Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Walter2]

Ei maksa kunagi unustada et see mis otsuseid lõpuks valitsedes tehakse - tuleneb ikka inimeste peadest, mitte "programmist".

Kuna ainupartei valitsus on Eestis pea välistatud siis võimule saades poetakse maagilise sõna "koalitsioonileping" taha mis aitab allavett lasta valimisprogrammis antud lubadused.

[A4]

Kui siin foorumis tundub olevat konsensus, et vat riigikaitse küsimustes on EKRE viimasel ajal küll totaalselt puusse pannud, siis äkki panevad nad samamoodi totaalselt puusse ka kõikide teiste teemadega?

Vaatame siis EKRE riigikaitseprogrammi lähemalt:

1. Tõstame nelja aastaga kaitsekulutused 2,6%ni SKTst.

2. Küsime meie tähtsaimalt liitlaselt Ameerika Ühendriikidelt saabuvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsime abi meie Euroopa suurriikidest liitlastelt.

3. Teeme kõik endast oleneva Eesti rahvuslike huvide edendamiseks NATOs, püüdes saavutada, et:
a) koostamisele tuleks alliansi uus strateegiline kontseptsioon, mis keskenduks liikmesriikide territooriumi kaitsmisele konflikti ennetamise ja sõjalise tasakaalu loomise põhimõttel;
b) määrataks uued praegusele julgeolekuolukorrale vastavad väevõimekuseesmärgid Balti riikidele: Eestile ja Lätile kaks, Leedule kolm kohapeal paiknevat jalaväebrigaadi;
c) Baltikumis loodaks liitlasvägede armeekorpuse staap;
d) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede brigaadisuurune mehhaniseeritud jalaväe- või soomusüksus;
e) igasse Balti riiki paigutataks liitlasvägede kaugõhutõrjeüksus;
f) NATO Baltikumi õhuturbemissioon muudetaks õhukaitsemissiooniks (tehtaks korda Lielvarde lennuväebaas Lätis ja et igasse Balti riiki paigutataks vähemalt 8 hävituslennukit);
g) Balti merel paikneks NATO riikide sõjalaevade, s.h (õhutõrjeraketi)ristlejate ja -hävitajate flotill.

4. Esitame põhiseaduse paranduse ettepaneku, millega riigikaitse kõrgemaks juhiks saaks peaminister. Tugevdame ja arendame riigikantselei kui laiapõhjalise riigikaitse juhtimise tööorgani võimekust, samuti siseministeeriumi juhtimisvõimekust (Sisekaitse Ühendstaap). Ühtlasi teeme ettepaneku, et põhiseadusesse viidaks sisse klausel Eesti kaitsmise kohta igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.

5. Koostame kiiremas korras kuni 2040. aastani ulatuva tervikliku sõjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva uue (erakorralise) sõjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2030. See sisaldaks muuhulgas:
a) detsentraliseeritud juhtimisstruktuuri (kaitseringkondade) taastamist koos staapide ja alluvate üksustega;
b) sõjaaja kaitseväe suurendamist kuni 55 000 inimeseni, millele lisanduks 40 000 inimest täiendusreservist;
c) ajateenistuse mahu suurendamist 4500 kutsealuseni aastas;
d) olulisemate võimelünkade (keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise ja rannakaitsevõimekuse ning soomusmanöövrivõimekuse (tankide puudumine)) likvideerimist;
e) iseseisva kaitsevõimega seondamatute tegevuste lõpetamist;
f) vastuluurevõimekuse loomist kaitseväes ja Kaitseliidus;
g) küberkaitse väejuhatuse reorganiseerimist küberkaitse, infosõja ja elektroonilise võitluse väejuhatuseks;
h) tsiviilsektori ressursside ja võimekuste laialdast rakendamist sõjaaja kaitseväe ja Kaitseliidu hüvanguks;
i) öise lahingupidamise võime arendamist kaitseväes ja Kaitseliidus;
j) tehniliselt innovatiivsete lahenduste, muuhulgas mehitamata õhu- ja maasõidukite kasutuselevõttu.

