Kliimamuutustest

[blueant]

- minu vastus AMvA-le oligi just selles, et statistiliselt on võimalik, valides andmete hulgast sobivad näitajad, luua endale vajalikke trende. Selleks lisasin ka näited. (Olen ise pidanud õppima statistikat ja tegema kursusetöö arvestuse saamiseks.)

Kui sa selles arvestuses positiivse hinde said, siis sa peaks aru saama, et kaheksa hoolikalt valitud hüpleva punkti peale kahekraadise trendijoone joonistamine on nonsens ja "võimalik" ainult selle sõna kõige laiemas tähenduses. Näide isegi mitte andmeanalüüsist, vaid kehvast propagandast.

Minu jutt ja sinu graafik ei ole võrreldavad, sest mina kirjutasin keskmistest temperatuuridest ajaloos (vastavaid graafikuid on internet täis), sina tõid tabeli, milles on anomaaliate muutus. Anomaaliad millest - trendist, absoluudist?

Ma tõin graafiku, mitte tabeli. Graafikus on Maa keskmise temperatuuri ajalugu. Millisest trendist või absoluudist see anomaalia olla saaks? Nagu kliimateemas harilikult, on see mingi referentsperioodi keskmisega võrreldes. Kõige standardsem selline periood on 1961-1990.

a) kas on järsem? Ilmselt kiirem instrumentaalselt mõõdetavas ajas, kuid see on üldises kliima arengus väga lühike aeg ja varasema kohta meil andmed puuduvad.

Eks Chicxulub meteoriidi poolt põhjustatud muutus oli järsem ja ega loodus ei kohanenud ka, 75% liike suri välja. Viimase 1000-2000 aasta kohta on olemas üsna täpsed temperatuurandmed, et praegu toimuvat pretsedendituks pidada.

c) kliima muutus - tammide ehitus … Teeme äkki nii, nagu need hoiatajad ise eeskuju annavad?
https://wattsupwiththat.com/2019/08/24/ ... -property/

Ma ei tea, miks ma seda endale teen, aga topokaart ütleb, et Obama tareke asub vähemalt 3m kõrgusel merepinnast. Merevee taseme tõusu ennustus aastaks 2100 on ~1m. Selleks ajaks on president ammu mulla all.

PS. Kliima raportite kohta üks huvitav märkus, nad ongi üle võlli, et panna poliitikud tegema soovitud asju - https://wattsupwiththat.com/2018/10/24/ ... attention/
Kui isegi üks eeskõneleja seda tunnistab, kas siis ei ole mõtet probleemi ulatuses kahelda?

Gore arvab, et raporti _keel_ on järsem kui 10 aastat tagasi, et poliitikute tähelepanu saada.

Ma nüüd rohkem selle lingipudruga ei võitle. Internet on kvaliteetseid teadustöid ja artikleid täis. Twitteris on värskelt kokku loetud 2800 kliimateemal sõna võtvat teadlast. Kui huvi on, saab päris hea pildi, mis on kindel, mis on kahtluse all, mille üle kakeldes salgud lendavad.

PS. Vastuseks ühele kustutatud postile. See siin on sõjaliselt oluline teema, sest kliimamuutus mõjub ennustatavalt sellele, kes, kus ja mille üle tulevikus piike ristama hakkab. Kuni me siin demokraatias viimaseid skeptikuid veename, on nt Putinil Pantsir-S1-d valgeks võõbatud ja 75-nda paralleeli taha lennutatud. Palju asju on muutumas. Meie väike maanurk tsivilisatsioonide piiril samas vajab haudumiseks vaikust ja rahu...

[nimetu]

PS. Vastuseks ühele kustutatud postile. See siin on sõjaliselt oluline teema, sest kliimamuutus mõjub ennustatavalt sellele, kes, kus ja mille üle tulevikus piike ristama hakkab. Kuni me siin demokraatias viimaseid skeptikuid veename, on nt Putinil Pantsir-S1-d valgeks võõbatud ja 75-nda paralleeli taha lennutatud. Palju asju on muutumas. Meie väike maanurk tsivilisatsioonide piiril samas vajab haudumiseks vaikust ja rahu...

