Donald Trump tagasi?

[Kotov]

See, kelle vanavanavanavanaisa iirlane või sakslane oli, ei mängi seal täna enam mingit rolli. Aga üldiselt rahvas polariseerub seal aina kiiremini, täna sümpatiseerib tervelt 9% ameeriklasi neonatslike vaadetega.

http://www.independent.co.uk/news/world ... 07091.html

[Porutšik]

Rikkad venelased, kes tahavad olla USA kodanike vanemateks, peatuvad sealhulgas Trumpi omanduses olevates hoonetes. Tegu on nn. "beebide sünnitamise USAs" buumiga. Tegelikult tundub, et peatutakse kindlasti ka mujal, kuid autoril on vast mingi kana kitkuda just Trumpiga. Aga muidu jah, jutu moraal on vana kui maailm, alati on võrdsemaid...

Russians Flock to Trump Properties to Give Birth to U.S. Citizens.
While the president rails against children of undocumented immigrants, wealthy Russians rent his condos—at huge costs—so they can have American kids.

http://www.thedailybeast.com/russians-f ... s-citizens

[Kriku]

Heiki Suurkask kirjutab lombitagusest monumendikähmlusest:

Selliste monumentide püstitamise taga olid algul hoopis naised, nimelt 1894. aastal asutatud ühendus Konföderatsiooni Ühendatud Tütred, mis tegutseb praegugi. Toona läks moodi romantiseerida orjandusaegseid lõunaosariike ja edaspidi on ühing märgistanud lõunaosariikide ajaloolisi paiku. 1911. aastal, kui sõja algusest möödus pool sajandit, püstitati suurim hulk selliseid monumente. Lõunaosariiklastele hakati monumente rajama kahe lainena, kõigepealt aastail 1890–1920, teise lainena rassikonflikti laineharjal 1950. ja 1960. aastatel. Oli selge, et osal juhtudel oli taustaks tõesti püsiv rassistlik eelarvamus, teisal püstitati neid monumente aga rahvusliku leppimuse sümbolitena, mis pidid aitama unustada sõjaaegset vastasseisu.

Washingtoni naabruses Arlingtoni sõjaväekalmistul paikneb konföderatsiooni sõduritele püstitatud omaette memoriaal, mis rajati kaitseminister William H. Tafti (kes valiti peagi presidendiks) korraldusel ja mille avamisel 1914. aastal oli kohal järgmine president Woodrow Wilson isiklikult. Toona tähistas see leppimist, nüüd justkui midagi muud. Juba maetud sõdurite (kokku 482 meest) mälestuse kallale minemine on Ameerikas ennekuulmatu, kuid nende ümbermatmist arutatakse tõsiselt.

1913. aastal alustati Virginiast Arlingtonist Californiasse San Diegosse ulatuva Jefferson Davise nimelise maantee rajamist, 1919. aastal pandi alus Robert E. Lee nimelisele maanteele, mis kulgeb New Yorgist San Franciscosse. Nüüd kistakse sinna pandud silte jälle maha. Kuritegu, mida nii Davisele kui ka Leele nüüd, 152 aastat hiljem ette heidetakse, on orjanduse ja rassismi kaitsmine. Mida nad tegelikult tegid, on teada üksnes ajaloolaste hinnangutest, tegelik mälestus neist on tuhmunud.

San Diego ja Long Beach nimetasid oma Robert E. Lee nimelised koolid ümber juba aasta tagasi. New Orleans võttis aprillis ja mais maha koguni neli monumenti, samasugused aktsioonid järgnesid Floridas, Kansases, Kentuckys, Marylandis, Missouris, Montanas, New Yorgis, Ohios, Põhja-Carolinas, Texases, Wisconsinis ja isegi Kanadas Montréalis.

Alabamas Demopolises 1910. aastal püstitatud konföderatsiooni mundris sõduri monumendile sõitis üks politseinik 2016. aastal kogemata autoga otsa, andes linnavõimule ajendi vigane monument asendada sellisega, mis tähistaks mõlema poole sõdureid. Los Angeles võttis 15. augustil maha Hollywoodi surnuaial kõrgunud konföderatsioonile pühendatud monumendi.