6. Astume välja (alternatiivina peatame osaluse) jalaväemiinide kasutamist keelustavast Ottawa konventsioonist. Arendame miinisõja pidamise võimekust kaitseväes ja Kaitseliidus.
7. Optimeerime kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri nii, et sinna jääb alles ainult kolm iseseisvat asutust – kaitsevägi, Kaitseliit ja Välisluureamet.

8. Loome tsiviilkohtusüsteemil baseeruva sõjaaja kohtusüsteemi ning teeme seadusandluses uue arengukava täitmiseks vajalikud muudatused.

9. Tühistame kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (447 SE), mis käsitab kaitseväepensionide kaotamist.

10. Hoiame kaitseväelaste palgad vastavuses elukalliduse tõusuga, vaatame üle tegevväelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised nende teenistuse ja jõupingutuste väärtustamise ning õiglasema kompenseerimise eesmärgil.

11. Julgeolekukaalutlustel keelustame kaitseobjektide ümber paikneva kinnisvara müügi välismaalastele.

12. Tugevdame Kaitseliitu, muuhulgas:
a) loome väljaõppe tõhustamiseks ja juhtimise parandamiseks Kaitseliidus 60 täiendavat tegevväelase ametikohta;
b) varustame kõiki Kaitseliidu võitlevaid üksusi kaitseväega samal tasemel;
c) kaotame bürokraatlikud takistused Kaitseliidu omavahendite kasutamiseks;
d) kaotame bürokraatlikud takistused vabatahtlikele pealikele nende allüksuste tegevuse planeerimisel ja elluviimisel.

13. Taastame sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning nende täitmiseks vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega. Selleks vajalikke kulusid, nagu ka laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamiseks vajalikke kulusid tervikuna, ei kaeta kaitse-eelarvest, vaid konkreetsete ülesannete eest vastutavate ministeeriumite eelarvetest.

14. Koostame kuni 2040. aastani ulatuva laiapõhjalise riigikaitse arenguvisiooni ning sellest lähtuva laiapõhjalise riigikaitse arengukava kuni aastani 2030, milles määrateletaks kõigi ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalituste ülesanded vähemalt elanikkonna kaitse põhivaldkodades (toidu-, vee-, ja kütusevarud, elektrienergia, meditsiin, varjendid, teavitamine, evakuatsioon võimalikest lahingutegevuse piirkondadest, õiguskorra ning küberturvalisuse tagamine).

15. Kohustame kinnisvaraarendajaid ehitama varjendeid enam kui 1100 m2 suuruse pinnaga uusehitistesse ning korraldame nende korrastamist ja rajamist olemasolevatesse hoonetesse.

16. Viime riigikaitseõpetuse igasse gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse.

17. Toetame kodumaise kaitsetööstuse arengut, muuhulgas:
a) muudame riigikaitseseadust sätestades, et kaitsetööstus on osa Eesti riigi sõjalisest riigikaitsest;
b) loome ülikoolide, kaitsetööstuse ettevõtete ning kaitse- ja siseministeeriumi koostöös kaitsetööstuse arendustegevusele suunatud koostööplatvormi;
c) loome Eesti kaitsetööstuse ettevõtete omakapitali toetusmeetme kasvufaasis olevatele kaitsetööstuse ettevõtetele;
d) tõstame valimisperioodi lõpuks kaitsetööstuse teaduse- ja arendustegevuse finantseerimise osakaalu 1%ni kaitse-eelarvest, eesmärgiga tõsta see järgmise valitsemisperioodi lõpuks NATO ja Euroopa Liidu soovitatud 2% tasemele;
e) toetame Eesti kaitsetööstuse ettevõtete eksporti välisturgudele.

18. Sõjalise valmisoleku tõstmiseks anname reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule.

Ma küsin: millega on EKRE siin totaalselt puusse pannud?

