Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kurjam]

Selle kohta ma ei oska küll muud arvata, et kui PR mees pannakse ministriks, siis peab ikka häda suur olema

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81922463

Pole veel jõudnud ametisse hakatagi kui juba "pärlid" pudenevad https://www.ohtuleht.ee/873775/ministri ... pollu-peal

[isakene]

Selle kohta ma ei oska küll muud arvata, et kui PR mees pannakse ministriks, siis peab ikka häda suur olema

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81922463

Pole veel jõudnud ametisse hakatagi kui juba "pärlid" pudenevad https://www.ohtuleht.ee/873775/ministri ... pollu-peal

https://www.ohtuleht.ee/373180/eesti-me ... on-mehetoo

"Paljudele naistele siiski mehed meeldivad"
"mehi on ühiskonnale väga vaja"
"Filmis «Coco enne Chaneli» puistas Coco mõtte, et armastuse juures kõige parem osa on seks: kui selleks ainult meest ei oleks vaja"
"Ühiskonnas, kus targad, tublid ja edukad naised näevad mehe ainsat funktsiooni füüsilises armastuses (Cosmo põlvkond), ei ole meestele kuigi motiveeriv mitte ainult suhtes olla, vaid ka üllamate eesmärkide nimel pingutada"...

Allah, sa näed ja ei mürista? Sellise teksti genereerijast saab meile minister?!?

[Manurhin]

Allah, sa näed ja ei mürista?

Nägi ja müristas. Loodetavasti siiki mitte Allah vaid mõni tema siitkandi ametivend. Eile registreeriti äikest nii Harju- kui ka Valgamaal.

http://en.blitzortung.org/live_lightnin ... php?map=11
Historical Data alt saad vaadata (27. 04. kl. 14.55).

[maksipoiss]

Ise nimetab ennast suhtekorraldajaks, ja teeb selliseid avaldusi .

[Z03]

Võib-olla ta üritab süsteemi seespoolt õõnestada nagu Kommunistliku Partei liikmed, kes uue võimukorra saabudes kiiresti värvi vahetasid ja punasest sini-must-valgeks muutusid? Et hiljem hea öelda: "Näedsa, ma ajasin nii jaburat juttu, et põhjustasin valitsuskriisi ja peale seda hakkasin juba õigel poolel tööle."

P.S. Facebooki Virginia Woolfi grupis ollakse sellise valiku üle juba väga pahased.

[Kriku]

Heh, suhtekorraldus hõlmab endas ka igasugu eesmärgistatud provokatsioone või "karuse olekuga" plusspunktide kogumist. Jutu sisu sõltub auditooriumist.

Valik on muidugi selge tsirkus.

[nimetu]

Lotmanilt hea vastus Alo Rauni patsifistlikule artiklile:
http://www.lotman.ee/blogi/sojardid-ja-patsifistid

[Poti soldat]

Kuna valimisteni on jäänud alla aasta siis need värsked ministrid ongi sisuliselt ju ainult lühiajaline kohatäide. Praktiliselt ei oleks ilmselt väga suurt vahet kui need toolid kuni valimisteni üldse tühjaks jääks.

[Cosmos]

Otsekohesed ja vähem silmakirjalikud kodanikud ei jõua ära manada lehkavalt levivat poliitkorrektsust ja kasutusel olevaid eufemisme ja nüüd, kui ilmus tegelane, kes ütleb nii nagu mõtleb, on jälle häda. Mul isiklikult sellest Mägggist kama kaks, aga tekst on värske ja ,,lumehelbekestepilvest,, eristuv.Ega eelnevate tegelaste häma regionaalpoliitikast reaalselt paremaid tulemusi ,,regioonides,, ei andnud. Lisaboonusena veel sallivate feministide koomilised kriisked. Praegustest ,,paremäärmuslastest,,veelgi konservatiivsema tõelise parempoolse partei loojatele oleks ta väga hea PR-mees, sest peavool oma vasakule kallutatusega on minetanud igasuguse usutavuse ja tema ründeobjekt võib rahva hulgas saavutada enneolematu usaldusväärsuse.