Probleem on aga selles, et paljudel puhkudel minnakse monumenditüli käigus ka nende isikute kallale, kes polnud lõunaosariikide poolel. Nii juhtus USA ülemkohtu esimehe (1836–1864) Roger B. Taney monumendiga Marylandis. Reedel võttis Annapolise linn selle maha, viidates sellele, et üks kohtuniku otsustest oli andnud tõuke USA kodusõjale.

Järgmisena jõuab küsimus Washingtoni Kapitooliumi koridoridesse, kus seisavad vähemalt üheksa konföderatsiooniga seotud lõunaosariiklase, sh Lee ja Davise büstid. Washingtonis seisab ka monument lõunaosariiklasest brigaadikindralile Albert Pike’ile, kes tagatipuks kannab vabamüürlase vormi. Monumendi teine kandev element on jalamil olev vabamüürluse jumalanna skulptuur. Meeleavaldajad nõuavad ka Pike’i monumendi mahakiskumist. Brigaadikindral Pike’i monument on aga üks Washingtoni 18 kaitsealusest USA kodusõja monumendist.

Ajalooline kurioosum on aga fakt, et ligi 8000 indiaanlast osales USA kodusõjas lõunaosariikide poolel. Tšerokiidega sõlmis kokkuleppe nimelt Pike, kuigi lõpuks oli see hõim sõjas kahel pool rinnet. 1862. aastal andis konföderatsioon Pike’i kohtu alla süüdistatuna selles, et tema sõdurid skalpeerivad lahinguväljal vastaseid.

Eri osariikide viis maakonda kannavad tollaste sõjaväelaste nimesid, samuti on sõjaväelaste järgi nimetatud üks linn ja paar asulat, hulk koole, parke ja muid rajatisi. Püüd kustutada terve põlvkond isikuid ajaloost selle tõttu, et nad sõjas „kaotatud ürituse” nimel rindele paisati, on tegelikult palju tõsisem kui püüd vihakõnet välja juurida, meenutades juba teistsuguste riigikordade tegusid. Pealegi on paljud konföderatsiooni sõdurid jätnud USA sõjaajalukku tugeva jälje. On teada kümme sõjaväebaasi, mis kannavad lõunaosariiklastest kindralite nimesid, näiteks Robert E. Lee, Pierre G. Toutant-Beauregardi, Henry L. Benningi, Braxton Braggi, Leonidas Polki jt sõjaväebaasid. 2015. aastal otsustas Pentagon, et nende nimesid ei muudeta.

[Poti soldat]

Selliste monumentidega tekib küsimus et kus punktis lõppeb mälestamine ja algab ülistamine? Saame kasvõi oma pronkssõduriga paralleele tõmmata, kalmistul kannatame ära, linna keskel platsi peal ületas taluvuse piiri. Ütleks et USAs on see piir monumentidega mitmel pool selgelt ületatud ning jõutud Konfederatsiooni ülistamiseni. Mis ei tähenda et ma kõigi nende monumentide valikuta maha võtmist heaks kiidaks. Näiteks Virginias on Rober E. Lee monumendid omal kohal, kohalik ohvitser, võitles oma osariigi eest olgugi et ta separatismi ise heaks ei kiitnud, muidu oli ka eeskujulik härra, täitsa põhjust austada. Samas arvukad Jefferson Davise monumendid on veidi teine tera...

[kaugeltuuriv]

