davidsoniharald kirjutas:Töötan igapäevaselt ühe inglasega koos ja olen temaga vestelnud brexiti teemal. Tema oli hääletanud brexiti poolt. Küsitlesin teda mitmet moodi, et miks just selline otsus ja mis tema arvab, et nüüd muutub. Vastuseks olen saanud väga palju ebamäärast juttu stiilis "siis oleme vabamad ise otsustama ja ei pea EL seadustele alluma". Täpsemalt ühtegi näidet halvast seadusest, mis ELis tulnud ta tuua ei osanud. Pikemate vestluste käigus on mul jäänud mulje, et tegelikult tal ei olnud õrna aimugi, mis täpselt juhtuma hakkab ja mis moodi see tema elu mõjutab. Siiani ei ole. Näha on, et nüüd kui reaalsus pärale hakkab jõudma, tuleb murekorts silme vahele. Töötab nädala sees Eestis ja igaks nädalvahetuseks lendab koju. Mis pärast Brexitit saab? Pool ta tööst toimub ELis.
Positiivse poole pealt tõi ta välja, et kuna ta saab palka eurodes ja nael on nõrk, siis tema sissetulek kasvab.
See mis toimub briti poliitikas seoses brexitiga on ikka täielik farss. Kui Trump sai USA presidendiks, siis inimesed tegid nalja, et nüüd siis võiks Boris saada meie peaministriks. Keris natuke aeg edasi ja Boris ongi peaminister. Boris on täpselt samasugune kloun nagu McDonald ainult natuke intelligentsem. Valetab ja räägib musta valgeks sirge seljaga.
Ei tule sellest Brexitist kellelegi midagi head.
Reinsalu sõnul kahe aasta jooksul ei muutu inglastele,kes paberitega(tööleppega) näiteks Eestis töötab,midagi.Kui aga ollakse mustalt või töötatakse näiteks ajutiselt,siis peale BREXIT-it enam sellist asja eriti ei saa harrastada.Britid peavad hankima uued tööload,juhul,kui pole eelnevat töölepingut.Ma sain aru,et need puudutavad neid,kes peale BREXIT-it tahaks Euroopas töötada või kuidagi tuleks ennast "seadustada".
Need,kellel on hetkel töölepe saavad aga töötada ilma paberijamata veel 2 aastat,siis peavad aga nemadki sama tegema.
Põhimõtteliselt kehtib sama ka eestlastele,kes UK elavad ja töötavad.
Mu noorem tütar saab samal alusel(ta on töölepinguga seal tööl) veel 2 aastat seal töötada ja enda kõrgharidust täiendada.Peale selle ta ütles mulle,et tuleb Eestisse tagasi.
nimetu kirjutas:Olgem ausad, tegelikult on absoluutselt kõik briti poliitikud oma margi nii täis teinud selle jamaga, et siin ei olegi enam mingeid lahendusi peale lepinguta lahkumise.
BBC peal on lugu sellest,et Iiri Vabariigi tolli ja piirivalve olevat hakanud valmis vaatama kohti,kus hard Brexiti puhul peaks toimetama tolliformaalsusi.
Kuigi iirlased tahavad viia tolli tegevuse otse firmadesse(süsteem,kus tollideklaratsioonid vist täidetakse interneti abil ning kontroll tehakse otse ettevõttes),siiski ka Iiri peaminister tunnistas,et tollipunktdest hard Brexiti puhul ei ole pääsu.
Ja nüüd oluline asi,mis seotud selle rahuprotsessiga.
Iiri peaministri sõnad:
Mr Varadkar said that in the event of no-deal, the common travel area would remain in place.
"British and Irish citizens will still be able to travel freely between our two islands and live, work, study and access healthcare, welfare, housing and the labour market as though we were citizens of both," he said.
"Irish and dual British-Irish citizens in Northern Ireland and Britain will be still be able to travel, work, do business and study throughout the EU without a visa or permit."
