Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas AMvA »

Ma kardan, et hetkel on küll fossiilkütuste äri see tõeline Big Money. Homme vaatan numbrid üle.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Seal pole midagi üle vaadata... Mõni naftamagnaat on avalikult välja öelnud, et neil pole mõtet alternatiivsete energiaallikate arendamisse investeerida. Kui keegi selles vallas läbimurde saavutab, ostavad nad tulemuse lihtsalt ära.

Aga see ei puutu enam eriti teemasse.
Poti soldat
Liige
Postitusi: 1716
Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Poti soldat »

AMvA kirjutas:
Poti soldat kirjutas:Big Money? Eks ta ole, need superrikkad tuulikutootjad ja päikesepaneelide valmistajad on kahtlemata viimased paar aastakümmet enamikel maailma kliimateadlastel ja poliitikutel suud raha täis toppinud. Samas sandikopikaid lugevad naftašeigid ja söetöösturid ei pääsenud üldse löögilegi...
Ma täpsustaks, et kas see oli iroonia?
Muidugi oli see iroonia. Jutud sellest kuidas kogu kliimasoojenemise värk on üks suurejooneline väljamõeldis raha teenimiseks kuulub samasse kategooriasse juutide ülemaailmse vandenõu jms nonsensiga. Kahtlemata teenivad osad ärimehed sellest värgist ka kasumit, tõepoolest, aga that's how capitalism works. Kui rääkida suurtest rahadest, siis need on reaalselt ikkagi selle seltskonna käes kelle jaoks satus quo on kõige kasulikum. Fossiilkütuste tööstusega võrreldes on roheenergia veel praegugi paras kääbik, rääkimata sellest mis liivapuru nad paarkümmend aastat tagasi oli. Samuti pole mingit põhjust arvata et Volkswagen, Ford, Toyota jne. on jube rõõmsad et nende aastakümnete jooksul välja töötatud tehnoloogiate turuosa langeb, ning positsiooni säilitamiseks peavad nad nüüd hakkama mingite Elon Muski suguste tõusikutega kibekiirelt elektriautode alal konkureerima.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Avatar »

Mina väidan, et see "kliimasoojenemise värk" praegusel masside loksutamise kujul on üks suurejooneline kampaania (nagu ka moodne veganlus jne), millega proovitakse suunata inimesi (eelkõige mugavustega harjunud Läänes) varakult (piisav ettehoiatus, nii et mootori rattad ragisema ei hakkaks) leppima tulevase reaalsusega, kus hakatakse saama senisest vähem, ja selle vähema eest tuleb rapsida senisest rohkem. Mõte on venitada kummi. Sest sellistele probleemidele, nagu globaalne rahvastikukasv, päitseid pähe panna on raske/ebamugav, ning lisaks oleks selline piiramine "kapitalismile" vastunäidustatud. Sest kapitalism vajab kasvu, ja kasv tuleneb uute vaesusest väljarabelevate masside pealevoolust, millistest moodustatakse kapitalistlikule püramiidi alust. Kui massi peale ei tule, siis on systeemiga ikkagi hana.
Pange nüüd tähele - ma lugesin esimest korda CO2 tekitatavast kasvuhooneefektist juba 80 esimene pool sellisest toredast populaarteaduslikust raamatust nagu Asimovi "Seal kus lõppeb Maa", ja minu pettumuseks näis ümbritsev maailm toona suhtuvat sellesse ohtu totaalse ükskõiksusega. Nii et palun jätame selle lameda maa ja reptiilide teema vahele.

Teaduslikusest:
https://et.wikipedia.org/wiki/Falsifitseeritavus
https://et.wikipedia.org/wiki/Induktsionism
https://et.wikipedia.org/wiki/Demarkatsiooniprobleem

Kuidas peaks suhtuma väidetesse:
Kliimasoojenemine on ainult/peamiselt inimtekkeline;
CO2 heitmed on peamine/ainus põhjus kliimasoojenemisele;
Maa geoloogilised, meteroloogilised, bioloogilised jne protsessid ei suuda üldse /peaaegu üldse kompenseerida inimtekkelise CO2 mõju globaalsele kliimale;
Kliimasoojenemine areneb kliimakatastroofiks;
CO2 heitmemäärade piiramine päästab meid prognoositavast kliimakatastroofist?