Asjad siis selle endise kampaaniajuhi juhtumiga edasi arenenud.CNN väitel hakati meest juba jälgima 2014 aastal,kohe peale seda,kui Ukraina vastuluure andis USA saatkonnale üle Ukraina põgenenud ekspresidendi musta raamatupidamise kausta.Pidi ikka mehel olema kiire,et oma kõige tähtsama märkmiku maha unustas,ju siis kuulis juba,et tullakse munasid pigistama ja mees paanikas pani paari asjaga autosse,et Krimmi sõita.
Eelkõige huvituti selle kampaania eksjuhi ja tema meeskonna(4 isikut) sidemetest Venemaal,pannes mehe turvariski katekooriasse+ka mehe kahtlased rahalised tehingud ehk siis eesti keeli üteldes kahtlustatakse meest rahapesus ja maksmata maksudes.Meenutagem,et 2014 aasta alguses ei olnud veel kuuldagi Trumpist.See info ühtib kahtlaselt kokku selle infoga,mis ringles aastal 2016.See oli see info,et Briti luure oli USA palvel jälginud meest Euroopas(kasutades ka selleks meie Kaitsepolitsei abi),jälgitud oli meest Slovakkias.CNN sõnul on nüüd suur küsimus,kas jälgimise ajal ka satuti peal Trumpi vestlustele temaga ja kas need viisid ka Trumpi sidemeteni ja kontaktideni Venemaal.
Selles valguses tundub mulle endise FBI juhi vallandamine mitte omavahelise sobitumatusena nagu Trump väitis vaid vahest endine kampaaniajuht tajus enda kuklas punast tuld ja palus Trumpi teha teene.
CNN sõnul tuli see selle aasta suve alguses toimunud eksjuhi majas ja kontoris läbiotsimine suure üllatusena,miskit pidi olema leidnud jälgimisel kinnitust.
Nüüd minu spekulatsoonid.
Riigi peaprokurör ja Trump.Kõik me teame,et valimiste ajal olid mõlemad kõige suuremad sõbrad.Sesson sai lipiku Trumpilt külge selle aasta juunis-juulis,kui ta meest proovis kangutada.Miks?
Kahtlaselt langeb see kokku läbiotsimise ja asjade äravõtmiseks juurdluse tarbeks.
Kas see oli reaktsoon Trumpilt ja endiselt kampaaniajuhilt?Kui oli,siis on mida varjata.
Mida?Kas seda,kuidas rahalised suhted olid mõlemal ja on veel ikka Venemaal.Mina muud põhjendust ei näe.
Mulle tundub ka,et nagu üks kaasfoorumlane siin mainis,see FBI juhi vallandamine oli Trumpile väga suur lask jalga.Flynn oli lihtsalt väike ettur,tema pärast seda vallandamist ei tehtud,tema sidemed rahanduslikult piirdusid vaid edevate esinemistasudega ja suure suu lubadustega(mida Vene luure lahkelt lasi teha,et Flynni lõksu saada).Et asi selle eksjuhiga on väga tõsine,näitab ka luure surve algus juba kampaania ajal,kus mees lasti kiirelt ilma eriliste põhjendustega lahti.Trump suutis sellel momendil kiirelt reageerida,tuleb talle selles suhtes au anda aga ta vist tollal ei adunud,et tema vestlustele võidi ka pihta saada ja midagi susisema hakata.Nüüd,kus tal on juurdepääs asjadele,ehmatas ta ära ja sellest ka kokkupõrge Sessoniga.
Teiseks,see situatsioon viis majast ka Trumpi peaideoloogi,kes sai aru,et temale võib ka plekk külge jääda ning tegi kõik viimasel paaril kuul selleks,et Trump oma ebastabiilse käitumisega vihastaks ja ta lahti laseks.Nüüd saab ta rahulikult süüdistada Trumpi väimeest mahhinatsoonides,sest esimene on ju ka seotud suhetega Venemaa ametnikkudega.
Ei ole see mees rumal,ju ta teab,et see pikk jälgimine on toonud tulemuse.
Kõik see jutt viib mind kahtlasele arusaamisele,et USA julgeolekustruktuurid surusid Trumpi suve lõpuks nurka.Kogu julgeolekunõunike ja Trumpi tööstaabi struktuur on muutunud Kongressi poolt juhitavaks.Suve keskpaigast näeme me ka seda,kuidas Trump hambaid kiristades on sunnitud üha rohkem ja rohkem joonduma Vabariikliku Partei juhtfiguuride tegemiste järgi.Ilmekas on selleks näiteks see P-Korea,Iraani ja Venemaa sanktsoonide pakett.Ma mõtlen siin suuri asju nagu NATO,Venemaa,maksureform,P-Korea ja tervishoid.