Topeltkodakontsusega ja Iiri kodakontsusega P-Iirimaal ja Suurbritannias elavatele kodanikele tahetakse jätta vaba liikumise võimalus,samuti elukohaluba,töö,äri ja õppimine EL-is ilma viisa ja tööloata isegi ilma leppeta BREXIT-i puhul.
Mind huvitaks milline on Suurbritannia seisukoht topeltkodakontsete ja nende juures elavate Iiri kodakontsusega isikute kohta?Nende puhul peaks kehtima EL kodanike staatus,mis muutub väga paberirohkeks asjaajamiseks viimastele.Meilgi on nii Vene,kui Eesti passiga topeltkodakontseid,huvitav kuidas meie piirivalve neid jälgib?
Arvata võib, et see teema tuleb ka tulevikus üles, kuid kui uuel referendumil langetataks otsus oluliselt suurema häälteenamusega kui eelmisel, siis võiks loota, et järgmise korraldab järgmine põlvkond.
Ma seda hala teemal, et mis kõik Brexitiga kaasneks väga tõsiselt ei võta.
Majanduses tekiks sarnane olukord kui oli Soomel 1990 alguses. Soome oli oma majanduse suures osas NSV Liidu tellimustele üles ehitanud ja selle turu ärakukkumine tõi kaasa korraliku hävingu. No aga mõne aja pärast leiti uued turud ja elu läks edasi. Ka praegult on Soome Venemaaga majanduslikult seotud (naabrid ikkagi) kuid mitte nii käsist-jalust kui nõukaajal.
Erinevalt NSV Liidu kadumisest mis igasugustele analüütikutele suht ootamatult juhtus on Brexitist aastaid jahutud ja kes vähegi ettepoole vaatab on võimalikud variandid juba ammu välja töötanud. See, et suurkorporatsioonid sõrgu vastu ajavad on ajalooline paratamatus. Ka Eestis olid laulva revolutsiooni aegu impeeriumi kantsid liidutehased eesotsas Koganite ja ja Jarovoidega.
Pehmemat maandmist soodustab ka see, et praegult on Ühendkuningriik EL netomaksja ehk tambib ühiskassasse korralikult raha. See jääks siis tulevikus endale.
Topeltkodakondsused pole maailmas mingi haruldus. Järelikult on isikul mitu kodakondsust ja ta on teretulnud mitmel maal. Töötamine või elamine EL sees on teatavasti hetkel selline, et inimesed võivad vabalt liikuda. Ühest EL riigist teise siirdudes oleks viisakas sellest teavitada kuid midagi ei juhtu kui minnakse teise riiki elama ja ei kõssatagi. Kolmandast riigist EL tulles tuleb taotleda elamisluba. Selle saamine oleneb konkreetsest riigist, aga kui juba jalg EL ukse vahel on siis seal sees ringi liikuda saab lihtsalt. Soome puhul ma vaatan, et elamisluba antakse üsna lihtsalt kui on olemas tulevane töökoht ja see võimaldab iseseisvalt hakkama saada. Seepärast kipub metallurgias töökeeleks muutuma mingi vene-ukraina keel.
Ühendkuningriigiga läheb siis tõenäoliselt samuti. Kui seal mingi üleminekuaeg tuleb siis see on ära ja edaspidiseks antakse elamisluba. Selle peaks iga normaalne inimene probleemideta saama. Täpsemalt oleneb palju konkreetse riigi siseriiklikust õigusest . Küllalt on näiteid kus 5 või 7 aastase elamisloaga elamise järel tekib alaline elamisõigus. (elamisõigus pole sama mis kodakondsus) Euroliidul pole selle küsimuses mingit sõnaõigust.
vanahalb kirjutas:Ühendkuningriik EL netomaksja ehk tambib ühiskassasse korralikult raha. See jääks siis tulevikus endale.
