Kliimamuutustest

[Walter2]

Laevad (ja meremehed laeval) on ka Eestis, selleks ei pea isegi riigist välja minema.

Hiljuti veel polnud ühtegi Eesti laeva siinses registris arvel (mereriik Eesti )- kas praegu on midagi üldse muutunud?
Ning nende laevaehitajate mööda maailma tööl käimise taust on pragmaatiline - laevaomanikud tellivad jooksva remondi või ümberehituste käigus needsamad mehed/firmad täpselt neidsamu töid tegema kes selle laeva kunagi ehitasid - nii lihtne see ongi. Kui ei leita siis otsitakse teised (idaeurooplased või ukrainlased). Kuna laeva seisutund on hirmkallis (suur kruiisikas peab ameeriklasi 24/7 rahast vabastama) siis tasubki seltskond teise ilmaotsa kohale lennutada koos tööriistadega ning kõik kulud kinni maksta.
Kui nüüd teemasse tagasi tulla siis adminn Miamis käib tõenäoliselt parema kliima pärast seal tööl, ning kindlasti ka maailma avastamas.

[Kapten Trumm]

Et siin arvel pole, ei tähenda, et siin pole laevu või eestlastest meremehi.
Tallinnast sõidavad välja 3 firma reisilaevad, enamik võtmeisikuid on seal täitsa eestlased (ka Vikingis näiteks).
Maailma avastamised ja parem kliima aga noh....pole just teab mis sügav hädavajadus.
Pealegi kui auto või bussi saab sõitma edukalt panna elektriga või taastuvkütusega, siis lennukite puhul on see sügavalt teoreetiline.
Sestap transpordisektori CO2 emissiooni kärpimisel saab ees seisma ka lennuliikluse kärpimine.

[Walter2]

Parandage kui eksin aga kas polnud just lennuki CO2 emissioon kaugusühiku kohta per reisija transpordiliikidest üks väiksemate hulgas (kui mitte kõige väiksem?). Kõige saastavam oli laevatransport.

[Kapten Trumm]

Küsimus pole mitte ainult CO2 koguses, vaid ka viisis ja kohas, kuidas seda toodetakse. Lennukid puistavad selle CO2 laiali suurel kõrgusel ja suurele alale kus see hõljub pikalt õhus ja omab suuremat kasvuhooneefekti kui maapinna ligidale puistatud CO2.

Loomulikult, ka tänane autokasutus on kaugel efektiivsusest, kui keskmine auto (kus on 5 kohta), sõidab keskmiselt 1 koma millegagi inimesega. Lennukiga jäetakse nii tühi lend ära.

[Health]

CO2 "hõljuvuse" kohta peaks meeles pidama et see on atmosfääri molekulmassist raskem. Probleemiks on pigem see muu trään kui CO2.

Aga vastuseks akfi küsimusele leidsin mina kiire guugeldamise tagajärjel et jah igasugune kruiisitamine, kuna praamiga päris Atlandi ei ületa, on pika vahemaa lennuga võrreldes reostavam.

http://www.bbc.com/news/amp/science-env ... t-49349566

[Manurhin]

Loomulikult, ka tänane autokasutus on kaugel efektiivsusest, kui keskmine auto (kus on 5 kohta), sõidab keskmiselt 1 koma millegagi inimesega. Lennukiga jäetakse nii tühi lend ära.

Lendu niisama lihtsalt ära jätta ei saa, sest kui ka punktist A punkti B ühtki reisijat pole, siis ettenähtud ajal peab see lennuk punktist B ikkagi väljuma, olgu siis tagasi punkti A või kuhugi mujale ja pole kuigi usutav, et ka sel reisil ühtki reisijat pole. Kunagi näiteks juhtus nii, et Concorde lendas ühegi reisijata Euroopast kusagile Araabiasse (oli vist, ei leia hetkel viidet üles), sest vaatamata sellele, et siit sinna keegi sõita ei soovinud, siis sealt siia tahtjaid oli ikka. Ja mitte väga ammu juhtusin lugema sellest, kuidas üks eestlasest reisisell juhtus olema mingis üsna suures lennukis juhtumisi ainuke reisija. Kuigi pilet oli tal ostetud turistiklassi, lubas lennuki meeskond tal äriklassis istuda, kõik stjuuardessid ka üheainsa inimese teenistuses . Kui lennufirma hakkaks reisijate vähesuse tõttu lende suvaliselt ära jätma, siis selle firma teenuseid ei riskiks varsti enam keegi kasutada, kui ostad pileti ega tea viimase hetkeni, kas lend toimub või mitte. Igasugu muudel põhjustel (nt. probleemid tehnika või ilmaga) jääb juba niigi üsna tihti lende ära või tekib hilinemisi.