Mõned lehed tagasi juba postitasin sellest, et Aafrikas käib Niiluse ümber kõva kemplemine (isegi nõutakse sõjalist sekkumist). Sellised vastuseisud hakkavad tulevikus aina suurenema.
https://www.timesofisrael.com/egyptian- ... reak-down/

[Walter2]

“Issand, anna meile meelekindlust leppida asjadega, mida me ei saa muuta; julgust muuta asju, mida me muuta saame, ja tarkust, et nende vahel vahet teha." / Kurt Vonnegut

[Kriku]

Rahvalikus vormis artikkel RCP 8.5 kliimastsenaariumi tõenäosusest, mille praegu juhuslikult leidsin: https://climatenexus.org/climate-change ... -scenario/

RCP 8.5 refers to the concentration of carbon that delivers global warming at an average of 8.5 watts per square meter across the planet. The RCP 8.5 pathway delivers a temperature increase of about 4.3˚C by 2100, relative to pre-industrial temperatures. RCP 8.5 is often contrasted with RCP 2.6, which would deliver a total warming of about 1.8˚C by 2100.

In sum, RCP 8.5 is in line with the current trajectory of emissions and in line with the pathway promoted by those policy-makers championing the use of fossil fuels such as coal-fired power. However, looking decades ahead, emissions on the current business-as-usual trajectory may ultimately come close to but fall short of, the emissions usually associated with RCP 8.5. Some researchers have identified RCP 7 as a more accurate representation of the emissions in the years further out along the current business-as-usual pathway.

Praegustele demograafilistele suundumustele vastab Socio-Economic Pathway ehk tulevikustseraarium SSP2. Koos annavad need tulemuse, milles on prognoositud miljardi inimese lahkumist oma praeguselt kodumaalt.

Kliimamuutus on kõige olulisem lähituleviku geopoliitikat kujundav tegur ja kui mõne suurriigi juht seda lihtsalt ignoreerib, on tema käitumine paremal juhul idiootlik, halvemal juhul vastutustundetu.

[mart2]

- minu vastus AMvA-le oligi just selles, et statistiliselt on võimalik, valides andmete hulgast sobivad näitajad, luua endale vajalikke trende. Selleks lisasin ka näited. (Olen ise pidanud õppima statistikat ja tegema kursusetöö arvestuse saamiseks.)

Kui sa selles arvestuses positiivse hinde said, siis sa peaks aru saama, et kaheksa hoolikalt valitud hüpleva punkti peale kahekraadise trendijoone joonistamine on nonsens ja "võimalik" ainult selle sõna kõige laiemas tähenduses. Näide isegi mitte andmeanalüüsist, vaid kehvast propagandast....

Kas ma siis ei kirjutanud, et trende saab kujundada? Vaja on ainult soovida. Imelik, et millegi pärast väidetavalt ainult üks pool seda teeb, mina arvasin siiani, et mõlemad vaidlevad pooled...

…

Minu jutt ja sinu graafik ei ole võrreldavad, sest mina kirjutasin keskmistest temperatuuridest ajaloos (vastavaid graafikuid on internet täis), sina tõid tabeli, milles on anomaaliate muutus. Anomaaliad millest - trendist, absoluudist?

Ma tõin graafiku, mitte tabeli. Graafikus on Maa keskmise temperatuuri ajalugu. Millisest trendist või absoluudist see anomaalia olla saaks? Nagu kliimateemas harilikult, on see mingi referentsperioodi keskmisega võrreldes. Kõige standardsem selline periood on 1961-1990 ...

Juhiks tähelepanu, et ajavahemikul 1961-1990 temperatuur ka muutus. Kas süsiniku sisaldus oli 30 aastat konstantne või muutus samal ajal? Juba mitu muutujat koos (või eraldi?). Milline oli siis baasväärtus? CO alusväärtuseks on võetud Hawaiil mõõdet esmane näitaja (mis ei pruukinud kajastada kogu maakera keskmist) ja hiljem kasutatakse NOAA poolt antud väärtusi, mis on võetud 100 mõõtmispunkti keskmisema. Samas on viidatud, et tulemused võivad ka kõikuda, sest "... NOTE: In general, the data presented for the last year are subject to change, depending on recalibration of the reference gas mixtures used, and other quality control procedures. Occasionally, earlier years may also be changed for the same reasons. Usually these changes are minor." No ja väide "usually (tavaliselt) on ka eksitav, kui ei anta vea piirmäärasid. Sealjuures vabandan, et kirjutasin sõna "tabel".

…

a) kas on järsem? Ilmselt kiirem instrumentaalselt mõõdetavas ajas, kuid see on üldises kliima arengus väga lühike aeg ja varasema kohta meil andmed puuduvad.

Eks Chicxulub meteoriidi poolt põhjustatud muutus oli järsem ja ega loodus ei kohanenud ka, 75% liike suri välja. Viimase 1000-2000 aasta kohta on olemas üsna täpsed temperatuurandmed, et praegu toimuvat pretsedendituks pidada...

Loodan, et selle väitega saab siis näidada ka seda, et viimasel ajal mitmel pool riikides seniste absoluutsete soojarekordite mõõdetud numbrite muutmiseks ei olnud äkitselt vajadust. Kuigi sellise muutmise tõttu kujundati "uued lähi-ajaloo temperatuuride graafikud".

Tundub, et siin lõimes ei ole mul mõtet edasi kirjutada, sest on ainult üks tõde ja selle "täiuses kahtlemine" on kuritegu. Teaduses ei tohi olla kahtlusi vaid loeb ainult konsensus!

[metssiga]

Mõned lehed tagasi juba postitasin sellest, et Aafrikas käib Niiluse ümber kõva kemplemine (isegi nõutakse sõjalist sekkumist). Sellised vastuseisud hakkavad tulevikus aina suurenema.
https://www.timesofisrael.com/egyptian- ... reak-down/

No tule taevas appi - Niiluse ümber käis kõva kemplemine juba siis, kui ei teatud isegi seda, kuskohast too alguse saab.

[Kriku]

CO2 mõju olevat seni alahinnatud:

Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) praegused prognoosid pärinevad aastast 2013, kuid sestsaati on arvutite jõudlus oluliselt suurenenud. «Meil on nüüd paremad mudelid..., mis näitavad praegusi kliimatrende täpsemalt,» ütles Olivier Boucher, kes juhib Pariisis asuvat Pierre Simon Laplace'i kliimamodelleerimise keskust. Kõige mõjukamad ennustused tulevad USA, Briti, Prantsusmaa ja Kanada riiklikult toetatud meeskondadelt. Nende ennustused näitavad, et seni 3 °C soojenemisega seostatud CO2-e sisaldus atmosfääris soojendab Maa pinda hoopis 4–5 °C.

[Kriku]

No tule taevas appi - Niiluse ümber käis kõva kemplemine juba siis, kui ei teatud isegi seda, kuskohast too alguse saab.

Vee pärast sõdu siis vast ikka veel ei peetud.

[EOD]

Kliima muutumine on tõsiasi, sellega vist keegi ei vaidle.
Aga kuidas on inimtekkelise 5% CO2-ga, mida peetakse kliimamuutuste põhjuseks, seotud mandrilaamade liikumine, millega kaasneb subduktsioon (https://et.wikipedia.org/wiki/Subduktsioon) koos vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega? Või siis lumesajud Aafrikas? Või Maa magnetvälja muutumine?
Ainuüksi kliimahullude kaasabil tänavu toimuvates Austraalia maastikupõlengutes, kus on hukkunud juba üle miljardi looma ja vabanenud selline kogus CO2 ja tahma, mille tootmiseks kogu tööstus ja transport peab vist aastaid keskkonda saastama. Kas on tehtud täpsemaid arvutusi?

[Kriku]

Väidetavalt vulkanism emiteerib CO2 suurusjärgus 100x vähem kui inimkond:

While estimates for volcanic CO2 vary mostly between 200 and 300 million tons, our own CO2 emissions range around 24 billion tons — and that figure speaks for itself. No matter how you look at it, 2.4 gigatons are much more than 0.3.

https://www.zmescience.com/science/news ... -16102017/

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..femiinskisofreenia muudkui levib
Huvitav, kas tibidele õpetatakse sellist jama juba meie uusmarksistlikes ülikoolides - sest ise nad oma väikse peakesega nii degenerantlikku jura (vist) ikka välla ei tuletaks...

Kertu Birgit Anton: kui tahad tõeliselt maailma hoida, ära tee lapsi. Ja ära lenda

KERTU BIRGIT ANTON
keskkonnaaktivist
Autor pälvis Eesti Päevalehe arvamuskonkursil „Mis saab homme?” žürii eripreemia.

Sageli, kui räägin inimestega sellest, mida nemad kliimamuutuste pidurdamiseks või laiemalt keskkonna hoidmiseks teevad, öeldakse: „Säästan paberit” ja „Sorteerin prügi”, vahel ka „Kustutan toast lahkudes lambi”. Kuigi need tegevused on olulised ja mingil määral mõjusad, on nende mõju kaugelt liiga väike, et ära hoida kliimamuutuste hullemaid tagajärgi.
Kui inimkond jätkab kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist praeguses mahus, ületab ülemaailmne soojenemine juba kaheksa aasta pärast 1,5 °C. Kui kasvuhoonegaaside heitkoguse haripunkt olnuks 2019. aastal (s.t sellest aastast heitkogus enam ei suureneks), peaks ülemaailmne kasvuhoonegaaside heitkogus järgmise 20 aasta jooksul vähenema 15% aastas, et soojenemine jääks alla 1,5 kraadi. Sealhulgas peaks vähenema iga riigi ja iga inimese isiklike valikute tõttu tekkiv heitkogus. Kuna 2020. aasta heide tõenäoliselt ikkagi ületab eelmise aasta oma, tuleb seda edaspidi veel kiiremini vähendada. See muudab kliima soojenemise alla 1,5 kraadi jäämise järjest võimatumaks.

Miks on oluline, kui palju kliima soojeneb?
Pealtnäha väike poolekraadine erinevus, nt 1,5- ja kahekraadise soojenemise vahel, põhjustab väga erineva tõsidusega tagajärgi. Kui tahes väike kliima soojenemine avaldab inimeste tervisele negatiivset mõju. See on eriti tuntav linnalistes asulates, kus esineb nn kuumasaarte efekt. Paljude haiguste, näiteks dengepalaviku ja malaaria levik on tugevama kliima soojenemise korral suurem ning nende riskipiirkonnad laienevad. Tugev kliima soojenemine põhjustab riisi, maisi, nisu (maailmas enim kasvatatud teraviljad) ja teiste teraviljade saagikuse märgatava vähenemise, mis suurendab tugevalt toidupuudust.
Kliima kahekraadise soojenemise korral võib veepuuduse käes kannatavate inimeste hulk olla kuni kaks korda suurem kui 1,5-kraadise korral. Tugevam kliima soojenemine toob kaasa rohkem põudu, üleujutusi, torme jms, mis põhjustavad sõjalisi konflikte ja sunnivad inimesi põgenema. 2050. aastaks on maailmas arvatavasti ligi 150 miljonit kliimapõgenikku, kes peavad oma kodust lahkuma vee- ja toidupuuduse, looduskatastroofide ning neist tulenevate konfliktide tõttu. (Võrdluseks: praegu on maailmas kokku ligi 70 miljonit põgenikku.)
Nende ja paljude teiste otseselt inimesi puudutavate tagajärgede kõrval kannatavad tugevalt ökosüsteemid: korallrahud hävivad, kõrbed laienevad, liustikud sulavad ja paljud teised kooslused muutuvad tundmatuseni, mõjutades tuntavalt ka inimeste eluolu.
Kliimamuutuste peatamiseks on vaja suurt muutust väga paljude inimeste tarbimiskäitumises ning teiste muutmiseks on parim motivaator olla ise oma teadmiste ja käitumisega eeskujuks.

MILLISED ON KÕIGE MÕJUKAMAD IGAPÄEVASED VALIKUD, MILLEGA MAAILMA HUKU SERVALT TAGASI KISKUDA:

OSTA VÄHEM JA ÄRA RAISKA
Peaaegu kõige – toidu, riiete, mööbli, tehnoloogiaseadmete jpm – tootmiseks kasutatakse fossiilkütuseid ja tootmisel tekkivad jäägid (nt raskemetallid, mürgised kemikaalid) võivad sattuda loodusesse. Samuti kahjustavad kaevandamine ja põllumaade jaoks metsade langetamine ökosüsteeme. Iga uus asi, mida sa ei osta, vähendab nõudlust selliste asjade tootmise järele ja jätab atmosfääri paiskamata kasvuhoonegaasid. Kui sul on mingit eset vaja, püüa see laenata või osta kasutatuna second-hand-poest või internetist.
Kui sa oled need variandid läbi proovinud ega ole soovitud asja leidnud, soeta vastupidav, vastutustundlikult ja võimalikult lähedal valmistatud ese, mida kavatsed kaua kasutada ja on võimalik parandada. Uuri enne ostmist tootja tausta ja väärtuseid, tee vahet rohepesul ja keskkonnasäästlikul tootmisel. Kasuta kõik asjad lõpuni, kuni need on muutunud täiesti kasutuskõlbmatuks, ja suuna asjad nende elu lõpus taaskasutusse.

SAA VÄHEM LAPSI
Kuigi see on isiklik ja kindlasti mitte igapäevane valik, on see kõige mõjukam otsus, mida inimene saab keskkonnajalajälje vähendamiseks teha. Jõukate heaoluühiskonnas elavate inimeste ökoloogiline jalajälg on vaesemate inimeste omast palju suurem, sest meil (st ka enamikul Eesti inimestel) on võimalik palju tarbida. Näiteks paiskab Eesti ühe elaniku kohta aastas atmosfääri 14,8 tonni kasvuhoonegaase, Hiinas on sama näitaja 7,5, Indias 1,7.

KASUTA AUTOT VÕIMALIKULT VÄHE
Eelista kõndimist ja jalgrattasõitu muudele liikumisviisidele. Soomes ja Rootsis sõidavad väga paljud, isegi lapsed, aasta läbi jalgrattaga. See on Eestiski tehtav. Kasuta auto asemel ühissõidukeid: rongi, bussi, trammi. Kui sõidad autoga, püüa seda teha mitmekesi, näiteks küüti pakkudes ja küsides. Sõidupakkujate ja -vajajate kokku viimiseks on isegi sotsiaalmeediagrupid (otsingusõna: sõidujagamine). Võta elu- ja töökohta valides arvesse transpordivahendeid, mida iga päev kasutama hakkad. Uut autot ostes eelista kindlasti elektriautot või vähemalt hübriidi.

VÄLDI LENDAMIST
Lendamine on üks süsinikuintensiivsemaid transpordiviise ja paljud lennureisid – eriti puhkusereisid – ei ole tegelikult hädavajalikud. Planeeri oma elu nii, et sa ei peaks lendama. Kui esmapilgul tundub, et alternatiivsed transpordivahendid, näiteks rongid ja laevad, on ebamõistlikult kallid, siis selle tingib asjaolu, et lennukikütust ei maksustata ja lennukipiletid on käibemaksuvabad. Selline hinnastamine ei kajasta lendamisega kaasnevat suurt keskkonnakahju. Kui sul on möödapääsmatult vaja lennata, siis püüa kompenseerida atmosfääri paisatud kasvuhoonegaase mõnele läbipaistva tegevusega keskkonnaorganisatsioonile annetades. Kuigi see ei pööra tehtud kahju tagasi, aitab see pisut olukorda leevendada.

OSTA TAASTUVENERGIAT
Vali endale taastuvenergiapakett. Sellega suurendad nõudlust taastuvatest allikatest pärit elektrienergia järele ja aitad kiirendada taastuvenergiale üleminekut. Väga suurt hinnavahet teiste elektripakettidega ei ole. Samuti kaalu oma majale päikesepaneelide paigaldamist, räägi sellest ka näiteks enda töökoha hoone haldaja või korteriühistuga.

SÖÖ VÄHEM LIHA JA LOOMSEID TOOTEID
See on üks mõjukamaid otsuseid, mida saab üksikisiku tasandil keskkonna heaks teha. Loomsed tooted annavad inimesele küll kasulikke aineid, kuid tänapäeval sööb keskmine eestlane aastas kaks korda rohkem liha (87 kg) kui tervislik (36 kg). Targalt loomseid toite taimsete vastu vahetades on võimalik endiselt tervislikult toituda, kuid varasemast palju väiksema keskkonnajalajäljega. Alustuseks võib proovida asendada tavalises toidus poole lihast kaunviljade ja hernestega või süüa nädalas mõnel toidukorral taimset toitu. Kui liha ja teisi loomseid toiduaineid (tegelikult kehtib see kõigi toiduainete kohta) süüa, siis mahedaid ja võimalikult lähedal kasvatatuid, sest see vähendab transpordiga kaasnevat kasvuhoonegaaside kogust.
Täisväärtuslike ja maitsvate taimetoitude retsepte on tohutu palju. Inspiratsiooni võib leida näiteks Eesti vegan seltsi veebilehelt ja FB grupist „Jah, see on vegan!”. Eriti lihtne on taimepõhiselt toituda väljas süües, tuleb vaid menüüst lihavaba toit leida.

[Kriku]

Kui mõni nädal tagasi ilmus uudis, et kõige keskkonnasõbralikum tegu pidavat olema last mitte saada, kommenteerisin ma naisele, et jutt on ilmselge jama - veel palju keskkonnasõbralikum oleks ennast üles puua (mahalaskmise ökoloogiline jalajälg on suurem).

Üldiselt mul ei ole nende tytarlaste valiku vastu midagi - jääbki minu lastele rohkem ruumi & ressursse Pensionisüsteem läheb nagunii kapsasse ja kui isegi ei lähe, on ahtrate isendite ülalpidamise kulu ikkagi vaid lõiv selle eest, et nad evolutsioonist välja lülituvad. Misüle ma praegusel juhul ei näe põhjust kurvastada.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 59#p602059

Seda juttu ei korjanud ta üles kuskilt Eesti ülikoolist, vaid eelmise aasta lõpus Rootsis ilmunud artiklist, mida meie ajakirjandus ka laialdaselt refereeris.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Seda juttu ei korjanud ta üles kuskilt Eesti ülikoolist, vaid eelmise aasta lõpus Rootsis ilmunud artiklist, mida meie ajakirjandus ka laialdaselt refereeris.

Ei

Sellest on juba kiva kaks aastat, kui meil oli külas naise sõbranna, kes veiniklaasi juures muu jutu seas rääkis, et tema ülikooliealine tütar kuulutanud, et tema lapsi ei kavatse saada - sest maailm olla ullult ülerahvastet.. Mina kuulsin toona sellist jura esimest korda ning minu võltsimatu hämmastuse peale seletas külaline häbelikult, et "küllap tal mõistus pähe tuleb".
Mis igatahes näitab, et selline kliimaalane femiinskisofreenne jura käibib meil siin Eestis juba vähemalt 2-3 aastat - kui mitte rohkemgi.

Ja kuskilt seda ühiskondahävitavat jura ju kultiveeritakse // selle eest hindeid-arvestusi pannakse
Mina viskan esimese kivi meie tänaste vulgaarmarksistlike õppetoolide pihta.

[Kriku]

Selles võtmes käibib kauem kui mõni aasta. Ma olen seda teemaarendust varem ka kuulnud. Mingi hulk noori naisi on alati olnud, kes arvavad, et lapsi ei taha (suur osa neist mõtleb küll hiljem ümber). Põhjendused vahelduvad moest olenevalt.

[Illike]

Huvitav on see, et tuuakse välja kui kahjulik on laste saamine ja nende kasvatamine. Millegipärast ei taha nad rääkida kui palju me oma kiisude, kutsude ja jänkukestega, keda me lasteasendajatena peame, kulutame ressursse. Muidugi võib olla ka põhjuseks, et nad ei tule selle peale, see on ju loodus ja öko. Mina võin väita, et mina kulutan oma lemmiku blondi peale ikka parasjagu ressursse.