Suurusjärgus 8 B naela aastas, kui kõik kokku liita:
There are different ways to measure the funds the UK receives from the EU. The above figure of £4.3 billion includes only funding allocated to UK government to manage. However, the European Commission also allocates funding directly to UK organisations, often following a competitive process. In recent years these funds have been worth around £1 billion - £2 billion to the UK. Accounting for these receipts results in the UK making an average net contribution of £7.9 billion between 2013 and 2017.
Lahkumise puhuks olevat kokku lepitud järgmist:
A financial settlement for the UK’s withdrawal
The UK and EU have reached agreement on a financial settlement for the UK’s withdrawal. Often described by the media as the ‘divorce bill’, the agreed approach for calculating the settlement is based on the principles that:
* the UK pays for its share of the commitments taken on during its EU Membership
* no remaining Member State is made financially worse off by the UK’s withdrawal
* the UK should neither pay more nor earlier than if it had remained a Member State
The UK Government costs the settlement at around £35 billion-£39 billion. However, the true cost will not be known until all the future payments have been made.
Eelnõu peaks seaduseks saama esmaspäeval, kui kuninganna sellega nõustub. Teoreetiliselt võiks ka sellega venitada või siis lausa tagasi lükata (viimast korda juhtus see Wikipedia andmetel 1708. aastal).
Eelnõu järgi peab BJ hiljemalt 19.10 taotlema tähtaja pikendamist. Mis juhtub, kui ta seda ei tee, pole väga selge, parlamendi liikmed peaks kohtusse pöörduma:
Johnson has said that he would rather be “dead in a ditch” than demand an article 50 extension and no one seems to know (including perhaps Johnson himself?) what will happen if he gets to 19 October - the Saturday after the October EU summit, and the deadline in the bill for sending a letter requesting a Brexit deal - and the law says he must request an extension. Johnson can only avoid this condition either by getting MPs to pass a withdrawal agreement, or by getting them to vote to agree to a no-deal Brexit. The latter will never happen, and the former (on the basis of what we know say far about the UK-EU renegotiation) seems a remote possibility. The bill means MPs will have recourse to the courts if Johnson were to refuse to request an extension, but quite how this might play out in practice is not clear.
Kriku kirjutas:
Lahkumise puhuks olevat kokku lepitud järgmist:
A financial settlement for the UK’s withdrawal
The UK and EU have reached agreement on a financial settlement for the UK’s withdrawal. Often described by the media as the ‘divorce bill’, the agreed approach for calculating the settlement is based on the principles that:
* the UK pays for its share of the commitments taken on during its EU Membership
* no remaining Member State is made financially worse off by the UK’s withdrawal
* the UK should neither pay more nor earlier than if it had remained a Member State
The UK Government costs the settlement at around £35 billion-£39 billion. However, the true cost will not be known until all the future payments have been made.
vanahalb kirjutas:
Kui minnakse lahku ilma kokkuleppeta ei pea midagi maksma.
Päris nii lihtne see asi ei ole, sest EL on välistanud edasised läbirääkimised ilma seda probleemi lahendamata (koos Iirimaa küsimuse ja paari asjaga veel), s.t. et briti firmad jääks senikaua garanteeritult tariifide taha. Inglismaa on lõpuks ie need kohustused võtnud, ja seda aastaid ennem referendumit.
Loomulikult on mittemaksmine üks vahend Johnsoni (või uue analoogi) tööriistakastis, mida ta asja rohkem nugade peale viimiseks kindlasti kasutaks.
Mis puudutab võrdlust Soome ja NSVL ja UK ja ELi vahel, siis, noh ... Mõtte edastamiseks võib see ju pädeda, aga päriselus on need ikka väga teise mõõdupuu asjad:
Soome ekspordid NSVLi olid tippajal 15%, Brittidel ELi on 46% Lisaks tasub natuke silmitseda Euroopa ühisturu kaarti , kuhu oli edasi müüa Soomel ja kui kaugele peab müüma hakkama Inglismaa?
