Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

No see legendaarne Lehmann on sealt Gemaltost ju lahti lastud ja Gemalto üritab nüüd teiste meeste abil suurklient Eestiga suhteid siluda.

[Kapten Trumm]

Rakvere jätkuks stiilis "Moskva pisaraid ei usu": http://arileht.delfi.ee/news/uudised/te ... d=80344292
Eestis lahendatakse üldiselt taolisi asju kinniste uste taga. Soraineni kirja peale meil prokuratuur ju hüppama kohe ei hakka, arestid ja värgid on siis kui asi on küllalt tõsine.

[Kurjam]

PM on feissanud:

Kadri Simson on olnud väga tugev majandus- ja taristuminister. Ta on teinud oma tööd alati professionaalselt, ausalt ja täie pühendumusega. Tema alusetu seostamine antud kahtlustusega oleks ründamine läbi eraelu. See on alatu ning poliitilisse kultuuri sobimatu. Toetan igati Kadri Simsoni jätkamist valitsuse liikmena.

Mis sealt muud oodata oligi.

See lugu on momendil ilmselt Ratase kõige koledam unenägu. Kui tõesti peaks uurimine selle tädini jõudma ja ta rääkima hakkab (rahapakid, kilekotid) siis on loomakarjal totaalselt vesi ahjus.
Rakveres aga üritatakse päästa mida veel annab http://ekspress.delfi.ee/persoon/anne-m ... d=80302324
Kõige imalam kirjatükk mida viimati lugenud olen. (Ega ometi mõni akf selle autor pole )

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Rakveres aga üritatakse päästa mida veel annab http://ekspress.delfi.ee/persoon/anne-m ... d=80302324
Kõige imalam kirjatükk mida viimati lugenud olen..

..eks ta ole - haletüüpne tellimuslugu hapuksläind renomee // tehtud lolluste silumiseks

„Kui mul on raske, siis mõtlen Angela Merkelile, et kuidas tema selle töötempo ja vastutusega vastu peab!“ ütleb Mere.

..suurusehullustus ka veel (üldisele juhmusele lisaks)

[vanahalb]

Bljaaaa,,,, artikli eest Anne Merest tahetakse raha saada . Seda küll anda ei tahaks., õieti põlegi teist ja seetõttu panen puusalt:
Ilmselt on Anne Mere esimesed "nagu kommunist kommunistiga" jutuajamised Soome juhtkonnaga juba ära pidanud ja korraliku maotäie sõimata saanud. Kui ma veel palgatöötajana Soome kontsernis osalesin, siis peeti kõige suuremaks kuriteoks ametiühingute õuele lubamist. Tsehh võis maha põleda (kindlustusrahadest saab uue ja parema), majandusaasta ränga kahjumiga lõppeda või mida iganes aga kui ametiühingurakuke peaks tekkima siis on poolel juhtkonnast minek.
Seda kartsid soomlased nagu tuld. Ükskord tulid Soome ametiühingutegelased, sest neil seal on ametiühing, aga Eesti osakonnal veel mitte. Vanasid hakati juba laeval firma kulul jootma, veeretati Tallinnas kai peale ja kui bussiga kohapeale transporditi., siis ei liigutanud seal ennast mitte keegi. Ja eks neid jäi segastel 90-ndatel kadunuks ka (vihjan siis Rootsi ametiühingutegelastele, kes Stroomi rannast surnuna leiti)

Nüüd siis on Anne Mere sellise fopaa läbi lasknud....
Kuigi alloleval lingil seletab minu silm kolme juhatuse liiget ja ei saagi päris täpselt aru, miks just Anne Mere tanki on lükatud.
https://krediidiraportid.ee/hkscan-estonia

Sellelt lingilt veel- kasumit nagu oleks , tootlikkus tõõtaja kohta on kõrge (see põrmustab vähemalt osaliselt kapten Trummi väited töökohal püstijalu magamisest) ja miks siis palka ei saa tõstetud?