[PaganHorde]

http://www.err.ee/631722/pohimottekinde ... e-doktriin

[PaganHorde]

http://sport.postimees.ee/4253685/lebro ... vastuloogi
http://elu24.postimees.ee/4253315/donal ... ilt-minema
Njaa, muidugi ega see mängija ise miskit parem ole.

[Kriku]

NYT: vähemalt kuus Valge Maja nõunikku on kasutanud eraviisilisi e-postikontosid.

2016. aasta valimiskampaania ajal ründas Trump korduvalt oma demokraadist rivaali Hillary Clintonit eraviisilise e-postikonto kasutamise eest välisministrina, tehes sellest oma kampaania ühe keskse teema ja kasutades seda Clintoni ebausaldusväärsena näitamiseks.

Pühapäeval avaldati aga uudis, et Trumpi väimees ja nõunik Jared Kushner kasutas eraviisilist e-postikontot umbes saja tööalase e-kirja vastuvõtmiseks ja saatmiseks uue administratsiooni esimese seitsme kuu jooksul. Kushner ei olnud aga ainus. Eraviisilisi e-postiaadresse kasutasid aeg-ajalt ka Valge Maja endine peastrateeg Steve Bannon ja endine personaliülem Reince Priebus. Vähemalt mõne e-kirja võtsid vastu või saatsid eraviisiliselt kontolt ka teised nõunandjad, sealhulgas Gary Cohn ja Stephen Miller, teatab New York Times.

Presidendi tütar ja Kushneri naine Ivanka Trump kasutas eraviisilist e-postikontot, kui tegutses administratsiooni esimestel kuudel mittepalgalise nõuandjana, teatas Newsweek eile. Administratsiooni ametnikud tunnistasid, et ta tegi seda mõnikord ka siis, kui sai ametlikult Valge Maja nõunikuks.

[kaugeltuuriv]

Tervishoiu asi läks jälle upakile,puudus jäi isegi vabariiklaste hääli.Ma sellise taipamatu mõtlemisega vist aga kui eelmise presidendi reformi Trump tahab vaid selle pärast tühistada,et Obama seda tegi,siis näitab see küll mehe erilist iseloomu.
Mulle meenub,kui Eesti taasiseseisvus ja ka igasugu nõuandjad Läänest pakkusid minna üle peaaegu täielikule erameditsiinile.Ei kujuta ette,millist hinda me maksaks selle eest praegu.
Mingis mõttes on need probleemid ka Obamacare-iga,kulutused on arvestatud kindlustusfirmade tariifidega ja see on meeletult ajanud kulutused üles.Samas on USA-s just Trumpi valijate baasi hulgas palju inimesi,kes just tänu sellele programmile(riik maksab kindlustusfirmade summad kinni) üldse saavad endale krooniliste haiguste tõttu ravi lubada.
Samas mulle tundub,et siiani USA-s toiminud süsteemide tõttu vist ei taheta fundamentaalselt muuta rahastamist näiteks Euroopa eeskujul.See nõuaks väga sügavat maksureformi.
See e-mailide saaga võib veel huvitavamaks minna,ma usun.Huvitav,kuidas Trump oma tütart ja väimeest kaitsma Twitteris hakkab.
Ka olen ma kaasfoorumlasega nõus,et väga selgelt toimub hetkel jagunemine riigis.Ka on imelik vaadata seda Puerto Rico tormijärgset saagat,tundub,et FEMA töötab oma limiidi piires ja kui veel kliimast tingitult lähima kuu jooksul paar sellist laksu tuleb,siis Bushi süüdistamine tegematuses on lilleke sellle kõrval,mis siis lahti võib minna.
Natuke nalja ka.Trump võttis vastu Hispaania peaministri ja oma kõnes nimetas meest presidendiks.Hispaanias on nominaalne riigipea kuningas ja tegevjuht peaminister aga vist mees peab kõiki hispaaniakeelseid rääkivaid riike Mehhiko tüüpi asjandusteks,kus riigipea on president:)Päris kõvasti tulistas mõõda.