(Kusjuuures kõik need värvitud riigid + vabakaubanduslepinguga partnerid nõustuvad, Euroopa kohtu ülemuslikkuse, vaba tööjõu liikumise jms millest UK kategooriliselt keeldub)
Sisuliselt olekski ainuke arvestatava turuosaga kaubanduspartner lähikonnas USA (15%) ja järgmine juba Hiina (5%). Ja soodsaid lepinguid peaks ÜK hakkama nendega välja kauplema siis üksi (nii et viimased on nende positsioonist vägagi teadlikud) Trumpiga juba vesteldi sel teemal, nõudmised olid sellised, mille kõrval EL/USA kaubandusläbirääkimisel esitatud pehmelt öeldes kahvatuvad.
Sellega olen muidugi nõus, et midagi katastroofilist, mida osad väidavad, Inglismaaga ei juhtu (halvimal juhul ehk potentsiaalne Põhja-Iirimaa ja Šotimaa iseseisvus). Haridustase kõrge, tipptööstuses ja teenindussektoris mitmeid unikaalseid tooteid ... Midagi kaabuga lehvitada samas ka ei oleks
Gideonic kirjutas:
Mis puudutab võrdlust Soome ja NSVL ja UK ja ELi vahel, siis, noh ... Mõtte edastamiseks võib see ju pädeda, aga päriselus on need ikka väga teise mõõdupuu asjad:
Soome ekspordid NSVLi olid tippajal 15% Brittidel ELi on 46% Lisaks tasub natuke silmitseda Euroopa ühisturu kaarti , kuhu oli edasi müüa Soomel ja kui kaugele peab müüma hakkama Inglismaa?
Selline võrdlus eeldab, et EL-s hakatakse pärast Brexitit briti kaupu boikoteerima ja kogu 46 % kaob. Soomel kaduski peaaegu kõik sellest 15-st protsendist sest NSV Liit muutus maksejõuetuks. Ilmselt siiski britte tervikuna Euroliidust välja ei lööda vaid rakendatakse kaitsetolle. Tollimäärad võivad igasugused olla, ka 300% . Trump jagab oma "America First" programmi raames lahkelt kümnekaid ja tavaliselt nad vist 10 protsendi kandis ongi. Seegi toob kaasa juba ulgumist ning hammaste kiristamist.
Kui brittide eksport euroliitu nende tollide tõttu kolmandiku jagu kukub ongi see sama olukord kui Soomel NSV Liidu kadumisel tekkis.
Uutele turgudele minekuks on brittidel seniajani käed Brüsseli nõudmistega seotud olnud ja nad pole saanud väga isetseda. Hiinaga ajab kaubanduspoliitikat ikka EL ja on ka sellel suunal tollid mida iseseisvunud britid võivad kohe hakata ümber vaatama. Teine perspektiivne maardla on Venemaa. Venelased on mõnes vallas ilma lääne tehnoloogiata püsti hädas. Esimesena tulevad meelde nafta- ja gaasitööstus ning lennundus kus pole enam mootoreidki. Mõlemas teemas on britid kõvad tegijad ja EL poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonid pärast leppeta Brexitit neid enam ei huvita.
Mumeelest ajendabki Prantsusmaa ja Saksamaa ääri-veeri avaldatud mõtteid venevastaste sanktsioonide koomaletõmbamisest surmahirmule lähedane tunne, et britid kahmavad pärast leppeta Brexitit kogu vene piruka endale.
Venelastega kauplemiseks tuleb siis muidugi Trumpilt luba küsida. Aga arvestades, et Trump keerab nii hiinlastele kui Brüsselile mõnuga käru võib ta vabalt lubada väikevennal (Ühendkuningriigil) natuke laamendada ja euroliitu lammutada. Seda enam, et brittide majandus USA oma kõigutada ei suuda.
Putinil on tänutäheks kõige lihtsam üks allkiri paberile visata millega briti toidukaubad jälle vene turule pääsevad. Jaapaniga toimib see skeem vist juba sanktsioonide algusest peale, sest vahel võib lugeda mõnest üheskoos Ohhoota merre ehitatud naftaplatvormist ja Jaapani toitu võib Venemaale tuua sest muidu sureks Kaug-Ida nälga.