Soraineni büroo juristi või advokaadiga töötüli lahendama tulekus pole mumeelest midagi imelikku. Sarvikutel ongi komme mitte hoida ettevõttes juristi vaid osta teenust sisse advokaadibüroolt. Sorainen on Eestis tegutsevate hulgas üsna populaarne. Tavaolukorras käivad sealt läbi igasugused müügilepingud ja muu selline kuid vajadusel tullakse ka töötüli lahendama. Imelik oleks kui ad hoc oleks palgatud mõni Rakvere kohalik autoriteet.

[Kriku]

Ükskord tulid Soome ametiühingutegelased, sest neil seal on ametiühing, aga Eesti osakonnal veel mitte. Vanasid hakati juba laeval firma kulul jootma, veeretati Tallinnas kai peale ja kui bussiga kohapeale transporditi., siis ei liigutanud seal ennast mitte keegi. Ja eks neid jäi segastel 90-ndatel kadunuks ka

Üks jäi alles eelmisel nädalal: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=80322996

Pilt on tuhat sõna.

[diesel]

tehtav töö on põhimõtteliselt kaup, mida töövõtja müüb tööandjale. kauba hinnas lepivad nad omavahel kokku. ametiühing on parasiit, kes töövõtja kukil ennast hästi tunneb. parasiidiga nakatunud töövõtja töövõime on väiksem. samas tööandja peab saadava kauba eest rohkem maksma, kuna parasiit nõuab oma osa. ostja ja müüja kumbki ei võida. vaid nakatumise algfaasis tekib töövõtjale korraks petlik heaolu tunne, umbes nigu püksi kustes sooja saamine.

[Martin Peeter]

Panen kah siis oma 2 kopikat teemasse.

Nõustun akf Vanahalvaga ja näen ainult ränka juhtimisviga Anne Mere poolt selles, et asi on nii kaugele lastud. Ei jagatud ära, millal oleks pidanud meetmeid rakendama. Nüüd läheb asi kallimaks. Juba Soraisele makstud raha eest ning ajakirjanduses sisuturunduslike nippide eest (mis ei ole kindlasti väikesed kulutused) oleks tark juht suutnud probleemi leevendada selles ühes väikeses ettevõtte osas ja rahulolematust vähendada. See kolme töömehe vallandamine oli mõttetu võimu näitamine ja oma tugeva kaardi ärakinkimine - oleks ju saanud suuremeelsusega vastaspoolt pehmendada ning panna sellega vastaspoole viga enese kasuks tööle. Inimesed on paraku emotsionaalsed. Nüüd aga võivad ülejäänud töötajad selle peale juba vihaga väänama ja sigatsema hakata igasugu instantsidesse kaebamise,kutsehaiguste hagide esitamise ning oma teada saadud õiguste maksimaalse rakendamisega jmt-ga. Nüüdseks on ta saanud ühte tsehhi ametiühingu, mille väljakaubeldut peab ta hakkama laiendama kogu suurettevõttele, sest vastasel korral astuvad sellesse ametiühingusse kõik. Streikiv tapatsehh aga tekitaks tõenäoliselt olulist majanduslikku kahju. Juhid peaks ikka targemad olema kui emotsioonide ajel tegutsevad lihttöölised.

[aht0]

tehtav töö on põhimõtteliselt kaup, mida töövõtja müüb tööandjale. kauba hinnas lepivad nad omavahel kokku. ametiühing on parasiit, kes töövõtja kukil ennast hästi tunneb. parasiidiga nakatunud töövõtja töövõime on väiksem. samas tööandja peab saadava kauba eest rohkem maksma, kuna parasiit nõuab oma osa. ostja ja müüja kumbki ei võida. vaid nakatumise algfaasis tekib töövõtjale korraks petlik heaolu tunne, umbes nigu püksi kustes sooja saamine.