Nii tore multikas oli...
https://www.youtube.com/watch?v=GvpP_zibEAc
Worth a shot!
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Avatar kirjutas:Kuidas peaks suhtuma väidetesse:
Kliimasoojenemine on ainult/peamiselt inimtekkeline;
Falsifitseeritav - näidata ära samas suurusjärgus looduslik põhjus.
Avatar kirjutas:CO2 heitmed on peamine/ainus põhjus kliimasoojenemisele;
Falsifitseeritav - näidata ära samas suurusjärgus looduslik põhjus.
Avatar kirjutas:Maa geoloogilised, meteroloogilised, bioloogilised jne protsessid ei suuda üldse /peaaegu üldse kompenseerida inimtekkelise CO2 mõju globaalsele kliimale;
Falsifitseeritav - näidata ära selline looduslik protsess.
Avatar kirjutas:Kliimasoojenemine areneb kliimakatastroofiks;
Ei saa hinnata, kuna ei ole teada, mida mõeldakse "kliimakatastroofi" all.
Avatar kirjutas:CO2 heitmemäärade piiramine päästab meid prognoositavast kliimakatastroofist?
Ei saa hinnata, kuna on kvantifitseerimata, millist piiramist on mõeldud.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Avatar »

Kliimakatastroof = ütleme senise ühiskonnakorralduse, elustandardite jne suuremahuline taandareng ilma edaspidise positiivse väljavaateta.
Heitmemäärade piiramine -
1) alampiiri stsenaarium see mis hetkel Pariisi ja Kyoto lepingutega eesmärgiks võetud. Oli vist sihiks 20% piiramist 2020?
2) ülempiiri stsenaarium - ütleme utoopiliselt täielik fosiilse CO2 emissiooni lõpetamine 2020 alates.

Mõned pildid wikist :
https://en.wikipedia.org/wiki/Carbon_cycle
Oletame, et pildil olevad andmed on usaldusväärsed. Punane on nö. see paha inimtekkeline CO2.
Siit on esiteks näha et inimtekkeline CO2 moodustab kogu planeedi süsinikuringlusest väga väikese osa.
Teiseks hinnatakse et biosfäär absorbeerib sellest inimtekkelisest pahast CO2 -st üle poole.
Aga mulle tundub, et kõik need numbrid on väga-väga hinnangulised.
Carbon_cycle.jpg
https://en.wikipedia.org/wiki/Greenhouse_gas
Maale saabuva ja maalt tagasi kiirguva soojuse spektrid ning eri sageduste intensiivsus on väga keerulised. Samuti nagu eri kasvuhoonegaaside (näiteks tavaline veeaur, mis on üldbilansis palju tõhusam CO2 -st) neeldumisspektrid , ning tegelikult ei ole üheselt selge, mis sagedusalas milline gaas põhjustab kui palju neeldumist, või kui palju peegeldumist.
Atmospheric_Transmission.png
Nii palju, kui mina aru saan, siis ei ole selge - kui palju absorbeerib CO2/versus H2O punasega näidatud alas IR kiirgus:
Küsitavus.JPG
Küsitavus.JPG (55.8 KiB) Vaadatud 2307 korda
Viimati muutis Avatar, 05 Okt, 2019 0:59, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Minu teada ei kirjelda ka mustad (st. tegevusetuse) stsenaariumid globaalselt selliseid järelmeid, mida sina kliimakatastroofina määratled. Kohalikult küll - kui mingi koht ikka ära upub, siis muidugi on seal katastroof.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

See peaks olema kõige pessimistlikum (ja ühtlasi minu arust ka kõige realistlikum) prognoos: https://link.springer.com/article/10.10 ... G6QeID8qN8

Koodnimetus RCP 8.5: https://en.wikipedia.org/wiki/Represent ... on_Pathway

Nagunii läheb lõpuks nii, mitte keegi ei hakka reaalselt mingeid emissioone sellises mahus vähendama.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Avatar »