[Kurjam]

Propagandaministeeriumi sünd? http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=81934803

[Kapten Trumm]

Vabaerakond tõenäoliselt lähebki varsti uppi. Kui kogu asja sisu on Talviku irvel näoga seletamine, siis sellest tüdib publik peagi.
Seevastu EKRE-l näib seda sisu tegelikult rohkem olevat ja rahvuslik konservatiivsus näib toimivat (vt ka IRL uppumine).

[nimetu]

Seevastu EKRE-l näib seda sisu tegelikult rohkem olevat ja rahvuslik konservatiivsus näib toimivat (vt ka IRL uppumine).

EKRE brändimine on olnud edukas, kuid sisu kohta on veel vara öelda. Nad pole veel võimul olnud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sobib tegelt korraga kolme foorumiteemasse: UKR asjad, Eesti päevapoliitika ning meie hädine integratsioon.. miskipärast ma tahan just siia postitada.. aga kui moderaator teisiti arvab, võib ka ümber tõsta..

Avalik kiri Vene-sõbralikule Rein Müllersonile: teil ei ole moraalset õigust eksitada Eesti avalikkust väidetega, millel pole teadusega midagi ühist

Oliver Loode
MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus juhataja
Austatud professor Müllerson,

Eesti Päevalehele antud laiapõhjalises intervjuus avaldasite valmidust dialoogiks – haaran sellest võimalusest nüüd kinni, soovides avardada teie arusaama olukorrast Krimmis ja tõstatada fundamentaalsemaid küsimusi teadlase vastutusest avalikkuse ees.
Olen puutunud Krimmi teemaga erialaselt kokku ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi (UNPFII) liikmena aastatel 2014-2016 ja Inimõiguste Instituudi juhitud krimmitatari avaliku diplomaatia projekti (2015-2017) juhtiva eksperdina. Kogunenud teadmised, kogemused ja isiklikud kontaktid krimmitatarlastega on kujundanud hoopis teistsuguse pildi Krimmi tegelikkusest kui Teie esitatu, seega lubage Teid veidi korrigeerida ja täiendada.
Intervjuus mainisite, et krimmitatarlastele n-ö hea meele tegemiseks ehitavad Vene võimud nüüd mošeed, mida krimmitatarlased olevat Ukraina võimudelt 7 aastat taotlenud – kuid ilmselgelt tulemusteta. See on ka ainuke näide, mille toote Vene võimude ja krimmitatarlaste vahekorrast ning see on olemuselt pigem positiivne, jättes lugejale mulje, et okupatsioonivõimud austavad krimmitatarlaste usuvabadust ja investeerivad krimmitatarlaste heaolusse. Paraku on see näide eksitav ja seda mitmel põhjusel.
Räägime kõigepealt sellest mošeest. Viitate ilmselt Simferoopoli peamošeele, mida tõepoolest Vene võimud praegu ehitavad. Kuid see mošee oleks ehitatud ka ilma Venemaata – mošee kinnistu eraldati krimmitatarlastele juba 2010. aastal ja selle ehitus pidi algama Türgi riigi rahastusel 2014. aastal. Lisaks võib Teie näitest jääda mulje, et tegemist on esimese mošeega Krimmis. Tegelikkuses taastati või ehitati aastatel 1991-2014 Krimmis ligi 20 mošeed, sh ajalooline Kebir-Džami mošee Simferoopolis, mida rahastas ka Ukraina riik.
Mošeede ehitamisest olulisem küsimus on aga krimmitatarlaste usuvabaduse austamine tervikuna ja just siin on okupatsioonivõimud toime pannud rohkeid rikkumisi. Nii näiteks korraldasid eriteenistused 2016. aasta 6. mail haarangu Simferoopoli rajooni Molodjožnoje küla mošeesse reedeõhtuse palvuse ajal. Kinni peeti ligi 100 krimmitatarlast, kes aeti ilma ühegi selgituseta bussidesse, kus neilt võeti isikuandmed ja nõuti järgmisel päeval politseisse ilmuda.
Analoogne juhtum leidis aset 2016. aasta 23. aprillil Sevastoopolis. 2016. aasta 12. mail toimusid massilised läbiotsimised Bahtšisarais asuvas krimmitatari kultuurikeskuses “Karavan-Sarai Salatšik” ja 13. mail Belogorski rajooni Višennoe küla mošees. Sama aasta 8. augustil soovitasid võimud ühes mošees asendada krimmitatari keelne palvus venekeelsega ning 5. septembril toimus läbiotsimine Simferoopoli Mokroussovi tänaval asuvas mošees.
Rahvusvaheliselt (sh Amnesty International poolt) on hukka mõistetud kohtuasi Venemaal keelustatud usurühmituse Hizb-ut-Tahrir väidetavate krimmitatarlasest liikmete üle – hetkel on 19 neist vahi all. Niipalju krimmitatarlaste usuvabadusest, mille taustal Teie näide mošee ehitamisest mõjub tavalugejale eksitavalt.
Krimmitatarlase usuvabaduse piiramine on loomulikult vaid üks tahk laiemast inimõigusi eiravast keskkonnast Krimmis, kus erilise löögi alla on sattunud krimmitatarlaste inimõigused – nii individuaalsed kui kollektiivsed.
Üksikisikute õiguste rikkumise ulatusest ja iseloomust annab ettekujutuse Crimea SOS hallatav interaktiivne kaart , kus on fikseeritud 422 inimõiguste rikkumist alates Krimmi okupeerimisest 2014. aastal.
Levinumateks rikkumiste kategooriateks on ebaseaduslikud vahistamised või arreteerimised (124 juhtumit), piirangud massimeediale (95), rahvus- või usupõhine diskrimineerimine (72), läbiotsimised ja reidid (65), pantvangiks võtmised (40), aga ka 16 teadmata kadunut ja 9 ettekavatsetud mõrva.
Ligi pooltes juhtumites on kannatanuks krimmitatarlased, samas kui nende osakaal Krimmi elanikkonnast on alla 15% - kas see on Teie meelest juhus? Enamasti ei ole nendele rikkumistele järgnenud mingeid uurimisi kohalike võimude poolt, kes põhimõtteliselt eitavad inimõiguste alaseid probleeme poolsaarel, sh krimmitatarlaste suhtes, tuues selle asemel näiteid justnimelt tolle mošee ehitamisest ja muust taolisest “meeleheast”.
Krimmis on suletud sõltumatu krimmitatarikeelne meedia ning üleüldse on meediakanalite arv kahanenud okupatsioonieelselt 3000-lt 232-le, millest kõik on venemeelsed. Freedom House’i hinnangul (Freedom of the Press 2017) on Krimm viie kõige hullema riigi seas meediavabaduse osas, isegi märksa kehvem Venemaast. Suletud onn krimmitatari koole ja vähendatud krimmitatari keele ja kirjanduse õppemahtu.
Inimõiguste rikkumistest okupeeritud Krimmis valmis 2017. aasta sügisel ka põhjalik raport ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti (OHCHR) all tegutseva Ukraina missiooni poolt, mida refereerisin Ajalehes KesKus. Muide, Venemaa ei võimaldanud sellele OHCHR Ukraina missioonile ligipääsu Krimmi – huvitav küll, miks mitte?
Inimõiguste alane areng on pigem negatiivne. Kiievis asuv Krimmitatari Ressursikeskus fikseeris 2017. aastal 286 kinnipidamist, 340 ülekuulamist, 62 läbiotsimist ja 46 arreteerimist. Okupatsioonivõimud trahvisid ebaseaduslikult (sh rahumeelsete üksikpikettide eest) 104 inimest, kellest 99 olid krimmitatarlased, kogusummas üle 100 000 USA dollari. Vahi all on üle 68 poliitvangi, kellest jällegi suur osa krimmitatarlasi.
Kollektiivsete õiguste rikkumise osas on tähelepanuväärseim Medžlise kui krimmitatari esindusorgani tegevuse keelustamine Venemaa poolt 2016. aastal väidetava ekstremismi tõttu. Medžlis on 2013. aastal demokraatlikult (52% valimisaktiivsusega) valitud krimmitatari Kurultai täitevkogu, mis Kurultai vahelisel ajal esindab krimmitatari rahvast. Medžlise näol on tegemist nii krimmitatari kogukonnas tervikuna kui ka rahvusvaheliselt (sh ÜRO süsteemis) lugupeetud ja legitiimse institutsiooniga, mis oma demokraatlikkuses näitab paljudele maailma rahvastele ja riikidele silmad ette.
Medžlise keelustamise ainsaks põhjuseks oli selle jätkuv lojaalsus Ukrainale, aga ka rahvusvahelisele õigusele, mida Vene võimud tõlgendasid ekstremismina. Medžlise keelustamist on hukka mõistnud ÜRO peaassamblee, europarlament ning paljud teised institutsioonid ja riigid. Ehk läheb Teile korda ka Rahvusvahelise Kohtu 2017. aasta vaheotsus, milles Venemaad kutsuti üles „loobuma piirangute hoidmisest või seadmisest krimmitatari kogukonnale, säilitamaks oma esindusorganisatsioone, sealhulgas Medžlist.
Isiklikult tõlgendan Medžlise keelustamist kui vaenulikku käiku kogu krimmitatari rahva vastu, nende enesemääramisõiguse ja koguni krimmitatari rahva kui sellise eitamist (pange tähele, kuidas Vene võimud räägivad ”krimmitatari päritolu inimestest”, krimmitatari kogukonnast vms, aga mitte kunagi krimmitatari rahvast).
Sooviksin siiralt teada, miks Teie kui vaieldamatu inimõiguste asjatundja (olete olnud ÜRO Inimõiguste Komitee liige 1989-1992, avaldanud artikleid ja raamatuid inimõigustest) ei maininud intervjuus poole sõnagagi neid ega teisi inimõiguste rikkumisi Krimmis, mis on ebaproportsionaalselt tabanud just krimmitatarlasi, kellele teie hinnangul võimud üritavad “head meelt teha”.
Kas see tulenes Teie teadmatusest (tõenäoliselt Simferoopoli foorumil 2017. aasta septembris, kus Te osalesite, inimõiguste rikkumisi ei käsitletud), soovimatusest tõstatada Teie üldisemasse Krimmi ja Ukraina narratiivi mittesobituvat ja ebamugavat teemat või millestki muust (intervjuu formaadist või reporteri isikust tulenevad piirangud vms)? Kuidas ka poleks, teil on võimalus täita see lünk ning anda omapoolne hinnang inimõiguste olukorrale Krimmis mõnes tulevases intervjuus või kirjutises – jään neid suure huviga ootama.
Olen veendunud, et tunnustatud teadlasena, eriti veel Londoni Ülikooli sajandi professorina, väärtustate pädevaid teaduslikke, sh sotsioloogilisi, uurimismeetodeid kõrgemini mistahes poliitilistest ideoloogiatest. Küsin – kas olete veendunud, et Teie kasutatav andmestik Krimmi olukorra hindamisel on piisavalt usaldusväärne ja tasakaalustatud?
Mainisite intervjuus, et sõitsite Krimmi selleks, et sealseid olusid oma silmaga näha, ning et kohtusite seal ka krimmitatarlastega. Soovimata teada nende nimesid, huvitab mind siiski, kuidas Teil õnnestus nendega kontakt luua: kas astusite juhuslikult sisse mõnda nurgakohvikusse Bahtšisarais, et vestelda kohalikega, või tegid konverentsi korraldajad valiku Teie eest? Seda, kas te külastasite Simferoopolis mõnda krimmitatarlasest poliitvangi, ei hakka ma isegi küsima.
Arvestades Venemaa reaalsusi, millega olen ka ise mõnevõrra kokku puutunud, kaldun teise variandi poole. Taoliste kohtumiste sisu on reeglina Moskva kuraatorite poolt peensusteni ette valmistatud ja need toimuvad organite valvsa pilgu all. Ametlikust liinist kõrvalekaldujaid ei premeerita.
Eeldan, et teadlasena motiveerib teid soov mitte ainult avaldada eriarvamusi, aga ka jõuda võimalikult lähedale tõele ning mõista ümbritsevat maailma võimalikult objektiivselt, eriti küsimustes millega olete erialaselt seotud ja millele olete pühendanud oma aega ja energiat – nende hulka ilmselgelt kuulub ka Krimm.
Seetõttu soovitan Teil rikastada oma praegust arusaama Krimmi ja eelkõige krimmitatarlaste olukorrast, kuulates tähelepanelikult ka nende krimmitatarlaste lugusid, kes erinevatel põhjustel on pidanud lahkuma Krimmist pärast 2014. veebruari sündmusi mandri-Ukrainasse või välismaale ja kellest paljusid Vene võimud ei luba Krimmi tagasi pöörduda.
Nende seas on krimmitatarlaste rahvuslik liider Mustafa Džemilev, Vene võimude poolt keelustatud krimmitatari Medžlise esimees Refat Tšubarov, aga ka vähem tuntud, kuid mitte vähem pühendunud krimmitatari inimõiguslased, kultuuritegelased, ettevõtjad, tudengid ning tuhanded “lihtsad inimesed”, kui kasutada Teie kõnepruuki.
Kui soovite, sõidame koos Kiievisse ja ma viin Teid nendega kokku. Lisaks korraldan teile avaliku loengu mõnes Kiievi kõrgkoolis, kus saate vahetult debateerida Ukraina (sh krimmitatari) rahvusvahelise õiguse tudengitega ja seejärel naudime jantõkke airaniga krimmitatari restoranis Musafir. Saab olema õpetlik kogemus kõigile.
Miks pean Teie harimist Krimmi ja krimmitarlaste küsimuses nõnda oluliseks? Põhjus on teadlase ühiskondlikus vastutuses. Teil võib ju isegi õigus olla, et Krimm on Ukraina jaoks jäädavalt läinud – seda näitab aeg (ise usun siiski rahvusvahelise õiguse lõplikusse võidukäiku). Ning inimõiguslasena kaitsen – vajadusel tulihingeliselt – Teie õigust avaldada oma arvamust, mis erineb Eesti riiklikest või peavoolu seisukohtadest.
Kuid leian, et teadlasena ei ole Teil moraalset õigust eksitada Eesti avalikkust lünklike ja kallutatud väidetega, millel pole teadusega midagi ühist. Sellega kahjustate nii ühiskonnateaduste üldisemalt, aga eriti rahvusvahelise õiguse kui Teie eriala mainet.
Ning teisipidi, tasakaalukama ja nüansirikkama analüüsi ja sellest tulenevate soovitustega võiksite anda omapoolse panuse Krimmi konflikti pikaajalisele lahendamisele selliselt, et lõpptulemusel oleks kaitstud konflikti osapoolte tõelised eksistentsiaalsed huvid, tagatud rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, aga ka Krimmi elanike, sh krimmitatarlaste kui Krimmi põlisrahva inimõigused.

P.S. Oma 2000. aasta intervjuus Eesti Päevalehele ütlesite, et otsite uut väljakutset ning et järjekordsete artiklite ja raamatute kirjutamine ei anna teile enam midagi uut. Ehk võiks Krimmi konflikti rahumeelsele lahendamisele kaasa aitamine olla just selline väljakutse?


Lugupidamisega,
Oliver Loode
MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus juhataja

[maksipoiss]

Otsekohesed ja vähem silmakirjalikud kodanikud ei jõua ära manada lehkavalt levivat poliitkorrektsust ja kasutusel olevaid eufemisme ja nüüd, kui ilmus tegelane, kes ütleb nii nagu mõtleb, on jälle häda. Mul isiklikult sellest Mägggist kama kaks, aga tekst on värske ja ,,lumehelbekestepilvest,, eristuv.Ega eelnevate tegelaste häma regionaalpoliitikast reaalselt paremaid tulemusi ,,regioonides,, ei andnud. Lisaboonusena veel sallivate feministide koomilised kriisked. Praegustest ,,paremäärmuslastest,,veelgi konservatiivsema tõelise parempoolse partei loojatele oleks ta väga hea PR-mees, sest peavool oma vasakule kallutatusega on minetanud igasuguse usutavuse ja tema ründeobjekt võib rahva hulgas saavutada enneolematu usaldusväärsuse.

Aga nagu täna pressikal välja tuli on, enda sõnul, hoopis kõva naljamees.

[Kriku]

Järjekordsed üritajad siis astusid päevavalgusse: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81975411

Minu jaoks ei kõla veenvalt. Väga ümar jutt on. Midagi nokib välja (koolireform Läti eeskujul, eraõiguslik tervisekindlustus), aga põllumajandusest ei tea nad vist üldse midagi ja riigikaitset isegi ei mainita.

Vabaerakond 2 vms.