Oleks see vaid nii. Eesti puhul tööandja peab end feodaaliks ja töövõtjat pärisorjaks - kellele võib maksta aga ei pea, rohkem kui seadusega määratud miinimumpalk, juhul kui ei minda nahhaalselt seda teed et otsitakse pidevalt uusi töötajaid ja 'katseaja' lõpul lastakse senine lihtsalt lahti. Rääkimata vahepealsetest keissidest, kus töövestlusel tahetakse rääkida kõigest muust kui makstavast palgast. Selle asemel keerutatakse 'poolte kokkuleppega (millalgi hiljem)', osalise kohaga jne jne. Valdav on täielik huiamine (elukaaslane on tudeng ja ta ikka muljetab.. Sellise huiamise eest kaitsebki töötajat ametiühing, vähemalt Soomes. Ei lase puhtale kasumile motiveeritud juhil ülemäära jõhkralt ekspluateerida töötajaid.
Palk võiks töötajal olla selline, ka lihttöö tegijal, millega saab lubada endale inimväärset elu. Ja 'inimväärne elu' ei ole teps mitte 12h vahetused, tasustamata ületundidega miinimumilähedase palga eest. Kuni tööandjad töötajat inimesena ei näe, on ametiühingu sunniaparaat vajalik paratamatus.

[Kapten Trumm]

Sellelt lingilt veel- kasumit nagu oleks , tootlikkus tõõtaja kohta on kõrge (see põrmustab vähemalt osaliselt kapten Trummi väited töökohal püstijalu magamisest) ja miks siis palka ei saa tõstetud?

150 miljonilise aastakäibega suurettevõtte kohta on tegemist absoluutselt piiripealse majandamisega, 1,5 miljonit sinna-tänna on selliste suurusjärkude juures juba raamatupidamise meetodite ja veamarginaali küsimus, kas kasutame ühte, saame +1,5, kasutame teist, saame -1,5 miljonit. Kui see kasum oleks seal 10-12 miljonit, siis oleks olukord vähe teine.

Muidugi, väikefirma kohta on poolteist milli aastakasumit müstiline rikkus.

Hommikustes uudistes öeldi maha ka, et riiklik lepitaja tegi pakkumise - täpset sisu ei kommenteerita, aga palgatõus pidi ikkagi olema alla 50% ja mitte sellest aastast.

[Kapten Trumm]

tehtav töö on põhimõtteliselt kaup, mida töövõtja müüb tööandjale. kauba hinnas lepivad nad omavahel kokku. ametiühing on parasiit, kes töövõtja kukil ennast hästi tunneb. parasiidiga nakatunud töövõtja töövõime on väiksem. samas tööandja peab saadava kauba eest rohkem maksma, kuna parasiit nõuab oma osa. ostja ja müüja kumbki ei võida. vaid nakatumise algfaasis tekib töövõtjale korraks petlik heaolu tunne, umbes nigu püksi kustes sooja saamine.

Oleks see vaid nii. Eesti puhul tööandja peab end feodaaliks ja töövõtjat pärisorjaks - kellele võib maksta aga ei pea, rohkem kui seadusega määratud miinimumpalk, juhul kui ei minda nahhaalselt seda teed et otsitakse pidevalt uusi töötajaid ja 'katseaja' lõpul lastakse senine lihtsalt lahti. Rääkimata vahepealsetest keissidest, kus töövestlusel tahetakse rääkida kõigest muust kui makstavast palgast. Selle asemel keerutatakse 'poolte kokkuleppega (millalgi hiljem)', osalise kohaga jne jne. Valdav on täielik huiamine (elukaaslane on tudeng ja ta ikka muljetab.. Sellise huiamise eest kaitsebki töötajat ametiühing, vähemalt Soomes. Ei lase puhtale kasumile motiveeritud juhil ülemäära jõhkralt ekspluateerida töötajaid.
Palk võiks töötajal olla selline, ka lihttöö tegijal, millega saab lubada endale inimväärset elu. Ja 'inimväärne elu' ei ole teps mitte 12h vahetused, tasustamata ületundidega miinimumilähedase palga eest. Kuni tööandjad töötajat inimesena ei näe, on ametiühingu sunniaparaat vajalik paratamatus.