Eks muid võimalusi leiaks samuti kui selgema pilguga otsima hakata.
Shotimaa iseseisvuslased näikse arvavat , et koos iseseisvumisega saavad nad automaatselt EL liikmesriigiks Mumeelest see ikka nii ei käi ja paremal juhul võib oodata umbes Islandi staatus. Praegult saab ju Shotimaa EL-st rohkem raha kui ta sinna sisse paneb ning on ainet mõtisklusteks, et kas parem on iseseisvumine või koos inglastega EL väljas olemine.
Ma arvan,et Soomet ja Suurbritanniat võrrelda Nõuka riigi ja Brexiti valguses võrrelda nüüd küll ei saa.Erinevad on olukorrad,erinev tööstuse struktuur,mis võib pihta saada ning ka riikide suurusel ning välispoliitilise mõjukuse aste.
Soome oma 15 protsendiga ikka elas laksu suhteliselt veel hästi üle,kuigi mõni aasta tagasi sai koos ühe soomlasega siin Norras natuke napsu võetud,kes tunnistas,et siiani maksab lama aegset võlga tagasi pankrotihaldurile.
Suurbritannial on hoopis keerulisem ja maailmaga globaliseeritum tööstusstruktuur,kus osad koostööjupid või ka tehnoloogiad,kas tulevad sisse EL-ist või koostöös mandri Euroopaga aretatakse uusi näidiseid.Hard Brexiti puhul hakatakse neid juppe või tehnoloogilisi lahendusi tollimaksuga maksustama.Võtame autotööstuse.Ainukesed "päris" enda autotootjad on Morgan,McLaren,Lotus.Need peaks olema 100 protsendiliselt briti kapitalil,miks ma panin asja jutumärkidesse on see,et Morgan kasutab mootoritena BMW jõuallikaid,McLaren Mercedese omi,Lotus peaks olema Fordi peal aga võin eksida.Seega tehnoloogiliselt ollakse ikkagi muu maailmaga seotud.
Suurkontsernide nagu Honda,Toyota,Mitshubishi,Nissan tooteüksused UK-s on vabrikud,mis panevad põhimõtteliselt nii UK-st,kui ka mujalt tulnud juppidest autod kokku.
Kui ikka tollide tõttu hakkavad hinnad väga konkurentsilises keskonnas tõusma ja tagajärjeks on kasumi puudulikkus,siis A.kas mingi aja pärast viiakse tootmine mujale,B.suletakse või C.viiakse tootmine tagasi emamaale.Näiteks võib tuua Nissani,kes teatas oma SUV tootmise(diisel) sulgemise UK-s ning selle tagasitoomise Jaapanisse.
Usun,et ka teised samas reas jälgivad pingsalt olukorda.
Kogu see luksusautode tootmine laias laastus suuri eksportmahtusid ju ei anna välja arvatud ehk Roveri maasturid ja Jaguari sedaanid.See on ikkagi selline spetsiifiline turg,mis suhteliselt väike.
Kaasfoorumlane kirjutas ka lennukimootorites Vene turu kontekstis.Rolls-Royse tegelikult on maailma üks suurimatest mootoritootjatest,konkureerides ameeriklaste,eelkõige GE-ga.
Usun,et enamus Airbus mootoritest tuleb neilt ning ma olen kindel,et EL ei hakka sellele tootegrupile tolle peale laduma ning see firma suurt kahju ei saa vähemalt alguses tunda.
Küll aga võib ta tehnoloogilise muutuse korral jääda Airbusi turust kõrvale,näiteks,kui GE jagab matsu ja pakub selliseid variante,mis soodsamad.Või hakkavad hoopis prantslased koos sakslastega tugevamalt mootorite alal koostööle(prantslased peaks ju oma Mirage-dele ise mootoreid treima),mille tulemusena turuosa brittide jaoks kahaneb.