[Walter2]

Tänapäeval nõutakse hilinemiste ja ärajäänud lendude eest kompensatsiooni ja lennufirmad maksavad ka - iseasi kui kaua selline praktika firmale jätkusuutlik on nii rahalises kui ka maine mõttes. Viimane kogemus oli kus 4-tunnise hilinemise eest maksti 250€ per nospel SAS poolt.

[mart2]

Lennusõitude vahele natuke vaatamist ja kaasamõtlemist.
Debunking Climate Change During COP25 in Madrid - Heartland's James Taylor
https://www.youtube.com/watch?v=TxzqnZWYWkg

Nõustuma ei pea ( ), kuid ei tasuks ka kohe maha teha.

[AMvA]

Loomulikult, ka tänane autokasutus on kaugel efektiivsusest, kui keskmine auto (kus on 5 kohta), sõidab keskmiselt 1 koma millegagi inimesega. Lennukiga jäetakse nii tühi lend ära.

Sa oled ikka ise kunagi lennanud?

[Kriku]

Kui lennufirma hakkaks reisijate vähesuse tõttu lende suvaliselt ära jätma, siis selle firma teenuseid ei riskiks varsti enam keegi kasutada, kui ostad pileti ega tea viimase hetkeni, kas lend toimub või mitte. Igasugu muudel põhjustel (nt. probleemid tehnika või ilmaga) jääb juba niigi üsna tihti lende ära või tekib hilinemisi.

Sageli tegelikult ei teagi, sest tänapäeval müüakse lende üle. St igale lennule müüakse rohkem pileteid, kui reaalselt kohti on. Küllalt on inimesi seetõttu maha jäänud.

[Manurhin]

Kui lennufirma hakkaks reisijate vähesuse tõttu lende suvaliselt ära jätma, siis selle firma teenuseid ei riskiks varsti enam keegi kasutada, kui ostad pileti ega tea viimase hetkeni, kas lend toimub või mitte. Igasugu muudel põhjustel (nt. probleemid tehnika või ilmaga) jääb juba niigi üsna tihti lende ära või tekib hilinemisi.

Sageli tegelikult ei teagi, sest tänapäeval müüakse lende üle. St igale lennule müüakse rohkem pileteid, kui reaalselt kohti on. Küllalt on inimesi seetõttu maha jäänud.

Jah, enamus lende tegelikult broneeritakse üle, aga samas pea igale lennule jätab keegi tulemata ka. Viimasest asjaolust tulenevalt seda tehaksegi. Kui siiski juhtub, et keegi peab maha jääma, siis enamasti sellest suuremat kisa ei teki, kuna tavaliselt leidub lennukis alati keegi, kelle jaoks sihtkohta jõudmine ei ole väga ajakriitiline. Kui mõtled nt. Londonisse šoppama minna, siis pole ju suuremat vahet, kas jõuad sinna täna või homme - ja kui saad öö veeta lennufirma kulul hotellis + mõnisada € kompensatsiooni (saad sedavõrd rohkem šopata) - siis on kõik osapooled lõpuks rahul ja on harv erand, kui asi n.ö. suure kella külge läheb.

[Kapten Trumm]

Eelmine suvi käis mu abikaasa lastega kahepäevasel reisil Vilniuses, piletid läbi Nordica, aga tegelikult lendas LOT.
Väljumine jäeti hommikul minnes ühe korra ära Tallinnast (lennule oli rüganud 5 reisijat) ja tagasi tulles jäi ära lausa 2 reisi, niiet tagasi sai öösel.
Lennujaama personal kommenteeris, et ärajäämise põhjus oli tühi lennuk.

Sa oled ikka ise kunagi lennanud?

Ikka olen kullake. Kas sellist küsimust tänapäeval naljakas ei ole küsida?

[Svejk]

Что не так с Греттой Тунберг? (Латынина)
https://www.youtube.com/watch?v=2selhvgAeKc

[Svejk]

Kuna akf Krikule Enn Kasaku autoriteetne arvamus personaalsetel põhjustel ei istunud... - siis võtame üldisemalt samal teemal:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 03#p596403

Ah et "kõik on niigi selge" ja jamaajajaid ei ole vaja kutsuda... No aga milleks üldse korraldada midagi, kui kõik on niigi selge?

Selleks, et selgetele faktidele toetudes midagi edasi ehitada? Näiteks pikka aega vaidlustatud teesi otsa ümmargusest Maast on üsna palju ehitatud. Samamoodi HIV ja AIDS-i seose või suitsetamise ja vähi seose otsa.

Veelkord - ajakirjanduse objektiivsuse kriteerium nõuab, et sõna antaks mõlemale poolele. Kuid kui seda universaalselt ning kompromissitult rakendada, on tulemuseks nonsens, sest paljude vaidluste puhul saaks üks pool palju rohkem eetriaega ja tähelepanu, kui tema argumendid seda vääriksid.

Veel üks näide - kui kuskil on jutt Ukrainast, kas siis peaks ka alati objektiivsuse huvides saatesse kutsuma ka mõne mardika ja moskoviidi?

