Väike vahelehõige....
... ma vist kusagil midagi kunagi siin juba kirjutasin ka, aga vbl ka mitte....
EDIT: Leidsin üles
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=1215
Kuidas "
JOKK" (
kujundlikus mõttes) skeemiga saab (ja on ka tehtud) ametlikult ja ametlikus statistikas/aruandluses kasutatavat nn "metsa" juurde tekitada.
ENSV metsakoodeks (1979, 1984 täiendustega)
Riiklikku metsafondi ei kuulu:
1) puud ja nende rühmad, samuti muu puittaimestik põllumajandusliku otstarbega maadel;
2) kaitseistutised raudteede, autoteede ja kanalite eraldusribadel;
3) puud ja nende rühmad, samuti haljastusistutised linnades ja teistes asulates, mis asuvad väljaspool linnametsi;
4) puud ja nende rühmad õue-aiamaadel, suvila- ja aianduskruntidel.
20.10.1993a metsaseadus:
(1) Mets on metsamaa koos sellel kasvava taimestikuga. Metsamaal kasvavad puud, põõsad ja muud taimed on metsamaatüki oluline osa. Metsa ökosüsteemi koosseisu kuulub seal elunev loomastik.
(2) Metsamaa on maakorraldusega puittaimestiku kasvatamiseks määratud maa.
(3) Maakorraldus võib metsamaaks määrata ka muid metsade majandamiseks vajalikke maid, juhul kui neid pole otstarbekam tunnistada mingiks muuks maakategooriaks.
*
90-ndate alguses-keskel millalgi tuli meile kui maamõõtjatele juhend, kus oli määratud ära tingimused, millal mingit kõlvikut saab ja on soovitatav metsaks määrata. Kahjuks ei leia praegu mitte enam üles, kuigi otsisin kaua....
Seal oli m.h. kirjas, et praktikas loetakse ca 2m kõrgust puittaimestikku teatud tihedusega 1ha kohta metsaks.
Soovituslikult oli ära märgitud, et selleks kõrguseks võiks olla pigem 1,5 - 1,8 m. Seda kõike seepärast, et kuni 1993a metsaseaduseni kehtis põhimõtteliselt meil ENSV metsakoodeks, kus aga poldud üheselt ära defineeritud puude kõrgust mis on mets, aga samuti polnud ära defineeritud, mis on võsa, aga maareformi käigus oli vaja hakata kõlvikuid liigitama ja kusagilt ning kuidagi pidi hakkama seda asja tegema.
09.12.1998a metsaseadus sätestas uuesti, misasi on mets ja mida metsaks saab pidada/lugeda/arvestada:
§ 2
Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:
1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti;
2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks.
Käesolevat seadust kohaldatakse maa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes juhul, kui see maa on metsamaana maakatastrisse kantud või vastab käesoleva seaduse § 2 vähemalt ühe punkti nõuetele.
Käesolevat seadust ei rakendata:
1) parkides, haljasaladel, marja- ja viljapuuaedades, puukoolides, dendraariumides, kuni 20 m laiustes raudtee-, maantee- ja põllukaitsehekkides ja -ribades, puude ja põõsaste istandustes ning veejuhtmete kaitseribades;
2) maatükil, kus projekteerimistingimused või detailplaneering näevad ette metsa majandamisest erinevat maakasutust;
3) eraomanikule kuuluval metsamaana maakatastrisse kandmata maal, kus puittaimestiku keskmine vanus ei ületa 20 aastat.
Kehtiv metsaseadus:
Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
(2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
(3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.
(4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena.
Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes;
2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
3) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
4) maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.
[RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
5) [kehtetu - RT I 2008, 56, 314 - jõust. 01.01.2009]
(3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets.
Noorendiku definitsioon:
Metsa uuendamise eesmärk on uue metsa teke.
Uueks metsaks arvatakse vähemalt 1200
0,8 m kõrgust puutaime hektaril.
Noorendik – uuenenud ala, kus kasvab ülepinnaliselt enam kui 1200 peapuuliigi taime hektari kohta, millised on vähemalt 0,8 m kõrgused ja rinnasdiameeter on alla 6 cm.
****
Seega....
Põhilisteks muutusteks, mille tulemusel on võetud tänaseks "metsamaana" arvele alad, mida varem "metsamaaks" ega "metsaks" ei defineeritud (mille tulemusel suureneb statistiline metsa hulk/suurus), järgmised:
* vähendatud on nõutavat puistu kõrgust
* vähendatud on nõutavat minimaalset kõlviku pindala
* vähendatud on taimede minimaalset nõutavat vanust
* metsana ja metsamaana on arvele võetud puudehekid, puistuteribad jms
* metsana on võetud arvele ka osad puuistandused
* ilma puudeta lageraiesmik (või tuulemurd, või soostunud ala kus puud surnud, või kasvabki ainult võsa, või üks puu hüüab teist taga "mets" jne) jääb puistu puudumisele vaatamata "metsamaa" kõlvikuna arvele (ongi normaalne, kui sinna siiski uus mets istutatakse, või kui kasvõi kunagi ise kasvab), kuid kuna seadus võimaldab "metsana" defineerida ka olukorda, kui maa on ainult "metsamaana" katastris arvel, siis on "metsana" (mets ja metsamaa on tegelikult erinevad asjad) kirjas ka kõik lageraiesmikud vaatamata selle, kas sinna uut metsa istutai, hakkas uus mets seal ise kasvama, või jääbki lagedaks. Ja seda seni, kuniks see maa "metsamaana" katastris kirjas on.
P.S. Ma tean, et metsa lageraie jms puhul on metsaomanikul kohustus uued puud istutada.
See on siis see, mis puudutab teooria osa.
Praktikas ma näen aga pea iga jumala päev neid nn "raiesmikke" (ja "metsamaa" kõlvikuna arvel olevat moodustist), kus heal juhul mõni üksik puukene on kasvama hakanud, või kus laiutab totaalne võss, või kus on mõned kummuli kukkunud toomingad ja pajud, millede ümber lainetab totaalmülgas ja vesi, sest kuivenduskraave hooldati viimati seal kusagil 1989....
EDIT2:
Ahjaa. Võiks veel lisada, kuidas mina nt oma igapäevases töös "metsamaad" juurde tekitan...
Lähed välitööle. Kaardi järgi on rohumaa või isegi põld.
Kohapeal selgub, et sel kasvavad juba pisikesed männid näiteks.
Kui valdav osa neist on juba vähemalt 80cm kõrged ja aerofotol M 1:2000 ei ole mitte üksikud puude täpid, vaid moodustavad koosluse, siis see läheb juba "metsamaana" (ja sealt statistikasse ka juba metsana) kirja.
http://www.eramets.ee/static/files/46.K ... Etverk.doc
http://mobile.dspace.ut.ee/bitstream/ha ... sAllowed=y
https://www.riigiteataja.ee/akt/28595
https://www.riigiteataja.ee/akt/33469
https://www.riigiteataja.ee/akt/MS
http://www.vilmets.ee/index.php/teabema ... 5-artiklid