Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Ma arvan et on suht võrreldavad - eriti mis puudutavad kohustuslikku NSVL aegset poliitpropat.

Ja kehalist kasvatust ka. Tõepoolest, need on võrreldavad. See osa, mis haridusest hariduse teeb, ei ole.

ja miks peaks olema ajaloolane parem peaminister (ja praegu EP nõukogu esimees) kui kunstnikuharidusega eraettevõtja?

See on laiem küsimus - kas võib üldse arvata, et teatud erialad annavad riigivalitsemisega tegelemiseks mingi eelise?

Kui vastus on jaatav, siis on järgmine küsimus, et mis need erialad olla võiks? Paiguti Renessansist (aga kindlasti 17. sajandist) saadik (kui jälle hakati tõsiselt arutama selle üle, mida troonipärijatele õpetada) on arvatud, et ajalugu. Veidi hiljem kindlasti ka õigusteadus ja veidike veel hiljem majandus (hiljem peamiselt seetõttu, et tänapäevasel kujul võtsid need teadusharud sellises järjekorras vedu). Ajalugu lõpuks ju sellest peamiselt räägibki, kuidas poliitilisi organisatsioone juhtida või kuidas nende omavahelised suhted kujunevad.

Kui vastus on eitav, siis polegi vahet (mina nii ei arva).

Seda enam et seni peavad paljud parimaks presidendiks hoopis kirjanikku (kelle reoseid ma olen omal ajal ka lugenud aga kelle teostest (Tulemägede maale) paraku on (ilmselt tehnikageeni tõttu) meelde jäänud vaid see kuidas ta ülistas lennukit TU-xxx millega parajasti lendas Kamtsatka suunas.

Lennart Meri lõpetas TRÜ ajaloo cum laude.

võib ju ka PM olla keegi Leida Peipsi taoline, peaasi et tuntud ja ühiskondlikult aktiivne ja oskab öeld a ja o ja alla kirjutada kui vaja... või ei või?

Muidugi võib, aga kas seda peaks eelduslikult heaks lahenduseks pidama?

Täiesti harimatuid valitsejaid tuleb ajaloos ikka ette. Tõepoolest, mõni saab ka hakkama. Aga kas see on lahendus, millele ennast orienteerida?

Sa pole ikka veel öelnud, mis ministriks sa kunstiõpetajat tahad. Peaministriks siis?

[Dr.Sci]

Sa pole ikka veel öelnud, mis ministriks sa kunstiõpetajat tahad. Peaministriks siis?

Ei tunne teda isiklikult, seega peaministritks välja ei paku. Aga miks mitte kaitseministriks - või on liiga militaarse hoiakuga, kui vaadata eelnevaid? Aga tegelikult on kõikides parteides piisavalt isikuid kes sobivad ministri (küll aga tihti mitte ministeeriumi kantsleri) kohale. Need isikud lihtsalt ei taha astuda asja sisse mis lirtsub ja haiseb ja jätab eluks ajaks leha külge, kuigi omab kõlavat nime - poliitika.

[nimetu]

Lennart Meri lõpetas TRÜ ajaloo cum laude.

Lisaks sellistele pisiasjadele, et ta oskas hulganisti võõrkeeli, omas häid kontakte välismaal ja oli diplomaadina äärmiselt karismaatiline.

[Kriku]

Aga miks mitte kaitseministriks

Kui ülal juba Kaskpeiti nõrgaks peeti, siis ma ei kujuta ette, mis Põlluaasa kohta öeldaks...

[Dr.Sci]

Aga miks mitte kaitseministriks

Kui ülal juba Kaskpeiti nõrgaks peeti, siis ma ei kujuta ette, mis Põlluaasa kohta öeldaks...

eks seda kuuleb... aga tegemist on hetkel laskmata karu naha jagamisega, ma arvan et järgmise aasta kevadel on seis selgem ja huvitavam. Vaevalt see mida me siin arutame kallutaks kedagi siinsetest oma poliitilisi eelistusi muutma, aga kui kallutaks siis ilmselgelt pole sellega tegemist siinse foorumi eesmärgiga.

[chac]

Aga miks mitte kaitseministriks

Kui ülal juba Kaskpeiti nõrgaks peeti, siis ma ei kujuta ette, mis Põlluaasa kohta öeldaks...

eks seda kuuleb... aga tegemist on hetkel laskmata karu naha jagamisega, ma arvan et järgmise aasta kevadel on seis selgem ja huvitavam. Vaevalt see mida me siin arutame kallutaks kedagi siinsetest oma poliitilisi eelistusi muutma, aga kui kallutaks siis ilmselgelt pole sellega tegemist siinse foorumi eesmärgiga.