Mis aga puudutab Venemaad,siis minu arusaamise mõõda ei ole lennukimootorid küll sanktsioonide all ja turg seal avatud.Näiteks see super über Suhhoi SuperJet on ju vähemalt eksportvariandi puhul toodetud GE-ku mootoritega(samad,mis seisavad Boeing 737 peal).Sanktsioonid on kehtestatud finantsteenustele(sisuliselt Venemaa saab rahvusvaheliselt laenata vaid kiirlaenukontoritest,mis on suure riigi jaoks nonsens),ettevõtetele,kelle juhid seotud Krimmi annektsiooni või sõjaga Ida-Ukrainas või siis neile,kes sealt saavad majanduslikku kasu.Ning naftatööstuste tehnoloogiatele.
Mingeid muid asju ei ole,ei ole toiduainete Venemaale müümise keeldu,elektroonika või ravimite müügi keeldu,jne.,jne.
Britid saavad hetkel ja said ka enne müüa sinna oma luksusautosid ja suurkontsernide poolt suunatud masinaid,mis UK toodetud või toodeti.Sama ka arstimitele ja med.tehnikale,põllumajandustoodete all aga usun ei katkenud ka viski müük Venemaale.
Teised toiduained vaevalt aga Venemaale jõuavad või jõuaks,peamiselt selle tõttu,et UK on ise toiduaineid sisseostev riik,teisalt aga ka selle tõttu,et mina Iirimaal elanud inimesena hindaks UK enda toiduainetetööstuse võimet rahvusvahelisel turul konkureerida küllalt kehvaks.Näiteks tüüpiline Briti "sausage" on ikka paras rasvakäkk,millele leidub turgu vaid Briti saartel endal.Isegi venelased saaks paremaga hakkama,kui tooraine oleks õige ja hinnasurve tõttu ei kasutataks sojat või mida iganes asendajaid.
See,et jaapanlased aeg ajalt vanal tehnoloogial tehtud platforme Venemaale annavad ei riku ka mingeid sanktsioone.Küll aga mingil momendil jäävad ka need juppidest ilma.Rõhutan,sanktsioonid puudutavad tehnoloogilisi lahendusi,mitte aga puurimist,kui sellist asja.Kuna aga Shell või BB on äriliselt väga seotud ameeriklaste tehnoloogiatega,siis pakkumine,et britid tormavad kohe naftat sinna tootma on küll leebelt õeldes asjast mitte arusaamine.Norras on nendest asjadest väga põhjalikult kirjutatud,sest ka Norra riiklik naftafirma(endine Statoil) viis oma investeeringud Venemaal just sellel põhjusel nulli,ilma USA tehnoloogiat kasutamata(aga igas uues puurseadmes on midagi sealt) lihtsalt asjad ei toimi.Ja keegi ei taha saada kaela trahve mittelubatud tehnoloogia kasutamise eest,see puudutab ka britte.
Finatsteenuste taastamine Venemaale on eelkõige aga USA,mitte aga EL või brittide asi otsustada.Ja,isegi,kui Stabiilne Geenius seda tahaks oleks Kongress talle kohe kuklas kirvega vehkimas.Selletõttu ta kiristab seal aeg ajalt ajakirjanduses hambaid aga asju,mida juba Obama aja lõpul tehti ei ole muutnud ning selle tõttu ei muuda ka asju EL ega ka britid.
Pealegi on brittidel ka veel need "aromaatse tee" ja "imekena kätekreemi" juhtumid,mis otseselt on riivanud UK suuriigi uhkust.Ja ma ei kujuta ette valitsust,kes sisuliselt kapituleeruks Venemaa ees sellega,et avalikult teataks nende asjade sulgemisest ning loobumisest asju uurida ja asjaosalisi karistada.
