles: ärge muretsege Edgar, meie toetame ikka keskerakonda!

[kromanjoonlane]

Kui palju on "väga palju raha"? Kas maitse- või ravimtaimi kasvataval talul on vaja "väga palju raha", et toime tulla? Kui suurt investeeringut on vaja näiteks 2ha maasikapeenarde tarvis? Samasuurel alal ebaküdoonia või astelpaju kasvatamiseks?
Kaasaegne traktor, kombain, lüpsilaut jne vajavad tõesti päris suuri investeeringuid. Põllumajanduses on aga terve rida tegevusi, mille tarvis piisab pmst vanast MTZ-st.

Jah, maitse- või ravimtaimi kasvataval talul on vaja väga palju raha, et toime tulla.Sest nišitootele tasuva turu leidmine on raske ja riskantne töö, mis aastaid kahjumit toodab ja lõpuks enam kui 50%-se tõenäosusega töörõõmuga päädibki. Eesti "ökopoed" on igatahes vale vastus, sest need kaubale külge keevitatud kirvehinnast lõviosa endale võtavad ja tootjat nahaalselt koorivad. Oma poe tegemiseks on aga raha vaja.
Lisaks- millestki peab elama ka kahjumiaastate jooksul ja pahatihti ka pangalaenu tasuma.
Ja veel- maatööl on väga suured alternatiivkulud. Ehk siis- kui viinaveata maamees (no me ju räägimegi praegu meestest, kes suudavad talu pidada!)oleks 20 aastat tagasi linna kolinud ja seal tavalist palgatööd teinud, oleks tal praegu juba korterilaen makstud ja elu muretu. Nüüd n.ssib mõnigi äralollitatud mehike ikka veel vana MTZ-iga ja maadleb alimendivõlaga, pole ju saladus, et eesti naised raskustesse sattunud abikaasa väga kergel käel hülgavad.

Astelpaju on just hea näide (või pigem halb, aga konteksti sobiv näide). Ca 10 aastat tagasi oli Eestimaa mädanevate viljadega astelpajuistandikke täis- nüüd on suurem osa neist juba kadunud. Kahjuks oli astelpajukasvatuse "edendajate" äriplaaniks just istikute müük, mitte marjadega midagi ette võtta. Enamik kasvatajaid ei suutnud marjadest lahti saada ning nii need korjamata jäidki.
-Kes rajas istandiku kaasaegse traktori, kombaini ja lüpsilauda kõrvale, see võib positiivse ellusuhtumise juures ürituse isegi koolirahaks arvestada, tarkus on ju tarviline vara.
-Kes pani hakkama vanemate pensioni ja vallas maanõunikuna töötava abikaasa palga, saab kulud solvunult sülitades korstnasse kirjutada ja vanaviisi edasi elada.
-Aga kes laenu võttis, selles on jama majas. Eriti juhul, kui ta müüs linnakorteri maha ja kolis maale just ilusaid muinasjutte uskuma jäädes a la maitse-ja ravimtaimed, astelpaju ja ebaküdoonia...

Selliseid inimesi pole mitte vähe, kes kolisid maale just talu taastama ja oma elu nii suures osas p.sse keerasid. Ja need olid küll laarlased, kes süüdimatult talutaastamisjuttu ketrasid, ise seda uskumata. Võlts talutaastamispropaganda olid lihtsalt magus muusika Laari tähtsaimate toetajate, nimelt väliseestlaste kõrvadele.
Nii et jah, minu silmis on Mart Laar küllaltki võlts ja vale mees.

[Z03]

Selliseid inimesi pole mitte vähe, kes kolisid maale just talu taastama ja oma elu nii suures osas p.sse keerasid. Ja need olid küll laarlased, kes süüdimatult talutaastamisjuttu ketrasid, ise seda uskumata. Võlts talutaastamispropaganda olid lihtsalt magus muusika Laari tähtsaimate toetajate, nimelt väliseestlaste kõrvadele.
Nii et jah, minu silmis on Mart Laar küllaltki võlts ja vale mees.

Maamajapidamine ja koduloomad aitasid meie perel rasked ajad üle elada ja pinnale jääda. Nagu alati on eestlasi aidanud läbi sajandite. Ei tea kunagi, mis millekski hea on ja millised ajad ees ootamas. Paarikümne aasta pärast ehk tänavad needsamas praegu pankrotis vaevlevad talupidajad õnne, et neil on maa ja võimalus endale ise toitu kasvatada. Mitte et ma nõustuksin reformidega, mis 1990ndatel maal läbi viidi. Väga palju ebaõiglust, millest eriti keegi rääkida ei taha, sest on liiga vara. 25 aastat on lühike aeg.

[Kriku]

Selliseid inimesi pole mitte vähe, kes kolisid maale just talu taastama ja oma elu nii suures osas p.sse keerasid. Ja need olid küll laarlased, kes süüdimatult talutaastamisjuttu ketrasid, ise seda uskumata. Võlts talutaastamispropaganda olid lihtsalt magus muusika Laari tähtsaimate toetajate, nimelt väliseestlaste kõrvadele.
Nii et jah, minu silmis on Mart Laar küllaltki võlts ja vale mees.

Kõige hullema afääri astelpajuga korraldas Lauri Aaspõllu ja ma ei kujuta ette, miks peaks seda kuidagi Laarile omistama.

Talude taastamine algas ENSV taluseadusest, mis võeti vastu 6.12.1989 eelviimase ülemnõukogu poolt. Mart Laar sellesse ei kuulunud, ta valiti 1990 viimasesse ülemnõukokku.

[kromanjoonlane]

Astelpajuafääri ei saa Laarile omistada ja mina ei omistagi. Lihtsalt ksf. 2korda2 üritas astelpaju esitada positiivse võimalusena ja ma selgitasin, et see on tegelikkuses juba läbi proovitud negatiivne näide.
Aga sama ksf. poolt kilbile tõstetud väikeste aiandustalude kurb saatus on küll seotud laarlaste propagandamüüdiga, justkui nad ise usuksid, et "eestiaegseid" talusid on võimalik vanades piirides taastada (ENSV Taluseadus ei puutu siia).

Päris mitmel põhjusel on 2-hektarise aiandustalu rajamine sama mõttekas, nagu üheainsa tanki ostmine Eesti kaitseväele. Keskendun praegu ühele.
Mäletan, et EPA õppejõud omal ajal Laari põllumajanduspoliitikasse tehnilistel põhjustel eriti ei uskunud. Vaid hoiatasid, et enamik Eesti põllumajandusmaast vajab kuivendust ja ongi tegelikult juba kuivendatud. Aga kuivendussüsteemid lagunevad hoolduseta ära- kõigepealt muidugi poldrid, seejärel drenaaž, lõpuks ka lahtine kraavitus. Kuidas hooldada omanike vahel tükeldatud kuivendussüsteemi?
Hoiatus läks täide hullemini, kui nood hallpead oskasid oodata. Sest süsteemid ei jagunenud lihtsalt erinevate omanike vahel ära, vaid maareformi venimise tõttu jäi mingid jupid paarikümneks aastaks lausa omanikuta. Tulemust näeme põldudel näiteks paljude maanteeäärsete hundinuialompidena- eks neid ole mujal kah, aga maantee äärest pole kauge otsida ja maanteetamm on tihti soostumist soodustavaks teguriks.

Ühel hästi vihmase suve lõpus käesoleva dekaadi alguses kaebles Pealtnägijas põlluserval üks ahastuses talupere, kes veel samal kevadel oli mingis laulusaates samal põlluserval laulnud. Ja pakkus talu kõige täiega (sh. mutta kinnijäänud tehnikaga) võileivahinna eest müügiks. Talu kasvatas suht väikesel pinnal köögivilja. Saak oli hea, aga põllult kätte seda ei saanud- tavalisest vihmasema suvega tasus põld kauaaegse narrimise eest kätte. Ma ei mäleta enam, kas oli juttu ka mingitest trahvidest lepingute täitmatajätmise eest. Aga pangavõlast oli juttu küll ning see otsustaski asja.
Ja ma ei kujuta ette, mida see talupere saanuks neis tingimustes paremini teha. Ka Vargamäel lasti jõgi alla ikkagi talunike koostöös, kelle piirid kokku jooksid, mitte ei olnud seal vahepeal õigusjärgsete pärijate harimata siilukesi.

Ma saan muidugi aru, et raha väiketalude toetamiseks Eestis 90ndatel ei olnud.Väga selgelt saan aru.
Aga ma mõistan hukka laarlaste tolleaegse väiketalude taastamise propaganda, mida paljud tublid inimesed sinisilmselt uskuma jäid. Sest ma olen täiesti kindel- laarlased ise oma juttu ei uskunud. Seda jahuti lihtsalt väliseestlastele meeldimiseks.

Ja ka see ksf. Kriku väide pole minu meelest täitsa OK, et 70% linnaelanike heaks oligi normaalne ohverdada ülejäänud 30 % maaelanikke. Kuidagi suur ohverdus tundub!

[LupusII]

Muide see kahe lehma pidamine ei ole päris välja surnud . Viimased kuus aastat tuuakse kaks korda nädals piim uksele. Kanamunad ka ja vahel muud head paremat päris toitu veel. Kuu aega tagasi käisime lastega vaatamas , et kus ja kuidas see mant meie lauale ikka saab. Ei olnudki euro lauta ja kõik kolm last on selle lauda piima aastaid endale sisse larpinud ilma nähtavate kahjustusteta:-)

[Kriku]

Aga sama ksf. poolt kilbile tõstetud väikeste aiandustalude kurb saatus on küll seotud laarlaste propagandamüüdiga, justkui nad ise usuksid, et "eestiaegseid" talusid on võimalik vanades piirides taastada (ENSV Taluseadus ei puutu siia).

Minu arvates ENSV Taluseadus lähtus täpselt samast ideoloogiast nagu ka poliitiline jõud, mis seda vedas (PK).