Eks asjad võivad muidugi minna nii ja teisiti, kuid sellegipoolest, vaadates küsitlustulemusi, kasvõi neid mis siingi esitletud - EKRE ilmselt saab olema tõenäoline valitsuskoalitsiooni liige, häältekogusega mis tagaks umbes 5-6 ministrikohta. Millest tõenäoliselt 1-2 võtmeministri kohta. See on reaalsus, selllega tuleks ka arvestada.

Edasi, Henn Põlluaas, olenemata TRÜ vs TPedI haridusest - kui õigesti aru saan tegu on mõnda aega Saue linnapeana töötanud inimesega, ja paistab et ilma suuremate skandaalideta. Ka on jätnud sellise rahuliku ja asjaliku inimese mulje, mis teeb ta minuarust täitsa hea tulevase ministrikandidaadi, erinevalt näiteks ka väljapakutud Martin Helmest, kellel säärane reaalne administreerimiskogemus väiksemas mastaabis täiesti puudub.

Sõjaväelises mõttes - vale on lasta juhtima diviisi inimest kes pole elus roodu või pataljoni juhtinud

EV valitsus minu meelest päris kindlasti ei vaja rohkem Rõivase/Helme taolisi ministreid.

[Kriku]

Eestis on kaitse- ja välisminister võib-olla umbes sama lähedased ametid nagu majandus- ja rahandusminister. Suur osa kaitsepoliitikast on otsapidi välispoliitika (ja vastupidi) ning on täiesti loogiline, kui kaitseminister on eelneva diplomaatilise teenistuse kogemusega.

Eestis on olnud sisuliselt suvalisi inimesi kaitseministriks. Kõige hiljutisem näide on muidugi Margus Tsahkna, aga ka Sven Mikser sai endale esimest korda niiöelda lambist riigi ühe olulisema positsiooni. Kummagi ajal ei juhtunud midagi hullu. Kolmas näide, munitsipaalpoliitik Margus Hanson, lahkus käkiga.

Siiski, ei välis- ega kaitseministri puhul peaks sellised määramised normaalsed olema. Kõik osapooled võiksid leida jõudu teha kõik endast oleneva, et suvaline inimene sinna ei saaks. Liiga tähtsad kohad selleks.

[Kapten Trumm]

Kaitseministri post ei kuulu sugugi valitsuse "most wanted" ministrikohtade hulka. See seletabki, miks sinna satub koalitsiooni väikevendade esindajaid. Tegemist ikka küllalt raske kohaga, kus samas võimalused suunata riigi raha parteikassasse napivõitu (nt puuduvad suured riigiettevõtted Kamina haldusalas, enamik rahavoogu läheb välismaale).

[nimetu]

Kaitseministri post ei kuulu sugugi valitsuse "most wanted" ministrikohtade hulka.

Mingil määral vastas see tõele hiljutise ajani. Alates 2014 on see positsioon muutunud poliitiliselt nähtavamaks ja kasulikuks erakondadele. Tegu on üldiselt hästi toimiva valdkonnaga, mille pealt on üsna turvaline valijate hääli koguda.

[Runkel]

Ilmsesti saavad kaitsekulud üheks oluliseks teemaks. President andis võidupühakõnega kah suuna kätte.
Millised võiksid olla erakondade positsioonid, kes kindla(ma)lt parlamenti saavad:

Kesk: 2% status quo. Tasuta transporti on kah vaja.
Sotsid: 2,5%, rohkem ei julge, aktsiisidega juba läks nihu.
Ref: 3%. Rohkem lennukeid, mille taustal pilti teha.
EKRE: 4%. Raha pole probleem.

[A4]

Kaitseministri post ei kuulu sugugi valitsuse "most wanted" ministrikohtade hulka. See seletabki, miks sinna satub koalitsiooni väikevendade esindajaid. Tegemist ikka küllalt raske kohaga, kus samas võimalused suunata riigi raha parteikassasse napivõitu (nt puuduvad suured riigiettevõtted Kamina haldusalas, enamik rahavoogu läheb välismaale).

Koalitsiooni väikevennale läheb see koht üldjuhul selsamal põhjusel, et kui suur vend on saanud jack-poti ehk peaministri koha, siis üldiselt peetakse Eestis viimase 10 aasta jooksul heaks tavaks seda, et seesama partei ei hõiva korraga ka välis- ja kaitseministri kohti. Võib saada ühe nendest (nt Ansipi ja Rõiva valitsuste puhul välisministri koha), aga võib ka saada kumbagi (nt praegu Ratase ajal).

Aga kui praktika pidi olema tõe kriteerium, siis praktika on sellesama viimase 10 aasta peale järgmine, et „väikevenna“ esimees (kui ta üldse tuleb valitsusse) valib pea alati justnimelt kaitseministri portfelli, kui jagamiseks läheb. Meil on 10 viimase aasta jooksul olnud 7 kaitseministrit, kelledest tervelt 4 (Laar, Reinsalu, Mikser, Tsahkna) on kaitseministriks saades olnud ka erakonna esimehed, 1 on olnud erakonna aseesimees (Aaviksoo, kusjuures erakonna toonane esimees Laar ei olnud toona üldse valitsuses, st Aaviksoo oli sammaegselt ka IRL-i valitsusdelegatsiooni juht ja asendas peaministrit viimase äraolekul). Ainsateks eranditeks on olnud Hanso (erakonna esimees Ossinovski valis parteijuhiks saades töö- ja terviseministri portfelli, mis talle kustumatut kuulsust ei toonud) ja Luik (kelle asemel oleks suure tõenäosusega ministriks erakonna esimees Seeder, kui viimane oleks üldse suvatsenud valitsusse tulla).

Portfelli „raskuse“ osas nõustun eelkõnelejaga – tänase seisuga üks lihtsamaid ja samas enim populaarsust toovaid portfelle. Avalik toetus kaitseväele kandub üldjuhul üle ka ministrile; erakondadeülene toetus kogu kaitsepoliitikale ei tee ka oma otsuste läbisurumist ülemäära kahjulikuks. Rahastus on stabiilne ja pigem kasvab pidevalt – igatahes ei ole vaja erinevalt kõikidest teistest ministrites iga sügis valitsuses ja rahandusministri juures lunimas käia, vaid 2+% on ilma vaidlusteta käes. Halbu uudiseid ja raskeid otsuseid on vaja tea harva. Töö tegelikku tulemuslikkust on rahu aja tingimustes pigem keeruline mõõta olukorras, kus rahu ajal ühiskonnale vahetult mingeid erilisi teenuseid ei pakuta.

Rahade „suunamisest“ – suuri riigifirmasid (tahaks näha muidugi näiteid, kus ja kuidas on sealt raha parteisse kanditud) on alles jäänud üldse vaid majandusministri ja rahandusministri portfelli. Rõõmu kaasneb nendega vähe, pigem muret – ei ole nende portfellide omanikud just ülemäära populaarsed poliitikud üldjuhul. Ja mis puudutab „rahavoogusid välismaale“, siis võin homme üle kontrollida, kuid mälu järgi jääb täna suurem osa rahast kodumaale, sh pea 100% ehitusest, 100% toetusteenustest (seal on mahud täna juba kümnetes miljonites), suur osa erivarustusest, suur osa remondist ja hooldusest.

[Kapten Trumm]

Koalitsiooni väikevennale läheb see koht üldjuhul selsamal põhjusel, et kui suur vend on saanud jack-poti ehk peaministri koha, siis üldiselt peetakse Eestis viimase 10 aasta jooksul heaks tavaks seda, et seesama partei ei hõiva korraga ka välis- ja kaitseministri kohti. Võib saada ühe nendest (nt Ansipi ja Rõiva valitsuste puhul välisministri koha), aga võib ka saada kumbagi (nt praegu Ratase ajal).

No hea tava ka veel, misasi see poliitikas on?
Tegelikkuses on kamina haldusalas toimuv kas valijat suht vähe kottiv või lausa negatiivselt kottiv (noh, LÕK-id värgid), lisaks tegu keerulise alaga, sestap suured shansid pildile mitte pääseda või pääseda sinna negatiivses rollis.

[Kurjam]

Ei saa ma hästi aru mõnedest akf-idest. Võibolla tõesti ei sobi kunstiõpetaja ministriks aga samas loetakse normaalseks, et peaministritel pole oma CV-sse peale broileriameti muud kirja panna.

[nimetu]

aga samas loetakse normaalseks, et peaministritel pole oma CV-sse peale broileriameti muud kirja panna.

Usu mind, ei pea. Samas pole meil ka sinna midagi eriti parata.

[Martin Peeter]

Pole nüüd otseselt poliitelu teemasse, aga võiks mõtlema panna selle üle, kuidas vähemus valitseb enamuse üle ja leida põhjuseid, miks piinata oma pead mõtlemise ja ise info kogumisega.

https://novaator.err.ee/841485/sotsiaal ... iga-neljas

Samas sõja puhkemiseks piisab ka vähemast arvust selle soovijatest.