Kui konkreetselt sellest programmist rääkida, siis puusse on pandud sellega, justkui oleks selline vägi võimalik luua 2,6% SKT-st kaitsekulude ja liitlastelt küsitava miljardiga. Seetõttu tähendaks selles kavas viidatud KV SA-struktuuri loomine tagasiminekut kümne aasta taguse paberil eksisteeriva õõnesarmee suunas. Aga see selleks. Muus osas peegeldab see programm paljuski seda, mis täna juba eksisteerib või plaanides on. Selle pinnalt tekib mul küsimus, et kumb meil siis EKRE arvates on – edasiarendatav Kaitsevägi, või potjomkinlik paraadarmee ja vorstivabrik? Ja kui Leo Kunnasega peaks midagi juhtuma, siis kas see programm eksisteerib ka edasi, või alles jääb kaitseväe juhatajate autoriteeti õõnestav Mart Helme ja Spike’i rämpsuks pidav Henn Põlluaas?

[Gideonic]

Ei maksa kunagi unustada et see mis otsuseid lõpuks valitsedes tehakse - tuleneb ikka inimeste peadest, mitte "programmist".

Kuna ainupartei valitsus on Eestis pea välistatud siis võimule saades poetakse maagilise sõna "koalitsioonileping" taha mis aitab allavett lasta valimisprogrammis antud lubadused.

Ma olen ammu mõelnud et parteidele peaks tegema kohustuslikuks:

• Panna oma valimislubadused tähtsusjärjekorda (millega koalitsioonilepingus hakatakse esmalt kauplema kuni nendeni mis kauplemisele ei kuulu)
• Panna rahaliste valimislubaduste taha hinnangulised maksumused
• Koostada nimekiri Kokkuhoiu/rahaleidmise kohtadest mis oleks samas proportsioonis lubaduste kuludega (ja viimased samuti tähtsusjärjekorda)

See kulude pool ei pea loomulikult olema 1-1ele vastavuses (a la ühe projekti peale üks kuluallikas) aga summa summarum peaks olema ikka samas suurusjärgus.

Lisaks eelnevale siis kohtuvõimu alluvuses peetav netist vabalt ligipääsetav andmebaas sellest, mis lubadused igal valimisel välja käidi, mis täideti ja mida ei õnnestunud ja mis heideti kohe üle parda ...

Loomulikult senikaua kuni ühtegi teed näitavad erakonda ei tule, sellist asja ei tehta. Põhjendadakse kohe et "mänguruumi koalitsiooni läbirääkimisel jääb väheks". Samas oleks valiajatel siis viimaks ka mingi kaigas, millega sisuliselt nõuda vastutust valimislubaduste eest ning midagi mis teeks ka parteid ettevaatlikuks "anname tasuta raha" välja karjumisel.

[Martin Peeter]

Ma küsin: millega on EKRE siin totaalselt puusse pannud?

Pole kuigi realistlik.
Kuidagi väga palju peavad tegema liitlased (mis aga ei olene ainult meist), üsna vähe aga valimisperioodi jooksul ise rohkem, kui siiani plaanis. Oma vahvate plaanide kohta, aga on plaanis teha "plaan aastani 2040 või 2030". Õõnesarmee tekkimise ohtu nimetas akf A4 väga õigesti.

1. 2,6% alles nelja aasta pärast. Kuidagi väga aeglane tempo. Kui on ikka prioriteet, siis pole see probleem ka järgmiseks aastaks saavutada.
2. No ei anna USA miljardit abi, eriti kui EKRE ministrid seda küsima saata.
3. NATO eesmärgid on kenad, aga ei hakka ka neid liitlased sellisel kombel täitma, sest keegi ei ole veel valmis tunnistama, et meil on uus "külm sõda". Kuhu me selle brigaadi paneks? Kas me kulutaks eelarve osakaalu tõusu osa peamiselt vastuvõtukuludele, nagu otsustas kunagi Taavi Rõiva valitsus?
4. Sõjaväestatud piirivalve on raha raiskamine, eriti ohtlik oleks "kompromiss" eelarveläbirääkimiste käigus, kui see tehtaks praeguse kaitsekulude 2,1% SKT-st arvelt või kui sõjaväestatud piirivalvele kulutada kogu kaitseeelarve osakaalu tõus.

Ei viitsi rohkem norida, ehkki punkte jätkuks.