Mis aga puudutab osade brittide unistust,et lahedamaks läheb eksportimine Rahvaste Ühendusse,siis meenutaks seda,et samadel turgudel tegutsevad juba Hiina,USA,Jaapan,L-Korea ja tulevikus konkureerima hakkav EL.Kõige aluseks saab olema asja hind ja kui see hakkab ületama konkurentide omi,siis ei meelita see endisi kolooniaid.Olgu see Briti kuninganna nominaalne riigipea või mitte.Enam ei elata 60-nendate aastate maailmas,kus osteti vaid seda,mis emamaalt tuli.
Suhe USA-ga on aga täiesti eraldi jutt,küll aga tuleb välja(vaadates briti pressi),et Trump on pannud sellised nõuded Borisile ette kaubanduse osas,et viimane oli sunnitud USA-d kutsuma üles mõistlikusele kaubanduse alal ning loobuma nõuetest,mis ei saa olla UK-s.
Selliste asjade mainimine Borisi poolt viib mind mõttele,et tegelikult pole briti bürokraatias võimekust ega ka mingeid lahendusi 21 sajandi kaubanduse jaoks,kui korraga jäädakse Hiina,Jaapani,Kagu-Aasia muude suurte,EL ja USA kaubanduslike madinate vahele.
Nii,et usun,et UK langus on suurem mahuliselt,kui see oli Soomel.Jah,kukkumine võib olla aeglasem,kui Soome puhul ajaliselt aga turgude mitteleidmisel ja tollidest tingitult toodangu kallinemisel(eelkõige auto ja masinaehitus) võib asi vinguda väga pikalt.Millal tegelik taastumise algus algab on mitte EL käes vaid brittide arusaamades endas.
Jah,Suurbritannia on põhiseaduse järgi liitriik,kus justkui kõigil osapoolel on võrdsed õigused aga tegelikkuses ikkagi suurem raha ja mõjukuse mass keskendub Inlismaale.
Minu enda arvamuse järgi pinged Šotimaaga hakkasid vaikselt kerima juba kuskil 60-nendate aastate ajal,kui trend laevade ehitamisel hakkas liikuma Aasiasse.Šotimaa oli tuntud oma laevaehituse traditsioonidega ja see oli esimene konnasilm,mis hakkas valu tekitama.
Mingi lõdvestuse pakkus tollal Põhjamere naftaleid 60-nendate lõpus aga trend tööstuse muutumise kohta oli alanud.Suuremaks hõõrumiseks,mis tõi lavale ka tegeliku mõtte eraldumiseks,pean ma Raudse Leedi poolt ettevõetud muudatused,kus riiklikud firmad kas müüdi või pankrotistati,mis puudutas just oluliselt šotlasi.Nii,et Brexit võib olla vaid lisa portsion dünamiiti mitte aga põhjus.Juhul,kui keskvalitsus ei suuda samas mahus tagada rahastust,mis tuli EL-ilt,siis võimalus,et uue referendumi puhul jäävad Šotimaa Rahvuspartei pooldajad peale oma soovis iseseisvumisele.
P-Iirimaaga on hoopis teised olud ja asjad,kui keskvalitsus surub kinnise piiri peale ning ei soovi näha topeltkodakontsust,siis suure tõenäolisusega lahvatab uuesti konflikt.
Britid on arutanud ka 0-tollide, -tariifide varianti, et mitte sattuda ELiga tariifisõtta peale lahkumist - seda siis ühepoolse "hea tahte avaldusena". Aga, jah, võib piisata mõnest protsendist hinnalisast ekspordile, et viia mõni tööstusharu (nt autotööstus) pahasse langusesse. Teenuste ekspordil (nagu nt finantsvahendus, nõustamine) võib asi teravamgi olla, seal on britid suuremad eksportijad kui importijad. Holland, Prantsumaa ja Saksa juba napsavad ärisid endale. Vaevalt, et britid nii maotud on, et Venega siin mingit suurt kaubandust arendama hakkavad. Hiinaga kaupa teha on ilmselt ELiga koos parem kui eraldi. Kui uuete kaubanduspartnerite valik on selline küsitav, siis tasub ikka uuesti mõelda, mis jaoks too Brexit tehtud sai.