Faktid võivad olla selged. Võivad olla. Või neutraalsed.
Suhtumine nendesse või ümberkäimine nendega mitte kunagi. (loe minu signatuuri ülemist, lohisevat osa... )

Kes otsustab, millised argumendid kui palju eetriaega väärivad? (see ei ole retooriline küsimus)
Praktiliselt väitluses osalev pool? Kindlat seisukohta omav, religioosseid jooni omava kindlameesusega enda ainuõigesse versiooni uskuv...?

Mõtlesin seda päriselt, kui Enn Kasakut eelmisel lehel linkisin. Teadus ei ole nii objektiivne, nagu sina näikse uskuvat. Aga see on usuküsimus.

Sinu väljatoodud võrdlused meditsiini valdkonnast (liigitan sinna ka lapiku maa jura) on kohatud (liialdavad ja manipuleerivad).
Ole väitluses korrektsem. Nagu klassikud on ütelnud - "noblesse oblige(e)"

Novaator: Kui paljud teadlased uurimistulemusi võltsivad?
https://www.mu.ee/uudised/2009/06/01/no ... -voltsivad

Mõnede inimeste jaoks on teadus ja teadlaste sõnad justkui absoluutse tõe kehastus. Tegelikkus on sellest aga kaugel, sest kogu teadusajalugu on üks pikk eksituste ja nende ümberlükkamiste rida.

Ajakirjas PloS ONE kirjeldab Edinburghi ülikooli teadlane Daniele Fanelli esimest uurimust, mis üritab heita valgust küsimusele, mil määral teadlased oma uurimistulemusi tegelikult võltsivad

Teadlased võltsivad uuringuid seniarvatust rohkem
https://forte.delfi.ee/news/teadus/tead ... d=23669757

Fanelli sõnul on valetamine või andmete kerge modifitseerimine levinum kui varem arvatud. Eriti paistavad selles osas silma meditsiinilised uurimused.

Jama avaldamine ei ole põhimõtteliselt väga keeruline. Seda tõestas ilmekalt mõne aasta tagune skandaal Lõuna-Korea uurija Hwang Woo-Suki ümber, kes suutis mainekas ajakirjas Science avaldada mitu artiklit võltsitud tüviraku-uuringutest.

Kas Hwang Woo-Suki juhtum on erand või ainult jäämäe tipp? Fanelli palus teadlastelt anonüümset tagasisidet nende enda suuremate ja väiksemate eksimuste kohta ning samuti küsis ta neilt, kas nad teavad mõnda kolleegi, kes tegeleb andmete võltsimise või muud sorti uurimistulemuste ebaeetilise mõjutamisega.

Fanelli sõnul tuli välja, et keskmiselt kaks protsenti teadlastest tunnistab, et on vähemalt korra fabritseerinud uurimistulemusi või valetanud, et tulemused oleksid soovitud järeldustega kooskõlas. Tervelt 34 protsenti tunnistab, et on jätnud avaldamata tulemused, mis räägivad vastu tema enda varasematele uurimustele või kustutanud andmeid, mis nö kõhutunde järgi ei ole õiged ning ei sobi muidu hästi väljatulevate järeldustega.

Neliteist protsenti teadlastest väitis, et teab vähemalt ühte kolleegi, kes uurimistulemusi võltsib. 72 protsenti teadlastest usub aga tundvat teadlast, kes uurimistulemusi lihtsalt ilustab. Seega tuleb uurimusest välja, et ennast peavad teadlased keskmiselt palju ausamaks oma kolleegidest.

Kõige enam tegelevad pettustega ravimiarenduse ja muude meditsiiniliste uuringutega seotud teadlased. Muidugi on võimalik, et arstiteadlased on teistest lihtsalt ausamad, aga see pole siiski kuigi tõenäoline. Pigem viivad sellised tulemused arvamusele, et pettuste suurem levik meditsiinis tuleneb ravimifirmade suure raha negatiivsest mõjust uurimistulemuste erapooletusele.

Selliste küsitluste puhul jääb alati õhku rippuma ka küsimus vastajate aususest. Kui kaks protsenti teadlastest väidab, et võltsib ise uurimistulemusi, kuid tervelt 14 protsenti oskab näpuga näidata mõne oma kolleegi suunas, siis tuleb kahte protsenti pidada paraku konservatiivseks suhtarvuks.

[Kriku]

Kuna akf Krikule Enn Kasaku autoriteetne arvamus personaalsetel põhjustel ei istunud...

Peamiselt ei istu mulle ikka see, et sa ise polnud läbi lugenud tema teksti, millele viitasid.

Novaator: Kui paljud teadlased uurimistulemusi võltsivad?

Selliste artiklite teemaga sidumiseks peaksid ära näitama, millised kliimateadlased milliseid tulemusi on võltsinud.