[AMvA]

Kui konkreetselt sellest programmist rääkida, siis puusse on pandud sellega, justkui oleks selline vägi võimalik luua 2,6% SKT-st kaitsekulude ja liitlastelt küsitava miljardiga. Seetõttu tähendaks selles kavas viidatud KV SA-struktuuri loomine tagasiminekut kümne aasta taguse paberil eksisteeriva õõnesarmee suunas. Aga see selleks. Muus osas peegeldab see programm paljuski seda, mis täna juba eksisteerib või plaanides on. Selle pinnalt tekib mul küsimus, et kumb meil siis EKRE arvates on – edasiarendatav Kaitsevägi, või potjomkinlik paraadarmee ja vorstivabrik? Ja kui Leo Kunnasega peaks midagi juhtuma, siis kas see programm eksisteerib ka edasi, või alles jääb kaitseväe juhatajate autoriteeti õõnestav Mart Helme ja Spike’i rämpsuks pidav Henn Põlluaas?

Ilmselt see 2,6% number saadakse täis, kui viiakse ellu punktis 3 toodud soovid ja säilitatakse oma KV-le suunatud 2% kriteerium. Punkt 2 on ikka täiesti liivale kirjutatud - 1 asemel võime saada ka 2 aga võime saada ka nulli (seda küll suurema tõenäosusega)

[Runkel]

Ma küsin: millega on EKRE siin totaalselt puusse pannud?

4. Sõjaväestatud piirivalve on raha raiskamine, eriti ohtlik oleks "kompromiss" eelarveläbirääkimiste käigus, kui see tehtaks praeguse kaitsekulude 2,1% SKT-st arvelt või kui sõjaväestatud piirivalvele kulutada kogu kaitseeelarve osakaalu tõus.

Programmi punkt 13 järgi sõjaväestatud piirivalvesse olemasoleva struktuuriga ja osakaaluga kaitse-eelarvest raha ei võeta, vähendatakase politseiameti eelarvet (ilmselt osa kaitse-eelarve osakaalu tõusust uude piirivalvesse ikkagi läheb). See vastaks ka EKRE retoorikaga ebausaldusväärsest süvariigist. Nüüd küsimus on, kui tõsiselt võtta ekrelaste retoorikat kaitseväe kohta. Kas sa suurendaks KV eelarvet ja küsiks jänkidelt miljardit dollarit juurde (presidendi kampaania ajal oli see summa pool miljardit, kui ma õigesti mäletan), et panna see potjomkini külla, süsteemi, mille on mehitanud ebademokraadid ja korruptandid?
Programm on hea, kas ka tõsine (siiras)?

[Gideonic]

Raul Rebane: “Seega ei ole EKRE pakkunud efektiivselt mitte niivõrd uut ideoloogiat, kuivõrd hääletamisvõimalust neile, kes tahaksid ida moodi kõva käega valitsemist ja «korda majja». Peaküsimuses on nad Savisaare järeltulijad.”

https://arvamus.postimees.ee/6490059/ra ... -kova-kasi

[Dr.Sci]

Isamaa trügib EKRE mängumaale:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas- ... d=84927077
Artiklist:
21. detsembril saatiski ÜRO pagulasasjade ülemkomissar oma soovitused Rumeeniale kui tulevasele Euroopa Liidu eesistujale. Selles konkreetses, seitse lehekülge pikas soovituste nimekirjas ei keerutata, nii nagu mõned Eesti poliitikud, vaid öeldakse otse ja ausalt esmase soovitusena Rumeeniale kui Euroopa Liidu eesistujale: „kutsume üles rakendama globaalset pagulasraamistikku Euroopa Liidu poolt nii Euroopa Liidu sees kui väljas.“
Lisaks tuuakse välja, et praegu töötatakse ÜRO juhtimisel koos partneritega välja kolmeaastast globaalset strateegiat, mis peaks suurendama pagulaste ümberasustamise võimalusi ja tekitama täiendavaid vastuvõtu teid, hõlmates ka riike, mis kehtivate ÜRO programmidega pole ühinenud.
Rumeenia valitsust kutsutakse jätkama eesistujana pingutusi efektiivse üleeuroopalise pagulaste ümberpaigutamise solidaarsusmehhanismi loomiseks. Kutsutakse üles lõdvendama perede ühinemise piiranguid pagulastele, soovitatakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalvet reformida nii, et see tagaks efektiivse pääsu Euroopa Liidu territooriumile
jne...