No see on kaunis elukauge jutt. Ett mitte öelda neobolshevistlikud loosungid (võtame neetud vereimejatelt rikkuse ja jagame õiglaselt töölistele).
Täna heade oskustööliste osas valitseb pigem töövõtja diktaat - tahan, teen, tahan kõnnin mujale (ja kohti jagub, kuhu). Olukord läheneb sellele, mis 2005-2007 oli.
Lisaks on näiteks ehitussektoris massiliselt hakanud alla käima töö kvaliteet - töölised on ära tõusnud. Võrreldes masu ajaga, kus töötejuhataja käis veel lapiga objekti üle ja kummardas ette-taha oled täna õnnelik, kui asja tähtajaks ja enamvähem toimivana kätte saad. Kui su elukaaslane on loomult vigiseja (olen ka kooli kõrvalt end elatanud tööga ja kujutan seda elu ette, see toimus veel vaestel 90ndatel) või ei kujuta töötajana endast erilist väärtust - siis võib-olla tõesti. Väärt töötegijad on täna kulla hinnas ja neist hoitakse kõvasti kinni. Otsige parem koht, kohtade pakkumine ületab nõudlust. Kui esimeses töökohas tundus, et tööandjaga ei klappinud, siis kehitasin õlgu ja läksin järgmisesse - reedel lõpetasin ja esmaspäeval alustasin.

[nimetu]

Lisaks on näiteks ehitussektoris massiliselt hakanud alla käima töö kvaliteet

Selle põhjuseks on pigem allhanke turu põhja laskmine. Nüüd siis lahendatakse seda probleemi välistööjõuga, mis paratamatult ei ole ikkagi nii kvaliteetne.

[aht0]

Vt naistele suunatud tööpakkumisi. Teenindussektorit valitsebki selline huiamine.

Ehitussektoriga. Mida maksad, seda saad. Oleks firmad nõus maksma konkurentsivõimalist palka võrreldes Skandinaaviaga, poleks oskajad töölised sinna uttu tõmmanud. Neid, kes on juba läinud, on palja lubamisega raske tagasi meelitada.

Kui tööline läheb kuhu ja millal tahab on jälle probleem tööandjas. Tehku esmalt korralik tööleping, kus mõlema poole kohustused ja õigused selgelt ja konkreetselt sees. Kui töösuhe on reguleerimata, ei tasu ohkida kui tööline läheb sinna kus rohkem makstakse või vähem näkku pannakse - a la palgamaksmine venib, makstakse lubatust vähem, nõutakse algsest kokkuleppest rohkem, s.t täiendavate ülesannete täitmist millest alguses juttugi polnud.. Korraliku ja hea tööandja juurest ei tahetagi ära minna.

[toomas tyrk]

No see on kaunis elukauge jutt. Ett mitte öelda neobolshevistlikud loosungid (võtame neetud vereimejatelt rikkuse ja jagame õiglaselt töölistele).

Hm, Trumm teab kõike. maksab ise kõigile töötajatele palka ning teeb ise ka kõik tööd ära!

Mul on aga hoopis selline, küll mitte-isiklik kogemus. Kuna arvutitöö loetakse tervist kahjutavaks, siis iga 3 a tagant -> tervisekontroll. Üle-eelmine kord (siis ca 4-5 aastat tagasi) oli selline kogemus. Kõige lõpus, kui oli see üldine vestlus töötervishoiu arstiga, siis too küsis, et kuidas üldiselt oma tööga rahul oled. Nii korraldusega kui keskkonna jms. Üldiselt. Minu vastus oli suht neutraalne, pigem positiivne. Et olen nagu rahul. Või midagi sellist. Mitte mingi entusiastlik karjatus kui hea kõik on. Vastus aga üllatas ja jäi meelde. Arst ütles, et tore kuulda, et keegi ka rahul on. Tavaliselt ainult kurdetakse kui halvasti asjad on.

Eks need eestlased on jah kõik ühed neobolševikud...

Või on probleem ikka selles, et eesti ettevõtja jaoks on ainus oluline väärtus kapital?

[Lemet]

Illustratsiooniks tänastele palgatingimustele- tuttav kodanik, kes saab oma töökohas kätte üle 1200 raha, leidis peale seda, kui uuest aastast autokasutuse reeglid muutuvad, et peab töökohta vahetama- see õnnetu palk ei olevat asja väärt. Liiati olla juba kaks pakkumist laual suurema palga (kusjuures oligi). Tegu pole mingi hüpertegelasega, vaid tavalise suht kohusetundliku tegelasega, kel käed päris tagumikust välja ei kasva ja kel pisut sära silmas. Nii et palganumber 10 raha tunnist kätte on üllatava kiirusega reaalsuseks saanud. Huvitav, millist raha tõsised tippspetsialistid küsida võtavad...