[chac]

Tervishoiu asi läks jälle upakile,puudus jäi isegi vabariiklaste hääli.Ma sellise taipamatu mõtlemisega vist aga kui eelmise presidendi reformi Trump tahab vaid selle pärast tühistada,et Obama seda tegi,siis näitab see küll mehe erilist iseloomu.
Mulle meenub,kui Eesti taasiseseisvus ja ka igasugu nõuandjad Läänest pakkusid minna üle peaaegu täielikule erameditsiinile.Ei kujuta ette,millist hinda me maksaks selle eest praegu.
....

Pole midagi kujutada, keskmine eestlane maksaks ilmselt tükk maad vähem meditsiinikuludeks.
Vaatasin haigekassa eelarve 2017 - 1,1 miljardit ca 8 miljardilise riigieelarve juures.
https://www.haigekassa.ee/et/uudised/pr ... a-eelarve/
Põhimõtteliselt iga kaheksas töötund läheb täna meditsiini jaoks, suur osa sellest ümberjaotamise haldamiseks, ja ebavajaliku/ vähe kasutust leidva tehnika soetamiseks jms, ja tulemus on selline nagu ta on - "tasuta" ootaajad on megapikad, "tasu eest" (mis ei ole kusjuures töötava inimese jaoks midagi ulmelist, kuigi ka mitte odav) on aegu palju tahad... Minu arust tasuks ka eestis seda sotsialismi meditsiinis korralikult kärpida.
Sotsmaksu 33% (millest meditsiin 13%) asemel näiteks 23-25% peale, ja anda riskid hallata kindlustustele.

Praegu keskmine palk ca 1200€ kuus, kas näiteks igayks meist tarvitaks muidu kuus 100-150€ meditsiiniteenuseid isegi koos 1 lapse/pensonäriga?

[PaganHorde]

Oled sa näinud kindlustust kes tasuta tööd teeks?

[Martin Peeter]

Tervishoiu asi läks jälle upakile,puudus jäi isegi vabariiklaste hääli.Ma sellise taipamatu mõtlemisega vist aga kui eelmise presidendi reformi Trump tahab vaid selle pärast tühistada,et Obama seda tegi,siis näitab see küll mehe erilist iseloomu.
Mulle meenub,kui Eesti taasiseseisvus ja ka igasugu nõuandjad Läänest pakkusid minna üle peaaegu täielikule erameditsiinile.Ei kujuta ette,millist hinda me maksaks selle eest praegu.
....

Pole midagi kujutada, keskmine eestlane maksaks ilmselt tükk maad vähem meditsiinikuludeks.
Vaatasin haigekassa eelarve 2017 - 1,1 miljardit ca 8 miljardilise riigieelarve juures.
https://www.haigekassa.ee/et/uudised/pr ... a-eelarve/
Põhimõtteliselt iga kaheksas töötund läheb täna meditsiini jaoks, suur osa sellest ümberjaotamise haldamiseks, ja ebavajaliku/ vähe kasutust leidva tehnika soetamiseks jms, ja tulemus on selline nagu ta on - "tasuta" ootaajad on megapikad, "tasu eest" (mis ei ole kusjuures töötava inimese jaoks midagi ulmelist, kuigi ka mitte odav) on aegu palju tahad... Minu arust tasuks ka eestis seda sotsialismi meditsiinis korralikult kärpida.
Sotsmaksu 33% (millest meditsiin 13%) asemel näiteks 23-25% peale, ja anda riskid hallata kindlustustele.

Praegu keskmine palk ca 1200€ kuus, kas näiteks igayks meist tarvitaks muidu kuus 100-150€ meditsiiniteenuseid isegi koos 1 lapse/pensonäriga?

Oi-oi. See küll hea plaan ei ole. Eesti kulutab meditsiinile alla 7% SKT-st, USA üle 20% sellest maailma suurimast SKTst. See on õpikunäide, et sellisel piiratud konkurentsiga turul, nagu on meditsiiniturg, ajab konkurents ainult hinnad üles. Nii juhtuks ka Eestis, kui meil tekiks mitu haigekassat. Väga mõnus oleks sel moel nende vahel manipuleerides teenuste ja toodete pakkujatel hinda üles lüüa kontrollides samal ajal, et konkurents ei suureneks. Tegemist on suuresti tsunftideajaga sarnase konkurentsi reguleerimisega selles valdkonnas.

