www.militaar.net

Tava kohaselt istuvat presidenti ei vahetata teise kandidaadi vastu.

Kushner told Woodward that Trump did a "full hostile takeover" of the GOP. He also said, "The most dangerous people around the President are over-confident idiots" and that Trump had replaced them with "more thoughtful people who kind of know their place."

ruger kirjutas:Trumpi lähikondlased ja koroonaviirus. Ehk siis need, kes vastu hakkasid või omasid oma arvamust, mis Trumpile ei meeldinud, asendati nendega, kes siis olid kõiges Trumpiga nõus ning teadsid oma kohta toiduahelas.

Kushner told Woodward that Trump did a "full hostile takeover" of the GOP. He also said, "The most dangerous people around the President are over-confident idiots" and that Trump had replaced them with "more thoughtful people who kind of know their place."

https://twitter.com/JuliaDavisNews/stat ... 1893495809

mart2 kirjutas:...
Selles on enam süüdi Trumpi vastased, kes kohe peale tema võitu keeldusid valitut tunnustama. Sellist asja varajasematest aegadest ei mäleta. ...

Pealegi ei oleks Vabariiklastel kedagi populaarsemat hetkel Trumpi asemel panna. Mõlemal erakonnal on eesrinnas vanad ja hapuks läinud politikaanid, kellest rahvas suurt midagi ei arva. Millest on muidugi äärmiselt kahju, sest ameeriklased väärivad paremaid juhte.

Kilo Tango kirjutas:

mart2 kirjutas:...
Selles on enam süüdi Trumpi vastased, kes kohe peale tema võitu keeldusid valitut tunnustama. Sellist asja varajasematest aegadest ei mäleta. ...

... Ja see, et seda varem olnud pole ... on ikka küll. Al Gore vs. Bush näiteks, kus valimistulemuse määras tegelikult ülemkohtu otsus. Bush muide oli neljas USA president, kes sai valituks ilma häälteenamust võitmata. DT viies. Ja kõigil nendel kordadel on käinud hirmus saagimine valimistulemuste üle...

Kriku kirjutas:Oot, kes keeldus tunnustamast Trumpi presidendina? Viide...?

mart2 kirjutas:Selles on enam süüdi Trumpi vastased, kes kohe peale tema võitu keeldusid valitut tunnustama. Sellist asja varajasematest aegadest ei mäleta.

29.10 Kui tõenäoline on demokraatide kolmikvõit?

Tulised presidendivalimised jätavad tihti tagaplaanile tõsiasja, et Ameerika Ühendriikides valitakse ka Senatit ja Esindajatekoda. Üha enam on hakatud rääkima võimalusest, et demokraadid võivad võtta sel aastal kolmikvõidu ja haarata endale nii Valge Maja kui Kapitooliumi.

Praegu on Kapitooliumis jõudude vahekord järgmine: alamkoda ehk Esindajatekoda kontrollivad demokraadid 232 saadikuga, vabariiklastel on 197 kohta. Ülemkojas ehk Senatis on ülekaalus jällegi vabariiklased 53 kohaga, demokraatidel on 45 kohta, lisaks kahe sõltumatu kandidaadi toetus. Arvamusküsitlusi koondava veebilehe FiveThirtyEight andmetel on demokraatidel sel aastal 72 protsendi suurune võimalus võtta valimistel kolmikvõit ja võita nii Valge Maja, Senat kui Esindajatekoda. Eraldi võetuna on prognoosid sellised: Joe Biden võidab presidendivalimised (87%), demokraadid säilitavad enamuse Esindajatekojas (96%) ja võidavad Senati (75%).

Veel aasta alguses ei tundunud võimalus, et demokraadid võiksid saavutada Senatis enamuse, kuigi tõsiseltvõetav. Olukorda on üsna palju muutnud koroonapandeemia, mis on muutnud ennekõike inimeste meelsust tervishoiupoliitika küsimustes ja pannud üle vaatama kohaliku valitsuse tegevust. Teatavasti on Ameerika Ühendriikides koroonapiirangute ja kontrollmeetmete kehtestamine suuresti osariikide pädevuses ning pandeemiavastased meetmed võivad erineda osariikide lõikes suuresti.

Üks üldine reegel on ka see, et osariigid valivad Senatisse sageli alati sama partei esindaja, keda peavad kõige sobivamaks Valgesse Majja. Vaadates Joe Bideni üsna suurt edu arvamusküsitlustes, võib eeldada, et see peegeldab ka Senati valimisi.

Sel aastal on valimistel saadaval 35 Senati kohta sajast. Kümme neist on üsna kindlalt juba vabariiklaste taskus, kümme lähevad ilmselt demokraatidele. Seega käib võitlus 15 kohale.</p> Neist 15 osariigist 13 kuuluvad praegu vabariiklastele. Selleks, et demokraadid võiksid Senati enda kasuks pöörata, peavad nad võitma tagasi neli kohta. Sisuliselt on see võimalik ka kolm kohta võites, mis tähendaks 50-50 viiki. Kui Biden võidaks presidendivalimised, käituks asepresident Kamala Harris viigimurdjana. Praeguste prognooside kohaselt ennustavad küsitlused demokraatidele võitu kuues vabariiklaste kontrollitud osariigis. Vabariiklased jällegi peaks võtma tagasi Alabama osariigi.

Arizonas on demokraatlikul kandidaadil Mark Kellyl FiveThirtyEighti kohaselt 79 protsendiline võimalus võita ametisolevat vabariiklast Martha McSallyt.

Colorados annab prognoos 84 protsendilise võiduvõimaluse demokraatlikule kandidaadile John Hickenlooperile vabariiklasest senaatori Cory Gardneri ees.

Maine`is prognoositakse 63 protsendilise tõenäosusega võitu demokraat Sara Gideonile ametisoleva vabariiklasest senaatori Susan Collinsi ees.

Põhja-Carolinas on 65 protsendi suurune võiduvõimalus demokraat Cal Cunninghamil vabariiklasest senaatori Thom Tillise ees.

Iowas prognoositakse 56 protsendi suurust võiduvõimalust demokraat Theresa Greenfieldile vabariiklasest senaatori Joni Ernsti ees.

Georgia erivalimistel, kus ametiosoleva senaatori Kelly Loeffleri vastu lähevad demokraat Doug Collins ja vabariiklane Raphael Warnock, hinnatakse demokraadi võiduvõimalust 53 protsendile.

Nagu näha, on Iowas ja Georgias kandidaatide vahe väga väike, seega ei ole võimalik lõpliku tulemuse kohta veel mingeid erilisi järeldusi teha. Arizona, Colorado, Maine ja Põhja-Carolina paistavad aga tõenäolisemalt demokraatide poole kalduvat, kahes esimeses võib lugeda demokraadi võitu juba üsna kindlaks. Seega tulles tagasi eelduse juurde, et demokraatidel on vaja Senati enamuseks võita juurde kas nelja kohta või kolme osariiki Valge Maja võidu korral, näeme, et seda võimalust võib hinnata üsna heaks. Kuna Senati hääletus on küllalt palju seotud ka sellega, keda osariigid eelistavad näha Valges Majas, toome lõpetuseks välja ka Donald Trumpi ja Joe Bideni toetuse vahe Senati võidujooksu jaoks olulistes osariikides:

Arizona: Biden +3,5%

Colorado: Biden +13,9

Maine`i 1. ja 2. kongressipiirkond: Biden +23,3%; Biden +2,8%

Põhja-Carolina: Biden +2,2%

Iowa: Biden +1,6%

Georgia: Biden +1,4%

27.10 Trumpi okkaline tee võiduni

Vabariiklasest presidend Donald Trumpi ja demokraadist rivaali Joe Bideni toetus on püsinud viimased paar nädalat sisuliselt muutumatuna. Viimastel andmetel edestab Biden üleriiklikult Trumpi 9,1 protsendiga. Arvamusküsitlusi analüüsiv veebileht FiveThirtyEight näitab Bidenile 52,1 protsendi suurust toetust, Trumpi toetus on 43 protsenti. Selline stsenaarium sobib Bidenile ilmselgelt paremini. Nädal enne valimisi ennustavad numbrid talle ülekaalukat võitu. Muidugi ei ole ka Trumpi jaoks mäng enne läbi, kui hääled loetud. Paraku ei ole presidendil võitmiseks jäänud enam väga laia eksimisruumi. Selleks, et ka järgmiseks neljaks aastaks Valge Maja võtmed enda kätte jätta, on Trumpil vaja 270 valijamehe häält. Praegust poliitilist kaarti vaadates on selge, et kui arvamusküsitlused just igas osariigis ja rängalt ei eksi, paistab see üha vähem tõenäoline.

Esiteks on Trumpi taskus ainult 125 valijamehe hääled osariikidest, mis on kas kindlalt vabariiklikud või kalduvad tõenäoliselt Trumpi poole. Lisame neile kaalukeeleosariigid Texase (38 valijameeste häält) ja Ohio (18 häält), kus Trump praeguste andmete kohaselt juhib. Kokku saame 181 häält. See on päris kaugel võitmiseks vajalikust 270st. Arvestame järgmiseks sisse arvamusküsitluste kolmeprotsendilise veamarginaali ja oletame, et see viga on igas osariigis Trumpi kasuks. Lisame Trumpile Iowa (6), Georgia (16), Põhja-Carolina (15), Florida (29) ja Arizona (11). Nii muuhulgas napsaks Trump ka Maine`i teise ringkonna ühe valijamehe hääle. Kokku tuleb 259. Tasub märkida, et juba selle tulemusega anname Trumpile väga armuliselt kätte kõik veamarginaali sisse jäävad JA Bideni poole kalduvad osariigid, millest Arizona on üsna täpselt kolme protsendi peal sinises. Aga endiselt ei piisa sellest võiduks.

Nii jõuame ehk nende valimiste kõige tähtsama osariigi Pennsylvania juurde. Praegu on 20 valijamehega Pennsylvanias Bideni edu 5 protsenti ja kõik viimase kahe nädala küsitlused näitavad Bidenile kuni kümne protsendi suurust võitu, välja arvatud uuringufirma InsiderAdvantage, mis annab Trumpile 3 protsendi suuruse edumaa. Kui Trump Pennsylvania võidaks ja saaks endale ka kõik eelpoolmainitud osariigid, oleks tal kokku 279 häält ja järgmiseks neljaks aastaks koht Valges Majas. FiveThirtyEight annab Trumpi võiduvõimaluseks Pennsylvanias 14 protsenti, mis ei ole võimatu, aga siiski üsna väike.

Teine võimalik stsenaarium on Trumpi võit Wisconsinis (10 häält) või Minnesotas (10 häält). Wisconsinis juhib Biden küsitlustes 7,1 protsenti ja Minnesotas 8 protsenti, aga oletame, et kordub 2016. aasta ja Wisconsini küsitlused panevad taaskord väga kõvasti mööda ning Trump võidab. Kui president Pennsylvaniat enda taskusse ei saa, oleks Trumpi häältesaak kummagi osariigi võitmise korral 269. Ehk siis oleks tulemus viik Bideniga. See tooks kaasa huvitava olukorra, kus presidendi valimine liiguks osariikide delegaatide kätesse. Igal osariigil oleks üks delegaat. Praeguse seisuga on vabariiklikke osariike rohkem, mistõttu võiks eeldada, et kui asi läheks osariikide esindajate tasandile, osutuks valituks Trump.

Nagu näha, ei saa valimisvõitlus Trumpile lihtne olema. Kuigi ikka ja jälle märgitakse (ja õigusega), et ka 2016. aastal panid arvamusküsitlused mööda, ei eksinud nad osariikide tasandil niivõrd palju ja parimad neist ennustasid rahvahääletuse võitjat üsna täpselt. Lisaks on küsitlusi täpsemaks muudetud ja sel korral arvestavad paljud firmad näiteks ka vastanute haridustaset, mis sai 2016. aastal otsustavaks. Seega kuigi Trumpi võit ei ole välistatud, saab presidendi tee tagasivalimiseni olema üsna okkaline.