Venemaale on nõrk EL ja ÜK kasulik, aitasid nad britte kahtlase raha ja know how'ga Brexiti kampaanias ja küllap "aitavad" šotlasi nende iseseisvumiskampaania ajal, mis Brexiti järgselt hoo ülesse saab, RT propamasin on selleks valmis, peagi näeme ka maskides iirlasi oma arvamust avaldamas. Loll lugu, aga võib juhtuda, et lääneriikidel tuleb hakata Ühendkuningriigi terviklikkuse eest seisma.
See kas hakatakse Venemaa sarnaste riikidega kauplema või mitte oleneb eelkõige sellest, et kas riigijuht on pragmaatik või ideede eest võitleja. Ukraina sõjaga seoses kehtestatud tehnoloogiat puudutavad sanktsioonid pole kehtestatud mitte ÜRO vaid grupi riikide poolt iseseisvalt. Täpset nimekirja ei mäleta kuid seal pole vaid naftapuurimisseadmed vaid igasugust kraami. Esimesena tuleb kohe meelde Siemensi Krimmi sattunud turbiinidega seotud skandaal.
Ja seda et neis sanktsioonides ei osale kõik riigid. Jaapan pole seal minumeelest üldse asjapulk ja nad ei anna Venemaale mingeid oma vanu puurplatvorme vaid ehitavad täiesti uusi. Hiinlased lõikavad samuti kasu kuid nende häda on, et õieti polegi midagi kõrgtehnoloogilist müüa. Selle vähese eest mis on saab aga küsida hingehinda, sest USA ja EL venelastele ei müü.
Pärast leppeta Brexitit pole Ühendkuningriik EL poolt kehtestatud sanktsioonidega enam seotud.
Meeldetuletuseks akf kaugeltuurivale, et toiduaineid puudutavad sanktsioonid kehtestas Venemaa ise ja vastuseks tehnoloogiamüügi keelule. Loomulikult pole mingit keeldu Venemaale toitu müüa kuid Venemaa ei osta seda ei EL ega USA käest. Jaapan pole Venemaa silmis põlu all ja mingid erandid on ka EL riikidega. Näiteks Soome laktoosivaba piim kvalifitseeriti kohe alguses ravimiks ja Valio jaoks ei muutunud suurt midagi. Eesti põllumeeste jaoks ikka muutus ja ükspäev lugesin mingi saksa ajalehe refereeringut, et ka saksa põllumajandus on sanktsioonide tõttu 8 miljardit kaotanud.. Ma ei tea kuidas seda arvutati - ilmselt mingi valemiga, et kui palju oleks teeninud Venemaale müües ja kui palju lõpuks raha tuli. Eesti põllumeeste heaks lendas toona minister Sulling mööda maailma, pakkus seda piima küll hiinlastele ja neegritele ja Jaapanisse kuid ei tahtnud seda keegi. Või kui siis mõttetu hinna eest.
Ei tule nüüd silma ette et mida Briti saartelt toiduks müüa saab. Nisu seal vaevalt suurtes kogustes kasvab ja seda pole venelastele vajagi. Ise ekspordivad. Lammas ja siga vast ikka kasvavad? Peale neid sanktsioone lubas Venemaa suure suuga hoopis Argentiina käest liha hakata ostma ja see tellimus rabas lõunaameeriklasi nagu välk selgest taevast. Nad pole vist siiamaani toibunud ega otseliini käima saanud.
Kala peaks küll olema ja sellest on venelastel alati puudu. Jaapan müüb samuti minuteada eelkõige kala, sest maa peal kasvav kraam süüakse ise ära ja tuleb puudugi.
EL kalapüügi kvoodid võib mõni kõvema käega riigijuht paberihunti pillata kui Brüssel siin sõna hakkab võtma.
Ühesõnaga on Briti majandus küll suure inertsiga kuid neil on ka palju rohkem hoobasid käes kui Eestil või Soomel oli.