Võtame siis RCP 8.5 loen läbi ja mõtlen veidi neil teemadel.
Sellistest fosiilse CO2 lisandumist kompenseerivatest protsessidest:
Globaalne biomassi suurenemine reakstioonina suurenenud CO2 sisaldusele atmosfääris ning kliima soojenemisest tingituna.
Mitte küll vast väga mahukas aga nii vastuoluline - kogu see raiutud puit, mis läheb töötlemisse - säilitab oma CO2 -e seotuna keskeltläbi pikemalt, kui sama puit metsas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Avatar kirjutas:Mitte küll vast väga mahukas aga nii vastuoluline - kogu see raiutud puit, mis läheb töötlemisse - säilitab oma CO2 -e seotuna keskeltläbi pikemalt, kui sama puit metsas.
Suurem jagu raiutud puidust läheb kütteks & paberilaadseteks toodeteks, mis mädanevad ruttu ära: https://www.sciencedirect.com/science/a ... 6050#f0150

Metsas kasvav puu seob jätkuvalt süsinikku, palk seinas mitte.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

teeline35 kirjutas:Raskustest varasema kui paarisaja aasta taguse kliima uurimisel Andres Tarandi suust.
https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu- ... laanemerel
Andres Tarand: kes väidavad, et inimene ei mõjuta kliimat, ei tea asjast midagi
Kas mäletate ise ka aega, kui saite kliima muutumisest ja inimese mõjust kliimale aru?

See oli üpris ammu. Olukorda ennustas esimest korda Rootsi keemiline füüsik Svante Arhhenius. Iga rahvas otsib muidugi välja n-ö oma poisid, kes võiksid esmakuulutajad olla, aga Arhhenius oli igal juhul üks tähtsamaid. Tema tegi selgeks, et kasvuhooneefekt võib olla tegur, mis hakkab kliimat soojendama. Ütles selge sõnaga, et inimkond. 1958. aastal asutas Ameerika teadlane Keeling Hawaile 3000 meetri kõrgusele Mauna Loa mäe otsa observatooriumi, see oli atmosfäärijaam, mis mõõtis CO2 koguse kasvu. Nüüd on neid Antarktikas ja mitmel pool veel. Mõõdetud andmed algavad sellest ajast.

Need, kes väidavad, et soojeneb küll, aga inimesel pole osa, ei tea asjast midagi. Andmeridadest on näha väga ilus siksakkõver, mis tõuseb kogu aeg. Siksakitamine tuleb sellest, et kui põhjapoolkeral on suvi, söövad taimed hulga CO2 ära. Lõunapoolkeral on aga taimkatet vähem ja sealse suve ajal jällegi kontsentratsioon tõuseb.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Vulkaanidest satub aastas atmosfääri vaid umbes 0,3 gigatonni süsihappegaasi, mis on ainuüksi 2018. aastal inimkonna toodetud 37 gigatonniga võrreldes väga väike hulk.

See tähendab, et vulkaanide toodetud CO2 osakaal kogu maailma süsihappegaasi-emissioonides on oluliselt väiksem kui mõned levinud teooriad väidavad.

„Kliimaskeptikud armastavad suurt osa süsinikuheitmetest kirjutada vulkaanide arvele, kuid tuleb välja, et see lihtsalt pole tõsi,“ rõhutas Cambridge’i ülikooli juures tegutseva Queen’s College’i vulkanoloogia- ja petroloogiaprofessor Marie Edmonds.

Kauges minevikus on Maa looduses esinenud anomaalseid protsesse, mille käigus on atmosfääri paiskunud nüüdisaegse inimkonna süsihappegaasi-emissioonidega võrreldaval hulgal süsinikku — ja tagajärjed on olnud katastroofilised.

Üks selline juhtum oli asteroidi Chicxulub langemine Maale 66 miljonit aastat tagasi, mille tulemusel sattus teadlaste hinnangul atmosfääri 425–1400 gigatonni süsihappegaasi.