Päris mitmel põhjusel on 2-hektarise aiandustalu rajamine sama mõttekas, nagu üheainsa tanki ostmine Eesti kaitseväele.

Nüüd läks mul järg käest. "Eestiaegsed" talud olid keskmiselt 25-30 ha.

Ja ka see ksf. Kriku väide pole minu meelest täitsa OK, et 70% linnaelanike heaks oligi normaalne ohverdada ülejäänud 30 % maaelanikke. Kuidagi suur ohverdus tundub!

Ära nüüd liialda - ei ohverdatud ju siiski kedagi...

[maksipoiss]

Ma saan muidugi aru, et raha väiketalude toetamiseks Eestis 90ndatel ei olnud.Väga selgelt saan aru.
Aga ma mõistan hukka laarlaste tolleaegse väiketalude taastamise propaganda, mida paljud tublid inimesed sinisilmselt uskuma jäid. Sest ma olen täiesti kindel- laarlased ise oma juttu ei uskunud. Seda jahuti lihtsalt väliseestlastele meeldimiseks.
!

Pole ju keegi kunagi keelanud väiketaludel omavahel ühistuid moodustada, pigem on ju isegi kogu aeg utsitatud neid seda tegema.

[kromanjoonlane]

Püüan kiiresti kribada, enne kui keegi vahele jõuab.
1) ENSV Taluseadus oligi kompromiss Laari kamba ja Sirendi kamba vahel. Minu meelest näide sellest, et kompromiss võib olla halvem mõlemast võimalusest, mille vahel see kompromiss tehti. Üks ENSV Ülemnõukogu suuremaid vigu minu meelst.Edaspidi tekitas palju probleeme. Isegi mõrvu toimus.
2) Järje taasleidmiseks on oluline esiteks arvesse võtta, et EW maareformiga loodud asunikutalud ei olnud reeglina ühes tükis, vaid koosnesid paljudest lahustükkidest (ka üle 10 lahustüki tuli ette). Ja kaugemal asuvad metsaheinamaad olis aastaks 1991 tavaliselt metsa kasvanud (siit see nõukaaegne metsasuse protsendi suur tõus). Et 25-30hektarilisest tagastatud maaomandist vaid 2 ha (just selle suuruse pakkus välja ksf. 2korda2) põllupidamiseks kõlblik, tuli ette küll.
Aga teiseks oli EV maareformis pärijate ring väga laiaks aetud. Nii tuli ka paljud põlistalud pärijate vahel siilukesteks jagada.
3)Nõus. Liialdasin.

[TALUPOEG TALUJA]

Ka meie talu sai kolhoosilt osa vara tagasi. Minu ettekujutlus kolhoosi laudast tagasisaadavatele loomadele oli nagu hobuse unenägu. Laudas olid mingid karvased,kondised ja kitsest suuremad vasikasuurused olendid.... Asja neist ei saanudki. Söötsime ja poputasime neid aga see oli kõik jama. Lihaks läksid. Ära võeti aga korralikud loomad. Kellele sa kaebad...... Ja minu noore poisi unistus talu pidada.... lõppes kuskil 99 aastal kui tervis oli läbi ja mingit lootust enam polnud.
Elatustalude toetus.... see oli veel viimane litakas. Lollemat asja annab välja mõelda. See oli nagu oleks surnule hauda sõnnikut järgi visanud.
Maal ringi sõites vähe kõrvalisemas kohas.... saab selgeks igale ühele mis tegelikult toimub ja toimus ka varem.

[Kapten Trumm]

1980ndate keskel käis Eestis kõva võitlus saavutamaks aastast piima-andi ühe (kolhoosi)lehma kohta 4000 kg. Meie amatöörtalu sama tõugu (Eesti musta-valgekirju) lehmad andsid erilise probleemita 7000+ ja tänapäeval Eesti lautades annavad lehmad 12 000+ kg. Lehm on selline elukas, mis vajab heaks lüpsmiseks rahu ja poputamist, mida tollastes kolhoosilautades polnud. Aga ka eraldi sulud laudas. Täna mängitakse mitmel pool lehmadele sümfooniat valjuhääldist, on pandud sügamise masinad jne. See ei ole nali. Stressis lehm lüpsab sitasti ja sellest ka tollased kidurad lehmad ja piskud piima-annid.

Umbes aastake tagasi sattusin ühe saksa dokfilmist nägema olukirjeldust vene talust kuskil Uuralites, piima-annid tundusid olevat analoogset ENSV perioodiga, talus oli sada lehma ja hommikul viidi piima mõned sajad liitrid (igal juhul alla 1000).

[Kriku]

Püüan kiiresti kribada, enne kui keegi vahele jõuab.
1) ENSV Taluseadus oligi kompromiss Laari kamba ja Sirendi kamba vahel. Minu meelest näide sellest, et kompromiss võib olla halvem mõlemast võimalusest, mille vahel see kompromiss tehti. Üks ENSV Ülemnõukogu suuremaid vigu minu meelst.Edaspidi tekitas palju probleeme. Isegi mõrvu toimus.

Laar ei olnud siis isegi mitte ÜN liige.