[2korda2]

Vaatasin haigekassa eelarve 2017 - 1,1 miljardit ca 8 miljardilise riigieelarve juures.
https://www.haigekassa.ee/et/uudised/pr ... a-eelarve/
Põhimõtteliselt iga kaheksas töötund läheb täna meditsiini jaoks
...
Praegu keskmine palk ca 1200€ kuus, kas näiteks igayks meist tarvitaks muidu kuus 100-150€ meditsiiniteenuseid isegi koos 1 lapse/pensonäriga?

Mina soovitan akf-l pöörduda kiiremas korras mõne kaasaegse orjandusega tegeleva abiorganisatsiooni poole. Tänapäeval pole lubatud kogu normtundidega loodava väärtuse omistamine repressiivaparaadi poolt.
Tõlge: nii seda asja ei arvutata.

Reaalsus on see, et meie meditsiin on muutunud efektiivsemaks. Küll aegamisi aga siiski. Meie meditsiinis kasutatakse juba üpris palju aastaid maailmatasemel aparatuuri ja vahendeid. Nii mõnigi haigla on saanud ka uued, maailmatasemel hooned. Paraku pole meie inimeste sissetulekud maailmatasemel ja meid pole ka väga palju. Seega kuskilt ikka käriseb. Personali palgad ja teenuse osutamise kiirus/maht on see, kust hetkel tuleb lõivu maksta.

Lahtiütelus: olin aastaid seotud Eesti ühe suurima haigla IT lahenduste poolega. Muuhulgas andmekaeve ja -analüüs ning kuluarvestus juhatuse tasemel.

[kaugeltuuriv]

Lugupeetud kaasfoorumlased,ei tahtnud algatada siin arutlust Eesti keskmise palga ja täieliku erameditsiini osas Eestis.
USA on(isegi see Obamacare,sest see on seotud kindlustusfirmadega) täieliku erameditsiini peal.Jah,kes teenivad aastas sadu tuhandeid,neile pole see probleem aga olles asja arutanud mõne ameeriklasega(kes muideks suutsid oma kindlustust maksta),siis ka nemad tunnistasid,et sedasi edasi minnes jääb kvaliteetne ravi vaid 10-15 prossa elanikonna privileegiks.
Kas me Eestis tahaksime minna sama teed,mina küll ei usu.
Sama on ka adunud osa vabariiklastest senaatoreid,kes ei ela stiilis,kõik,mis enne tehtud on paha paha.Laskem ameeriklastel ise oma asju meditsiiniga selgeks saada ja ärgem võtkem kõike maailmast 100 protsendi ulatuses üle,sest väikerahvale kõik asjad lihtsalt ei sobi.
Vabandan aga mitte teema aluse lõpuga.See Eesti keskmine on nagu Himaalaja mägi,ilus vaadata postkaardilt aga tegelikkus on hoopis teine,see 1200 EUR on vaid statistika,mida suurem osa elanikonnast ei näe,minu tähelepaneku järgi.

[vanahalb]

Kui tervishoiuteenust hakkavad osutama ainult erakindlustusseltsid , siis esimese sammuna tuleb turule mitukümmend pakkujat. Aja jooksul nende hulk väheneb ja lõpuks jääb kaks kindlustusseltsi: ühes on kindlustusmaksed nii kõrged, et vähestele jõukohane kuid seal kindlustatud saavad parima, mis hetkel pakkuda: Teise pakkuja klientuur on 80-90 % elanikest, maksed on suht väikesed ja ega peale viinakompressi ja soojade sõnade sealt suurt midagi saagi.
Vähemalt nii olla see teadjameeste väidetel senises maailmapraktikas toimunud.

Soomes on samuti erakindlustusseltsid kuid nende tegevust koordineerib riigiamet (KELA): Maksed ei ole kõigil ühesugused ja kui sotsiaalhoolekande eest põhimõtteliselt maksta ei taha, siis lausa sundi ei ole. Niisuguseid päris ära surra ka ei lasta, sest vältimatu abi on kõigis tsiviliseeritud riikides maja kulul. Muidu polekski riigil mingit mõtet.