[Kriku]

Pagulaste kohta võeti ju üks hoopis teine dokument vastu? Kas keegi täismahus saaks panna, sellest tsitaadist ma ei saa midagi aru.

[bodom]

Tsiteeri:
(Erakonda Isamaa kuuluva justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul hakatakse ÜRO ränderaamistikku jõustama Euroopa Liidu poliitikate kaudu.

ÜRO rändepakti pooldajad on suureliselt kinnitanud, et tegemist on mittesiduva paberiga, millel ei saa meie riigi otsustamisõigusega tulevikus mitte mingit pistmist olema. Lihtsalt üks deklaratiivne paber. Murettekitavalt olen täheldanud mitmeid hiljutisi samme, mis puutuvad rändepakti ja Euroopa Liidu suhet. Nii panin tähele, et kolme tulevase eesistujariigi ja välisasjade voliniku trioprogrammis 1. jaanuarist 2019 kuni 30. juunini 2020 on selgelt määratletud, et eriliseks ülesandeks seatakse globaalse rände- ja pagulaspakti järgimine.

21. detsembril saatiski ÜRO pagulasasjade ülemkomissar oma soovitused Rumeeniale kui tulevasele Euroopa Liidu eesistujale. Selles konkreetses, seitse lehekülge pikas soovituste nimekirjas ei keerutata, nii nagu mõned Eesti poliitikud, vaid öeldakse otse ja ausalt esmase soovitusena Rumeeniale kui Euroopa Liidu eesistujale: „kutsume üles rakendama globaalset pagulasraamistikku Euroopa Liidu poolt nii Euroopa Liidu sees kui väljas.“

Muu hulgas pannakse siis tänasele Euroopa Liidu eesistujale ette, et hakata arutama Euroopa Liidu ministrite nõukogudes seda, millised võimalused loob pakti rakendamine nii Euroopa Liidu sees kui väljas.
Lisaks tuuakse välja, et praegu töötatakse ÜRO juhtimisel koos partneritega välja kolmeaastast globaalset strateegiat, mis peaks suurendama pagulaste ümberasustamise võimalusi ja tekitama täiendavaid vastuvõtu teid, hõlmates ka riike, mis kehtivate ÜRO programmidega pole ühinenud.

Rumeenia valitsust kutsutakse jätkama eesistujana pingutusi efektiivse üleeuroopalise pagulaste ümberpaigutamise solidaarsusmehhanismi loomiseks. Kutsutakse üles lõdvendama perede ühinemise piiranguid pagulastele, soovitatakse Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalvet reformida nii, et see tagaks efektiivse pääsu Euroopa Liidu territooriumile, kes tahavad rahvusvahelist kaitset.
Ning mis huvitav, öeldakse otsesõnu järgmist: kutsutakse üles õiglaselt ja tõhusalt määratlema isikute kaitsevajadust ning soovitustes rõhutatakse: see on kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide kohustusega globaalseks vastutuse jagamiseks Globaalse Raamistiku alusel ja pakub mudeli Liikmesriikidele arendamaks oma asüülisüsteeme.

Küsimus ei ole seega mitte ainult selles, kas need raamistikud muutuvad tulevikus rahvusvahelise tavaõiguse osaks. Initsiatiivid, et nende põhimõtete järgi hakata kujundama Euroopa Liidu poliitikat ja seejärel liikmesriikidele kohustuslikku õiguskorda, on selgelt käivitunud. Mida siis teha? Minu hinnangul saab Eesti ühemõtteline seisukoht olla vaid see, et kuna tegemist on õiguslikult mittesiduvate paberitega, siis neile viidates mingit uut poliitikat luua ei tohi ja nende alusel mingeid samme ette panna Euroopa Liidu poliitika kujundamisel samuti ei saa. Eesti riik peab seda ühemõtteliselt deklareerima, kui need küsimused lähemate kuude perspektiivis moel või teisel esile kerkivad. Muuseas, selle eraldi rõhuasetuse tegi Austria Liiduvalitsus, kes tegi seda olles paradoksina ise Euroopa Liidu toonane eesistuja.)

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Et peris lõbusaks läheb selle kompaktijuraga

Rändekompakti vabariigisisesel "läbisurumisel" oli eeter paks sotstolarastide mulast a la kui juriidiliselt mittekohustav // mittesiduv see kõik olla..
Kahjuks ei hooli kompakti koostanud ÜRO vorstid mitte põrmugi oma jüngrite sellisest eksitavast mulast ja genereerivad järjest uusi signaale sellest, kui kohustusliku ja siduvana nad oma soperdise "arengut" ise näevad

Et 100% on valetanud meile meie tubli välisministeerium - näis, kuda asjad edasi arenevad..

Jõudsin ka enne oma pikka bänni siin teemas ära öelda, et selline sotstolarastidest riigi välissuhtluse usurpeerimine // oma ideekeste kuulutamine miskiteks "ammukokulepitud arenguteks" on muutumas riigile ohtlikuks

[Martin Peeter]

Ega sellest Eesti ühinemisest või mitteühinemisest asjade käik poleks suurt sõltunud, aga mul viskas üle rahvale valetamine. "Oleme laua ääres, oleme protsessis osaline, siis saame ka mõjutada," mäletate? No võrreldes Lätiga oleme me EL-s täpselt sama palju laua ääres, keegi ei piira selle tõttu Läti hääleõigust. Ainult, et meie mängumaa on ahtakesem ja meil on meile ebasobivate, kuid kompaktikohaste reeglite rakendamise vastu raskem olla, sest me oleme kompaktiga ühinedes deklareerinud pühendumust nende põhimõtete täitmisele. Kui me oma JN kampaania nimel ja EL mainstreami ees saba liputades kompaktiga nõustusime ja sellega mingit poliitilist kapitali võitsime, siis nüüd neid põhimõtteid tõrjudes, kaotame me poliitilist kapitali topelt. Mis "senisest välispoliitilisest joonest" siis saab rääkida?

[AMvA]

Et peris lõbusaks läheb selle kompaktijuraga

Rändekompakti vabariigisisesel "läbisurumisel" oli eeter paks sotstolarastide mulast a la kui juriidiliselt mittekohustav // mittesiduv see kõik olla..
Kahjuks ei hooli kompakti koostanud ÜRO vorstid mitte põrmugi oma jüngrite sellisest eksitavast mulast ja genereerivad järjest uusi signaale sellest, kui kohustusliku ja siduvana nad oma soperdise "arengut" ise näevad

Et 100% on valetanud meile meie tubli välisministeerium - näis, kuda asjad edasi arenevad..

Jõudsin ka enne oma pikka bänni siin teemas ära öelda, et selline sotstolarastidest riigi välissuhtluse usurpeerimine // oma ideekeste kuulutamine miskiteks "ammukokulepitud arenguteks" on muutumas riigile ohtlikuks

Sul on omal asjad sassis nagu Kört Pärtli särk. Reinsalu sõnul räägib ÜRO pagulasasjade komissar pagulastest, kisa Eestis oli ränderaamistiku üle, mis on hoopis teine dokument.

[Kriku]

Ei, mõlemast siiski räägib:

Nii panin tähele, et kolme tulevase eesistujariigi ja välisasjade voliniku trioprogrammis 1. jaanuarist 2019 kuni 30. juunini 2020 on selgelt määratletud, et eriliseks ülesandeks seatakse globaalse rände- ja pagulaspakti järgimine.

Aga üleskutseid võib ju igaüks teha. Mitte mingit õigust EL-i eesistujale korraldusi jagada kellelgi ÜRO pagulastega tegelevad ametnikul ei ole. Sellistest üleskutsetest nagu ülaltsiteeritu ei saa kuidagi järeldada, et Eesti välisministeerium kellelegi valetas.

Kahjuks ei hooli kompakti koostanud ÜRO vorstid mitte põrmugi oma jüngrite sellisest eksitavast mulast ja genereerivad järjest uusi signaale sellest, kui kohustusliku ja siduvana nad oma soperdise "arengut" ise näevad

Minul on jällegi täiesti ükskõik, mida mingi ÜRO vorst oma ametkonna sünnitisest arvab...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Asjad oo sul endal sassis, AMvA - lugeda iks mõistad // kut puide taga metsa es nää

Muuseas - kissvoorumlane tuu Kört Pärtl´ iks om