Tööstusliku tsivilisatsiooni mõjud on küündinud samasse suurusjärku. „CO2 kogus, mis viimase 10–12 aasta jooksul on inimtegevuse tulemusel atmosfääri pumbatud, on võrreldav nende katastroofiliste sündmustega, mis meie teada Maa minevikus aset leidnud on,“ rääkis prof Edmond.
https://forte.delfi.ee/news/varia/inimk ... d=87655889
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Avatar »

Kriku kirjutas:
Avatar kirjutas:Mitte küll vast väga mahukas aga nii vastuoluline - kogu see raiutud puit, mis läheb töötlemisse - säilitab oma CO2 -e seotuna keskeltläbi pikemalt, kui sama puit metsas.
Suurem jagu raiutud puidust läheb kütteks & paberilaadseteks toodeteks, mis mädanevad ruttu ära: https://www.sciencedirect.com/science/a ... 6050#f0150
Metsas kasvav puu seob jätkuvalt süsinikku, palk seinas mitte.
Siiski - seal lingil näitab, et 38.1% puidust läheb ehitusse, mis näikse olevat ca 1 555 000 000m3.
Väidetavalt 1m2 ehituspuitu seob 1t CO2 -e.
https://www.metsawood.com/global/news-m ... orage.aspx

1,5 miljardit tonni on ca 38% sellest 4 miljardist tonnist, mis hinnangute põhjal on fossiilne - inimtekkeline ning arvatakse et ei neeldu biosfääri. Ma nüüd päris kindel ei ole aga loodan et need miljardid ja biljonid on mul õigesti kokku löödud? Päris arvestatav kogus.

Metsas kasvav puu osaleb sesoonses süsinikuringluses ja seob CO2 -e.
Seinas olev palk ei osale sesoonses süsinikuringluses aga endiselt seob CO2 -e, ja tõenäolisemalt kauem, kui metsa mädanema jääv puit.
Kui seina läinud palgi asemele kasvab uus mets, siis see seob täiendavalt CO2 -e ja osaleb sesoonses süsinikuringluses.

See läheb nüüd peateemadest kõrvale, aga sinu antud lingil on huvitav väide. No nii lihtsalt suure süsinikujäljega Eesti taustaks:
as indicative provides that the carbon budget could be balanced by the global forests increasing in area by 800 MHa — this equates to an approximate 20% increase in the existing area of forests worldwide (http://data.worldbank.org/). Such a dramatic increase seems unlikely but increasing forest area by just a few percent could make a meaningful contribution towards reducing the global carbon budget especially if more forests are sustainably harvested and the carbon effectively sequestered by using the timber in construction.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Ma ei leia sealt seda 38,1 % :( Ja mulle tundub, et see jutt ei käi seal kogu Maa kohta.
Avatar kirjutas:Metsas kasvav puu osaleb sesoonses süsinikuringluses ja seob CO2 -e.
Seinas olev palk ei osale sesoonses süsinikuringluses aga endiselt seob CO2 -e, ja tõenäolisemalt kauem, kui metsa mädanema jääv puit.
Kui seina läinud palgi asemele kasvab uus mets, siis see seob täiendavalt CO2 -e ja osaleb sesoonses süsinikuringluses.
See oleneb liigist, kui kaua puu metsas seisaks, kui teda palgiks ei raiutaks (näiteks 90 vs 150 a. vms). Aga ma ei vaidle, et ehitistes tõenäoliselt kauem.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Avatar »

https://ars.els-cdn.com/content/image/1 ... 27_lrg.jpg
Tegin vea - 1737Mm3 - 371Mm3 = 1366Mm3 Noh ikkagi a 32% sellest 4 biljonist CO2 tonnist? Et kui rääkida suurusjärkudest, siis ikkagi arvestatav kogus justkui.
Aga see teine 38,1% protsent on seal lingitud ja all pildil "Building and construction"
Pildil viidatakse "FAO. FAOSTAT dataset. Food and Agriculture Organization of the United Nations; 2015." ja lisatakse "Forestry data for 2010. Wood removal data for 2013." justkui nagu oleks kogu maa?
1366Mm3 ehituspuitu ja 4biljonit tonni CO2.JPG
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist