Kliimamuutustest

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39987
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

blueant kirjutas:Kilekotid ja laste mänguasjad on kliimakontekstis pseudoteema. Olulised komponendid on energiatootmine, transport, põllumajandus, ehitus. Eesti CO2-st 95,5% on energeetika+transport+põllumajandus.
1995-nda aastaga, kui autod olid vanad, sokid auklikud ja mänguasjad luitunud, võrreldes on Eesti CO2 põhimõtteliselt samaks jäänud.
Kuna seda energiat tarbib ka mänguasjade ja kilekottide tootmine, siis on oluline komponent ikka liigne tarbimine, sest ega seda energiat niisama ei toodeta.

Päris huvitav on, kuidas Eestis näiteks suudetakse kärpida elamumajandusest tulenevad Co2 osa, kui tänini ei eksisteeri ühtegi realistlikku abiprogrammi soojakulude vähendamiseks. Mis täna on, seda suudavad kasutada vaid väga suured ja rikkad ühistud. Ja ehitajad ehitavad täna tuima näoga C energiaklassiga uusi maju (nt Pöörise tornmajad). Ühistu, kus mina elan, vajab ainuüksi välisfassaadi soojustuseks ca 1,2 miljonit, pank on valmis andma 0,6 miljonit (sinna läheb ka muid töid, mida nõuab nt päästeamet) ja Kredexi "abi" näeb välja sedasi, et kui käid kõik raha välja, siis antud tööde tulemusena võid pärast saada 10% tagasi. Mina väidan, et taoliste "meetmetega" jäävadki meil maja ligidal rohulibled jaanuaris haljendama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Illike »

Kriku kirjutas:Prügistamine ja kliimamuutus on täiesti eri teemad.
Ma arvan, et need on ühe asja kaks tahku. Iga toote valmistamiseks kulub teatud hulk ressurssi (toore+energia). Mida rohkem me toodame tooteid, seda rohkem kulutame ressursse. Mida rohkem kulutame ressursse, seda rohkem toodame CO2.
Mida rohkem me tooteid ära viskame, seda rohkem on uusi tooteid juurde vaja. Selleks et uus toode maha müüa on vaja teha ta atraktiivseks, seega peab olema mingi uus mudel või uus pakend.
Me müüme oma tooteid juba üle 20 a Saksamaale. Pidevalt on surve meile, et me peame välja töötama uusi mudeleid, uue disainiga ja odavamaid. Sellel turul on ainuüksi Saksamaal üle 200 müüja, kes püüavad sama asja maha müüa. Samas tulevad signaalid tagasi, et mehaaniliselt töötavad meie tooted väga hästi ja saavad ka suurepäraselt hakkama neile püstitatud ülesannetega. Selleks, et me jääksime ellu peame aga pidevalt mingeid uuendusi välja mõtlema (mis ei tee toodet märkimisväärselt paremaks) kuid kulutavad ressurssi rohkem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39987
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väga lihtsustatult võiks öelda, et CO2 emissioonist annavad märkimisväärse osa Wall Streeti "finantsjuudid", kelle tegevuse/ärihuvide tulemusena on muutunud igasugune võlgu tarbimine väga lihtsaks (soodustab ebavajalikku tarbimist) ja kelle ärihuvid on korralike kestvuskaupade vastu - mida kiiremini neilt uus auto liisitakse/maja laenatakse, seda parem ja mida kiiremini vana ümbertöötlemisse läheb, seda parem. Ise nad näiliselt õhku ei riku. Tööstus teeb mõistagi seda, mida ostetakse. Kui pank pressib sulle 4a takka uut autot ja moes on mida uuem seda parem, siis tööstus täidab lihtsalt nõudlust.

Autotööstusel näiteks pole täna erilist tehnilist probleemi toota autot, mis kestab isalt pojale (W124 mersu oli viimane taoline) ja mida enamvähem iga mees suutis parandada ja mis sõidab enne sulatusahju saatmist miljon kilomeetrit. Selle asemel aga on moekas toota neli tainasplekist valmistatud disainikarpi, kleepida sinna juurde öko kleebis ja kasseerida muudkui intresse. Samamoodi on tänaseks minevikku kadunud taolised majad, mis kestavad sajandeid. Mida rutem võtavad elanikud laenu uue ehitamiseks, seda parem!

Kõik see kõvade brändidega, aga keskmise kvaliteediga ja allakeskmise kestvusega jama tootmine toodab CO2 mis kole. Tööstus valdavalt sellist kraami toodabki. Lisaks saab tööd transport (1 mersu asemel tuleb 4 Toyotat vedada kuskile teise maailma otsa) jne.
Samas tulevad signaalid tagasi, et mehaaniliselt töötavad meie tooted väga hästi ja saavad ka suurepäraselt hakkama neile püstitatud ülesannetega. Selleks, et me jääksime ellu peame aga pidevalt mingeid uuendusi välja mõtlema (mis ei tee toodet märkimisväärselt paremaks) kuid kulutavad ressurssi rohkem.
On vist selline mehhaanika kuldne põhimõte - et ärge remontide/täiendage toimivat asja.
Aga muidu väga tabav kokkuvõte, respect.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36346
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Vist kõige eredama näitena emiteeritakse bitcoini kaevandamisega suurlinna jagu CO2: https://economictimes.indiatimes.com/ne ... s?from=mdr

Mis on iga mõõdupuu järgi täiesti mõttetu tegevus, lihtsalt aetakse rattaid tühjalt ringi :dont_know:
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Illike »

Kriku kirjutas:Vist kõige eredama näitena emiteeritakse bitcoini kaevandamisega suurlinna jagu CO2: https://economictimes.indiatimes.com/ne ... s?from=mdr

Mis on iga mõõdupuu järgi täiesti mõttetu tegevus, lihtsalt aetakse rattaid tühjalt ringi :dont_know:
See on küll täiesti mõttetu ressursi raiskamine. See ei tulnudki kohe meelde. Olen uurinud erinevate arvutiinimeste käest mis asi see bitcoin vms on. Ei ole saanud selget vastust, ei mitte ühegi taseme IT töötaja käest. Lõpuks oleme aruteludega ikka sinnamaale välja jõudnud, et nende rahade ainus mõte on tekitada nõudlus millegi järele ja siis kasseerida suuremad summad sisse. Selline uut tüüpi nn püramiidskeem, ainukese vahega, et kohutavalt ressursimahukas. Ühesõnaga asi iseeneses.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39987
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Minu kallal just üks noorem ja rohelisem kolleeg aasis - kulla mees, sul on selline suur ja mittesäästlik auto - osta uus ja säästlik.
Selgitasin, et tegu pole mitte laiskuse, vaid kaalutlusega. Esiteks, ma sõidan vähe ja kui ma liisin uue ja säästliku, siis maksab minu sõidukilomeeter rohkem kui kõige kallimal taksol. 10 liitrit 100 km kulutav vana auto on odavama km hinnaga, kui uus 5 liitrit kulutav. Teiseks arvan, et on hoopis roheline tarbida tõeliselt kestvaid tooteid, isegi kui näiliselt see rohkem Co2 toodab. Auto läbisõit on 350 tuhat km, vanus on 19 aastat ja plaanin sellega veel 10 aastat sõita.

Selline arusaam on minul.

Edit: uute autode jalajärge kirjeldavad kirjutised netis tegelevad huvitava matemaatikaga, enamasti on analüüside aluseks võetud selline keskmine pisiauto ja elutsükli pikkuseks 150 tuhat km. Arvan, et see on lihtsalt arvudega manipuleerimine. Esiteks - igasugu akuautodel on see akude eluea piiri ligidal ja akude vahetamine/utiliseerimine avab järgmine pandora laeka. Teiseks, vähegi kvaliteetse tavalise sõiduauto jaoks pole tegelikult 150 tuhat km mingi eluea lõpp ja kindlasti võiks sõita ka 450 tuhat, kui tootjad natuke end kätte võtaksid ja mingeid Türgis tehtud allhanketükke ei kasutaks. Ehk siis need rehkendused on kangesti selle mekiga, et tõestada publikule, kuidas ees seises sunduslik üleminek tavalistelt autodelt elektriautodele on üks tohutult loodussõbralik tegevus. Tegelikkus selgub mõistagi hiljem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
blueant
Liige
Postitusi: 347
Liitunud: 02 Veebr, 2015 23:40
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas blueant »

mart2 kirjutas:Soovitan siiski vaadata allakirjutanute nimekirja - eriala spetsialistid ja teadlased.
Siin on hea koht õppida ühiskonnas toimuvasse kriitiliselt suhtuma. Keegi ei kahtle, et maailma peale leiab 500 väärikat inimest, kes ei usu inimtekkelisse kliimasoojenemisse. Pensionil geoloogiaprofessorilt saab kindlasti sinna allkirja.

Aga kes on vedavad jõud? Võtsin esimese nime. Guus Berkhout, Emeritus Professor. Vanus: 79. Endine Delfti Ülikooli akustika, geofüüsika ja innovatsioonijuhtimise professor. 1964-76 töötas Royal Dutch Shellis. Juhtis Delphi Consortiumit, mis, niipalju kui ma aru saan, tegeleb ülikooli juures seismiliste uuringumeetodite arendamisega naftatööstuse jaoks. Naftaraha sisse, teadus välja. Sponsorite nimekiri on pikk: BP, ConocoPhillips, ExxonMobil, OMV, Petrobras, Petronas, Saudi Aramco, Shell, Statoil, Total jne. 2019 lõi kliima-MTÜ CLINTEL, ilus helesinise maakeraga veeb ja puha.

Võtsin järgmise nime sealt päris eest. Jim O’Brien, Irish Climate Science Forum, Expert Reviewer IPCC AR6. Jim on ainult 73. Ülikoolis õppis elektriinseneeriat. Temal on selja taga pikk karjäär ehitusmaterjalide sektori lobistina, sealhulgas Euroopa Täitematerjalide Liidu presidendina. 2016 lõi kliima-MTÜ Irish Climate Science Forum, ilus helesiniste pilvekestega veeb ja puha. Aga IPCC Expert Reviewer? Selleks sai veebis ankeeti täites, kus tuli kinnitada, et "I declare that I have scientific, technical or socioeconomic expertise in one or more areas relevant to the report and am therefore qualified to serve as an Expert Reviewer on the chapter(s) indicated."

Nii seda kahtlust toodetakse... Ainult suurte tööstusharude kõrvu seal taga ei õnnestu kuidagi peita.
mart2
Liige
Postitusi: 5086
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas mart2 »

Võib naerda või mitte, kuid kõik kliimateadlased võtavad aluse mingist trendist Maakeral. Kliima ei ole ajavahemik 40-80-200 aastat. Ikka pikem aeg. Kust tulevad andmed?
Geoloogia, meteoroloogia, bioloogia jne. töödest. Klimatoloogid ei tooda baasandmeid vaid analüüsivad. Analüüsi aluseks on mudelid. Kes koostab mudeli? Statistika ja analüüsi spetsialistid (sic!) tellija soovi kohaselt! Nii et nimekirjas loetletud teadlaste erialad on relevantsed.

Meteoroloogia on vist kõige lähem kliimale?
Väike video meteoroloogia professorilt sellest, kuidas on omavahel seotud mudelid ja tegelikult kogutud andmed.
https://www.youtube.com/watch?v=c-8Nws5wfG0
Küsimus tõuseb eesmärgipärase mudelite kohendamise kohta. Vähemalt minul.
blueant kirjutas:… Nii seda kahtlust toodetakse... Ainult suurte tööstusharude kõrvu seal taga ei õnnestu kuidagi peita.
Minu teada on lääne-ilmas kõik ülikoolid ja instituudid rahastatud, enamuses erarahaga. Taastuvenergia firmad ja seotud poliitikud muidugi teadustööd ei finantseeri... :wall:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36346
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

mart2 kirjutas:Võib naerda või mitte, kuid kõik kliimateadlased võtavad aluse mingist trendist Maakeral. Kliima ei ole ajavahemik 40-80-200 aastat. Ikka pikem aeg. Kust tulevad andmed?
Geoloogia, meteoroloogia, bioloogia jne. töödest. Klimatoloogid ei tooda baasandmeid vaid analüüsivad. Analüüsi aluseks on mudelid. Kes koostab mudeli? Statistika ja analüüsi spetsialistid (sic!) tellija soovi kohaselt! Nii et nimekirjas loetletud teadlaste erialad on relevantsed.
Ma kordan ennast, aga fakt, et kliimaandmeid kogutakse muuhulgas geoloogia abil, et tähenda, et iga geoloog on ühtlasi kliimateadlane.

Kas sinu poolt tsiteeritud pöördumise põhiosale alla kirjutanud geoloogid on avaldanud eelretsenseeritavates teadusajakirjades kõrge tsiteeritavusega artikleid kliima teemal? Või üldse midagi...?

Teaduslik diskussioon toimub tänapäeval teadusajakirjades. Miks nad ei kirjuta mõnda olulisse kliimateaduse ajakirja ühist artiklit, milles näitavad täpselt ära, et neil on õigus?

Baktereid uuritakse muuhulgas mikroskoopidega. Mikroskoopia tugineb optikale. Kas see teeb optikutest bakterioloogid?
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Jaanus2 »

Jah - asi on kinni mittevajalikus tarbimises ja selles, et inimene on karjaloom ja teda on kerge panna tahtma järjest uusi asju tarbima, tehakse selgeks, et hädasti on midagi uut vaja. Jama on isegi siis, kui õnnestuks ülemaailmne iive nulli saada, olemasolev populatsioon tarbiks ikkagi järjest rohkem tegelikult ebavajalikke asju. Teisalt on meie praegune energiatootmine kohutavalt väikese kasuteguriga ja baseerub ikka suures osas millegi põletamisel, nii automootorites kui kosmoserakettides. Kuidas küpsetavad neegrid toitu - ikka lõkke peal (kohutavalt väike kasutegur). Ja ei põleta otse puitu, vaid teevad enne puusütt - mille käigus läheb omakorda kaotsi enamus puidus leiduvast energiast. Ja kõrb muudkui laieneb. Energiat on ümberringi piisavalt, me ei oska seda lihtsalt odavalt kokku koguda ja salvestada seni. Ka toitu on võimalik toota piisavalt, kuid selle asemel, et toodetud teravilja otse inimtoiduks kasutada, lastakse see läbi loomade (peeretavad omakorda metaani, soojendades kliimat) ja saavutatakse nii kõige rohkem 20 protsendiline kasutegur. Mis ei tähenda, et liha üldse sööma ei peaks, aga loomad peaksid sööma ainult seda materjali, mida inimene otse süüa ei saa ja seda ei peaks neile põllumaal eraldi kasvatama. Nii energia kui looduse kasutamise osas mahuks siia veelgi rohkem inimesi ja ka elevantidele jääks ruumi - kui vaid õnnestuks muuta inimese ahvilikku loomust (kõige halvemas mõttes, vaadake koleerilisi sugulasi loomaaias). Et see ei tundu võimalik olevat, siis näib Jumala lemmiklooma roll olevat ikkagi maakera persekeeramine. Ja siis siit ära reisimine (kui võimalik) ja järgmise planeedi persekeeramine.
mart2
Liige
Postitusi: 5086
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas mart2 »

Kriku kirjutas:… Ma kordan ennast, aga fakt, et kliimaandmeid kogutakse muuhulgas geoloogia abil, et tähenda, et iga geoloog on ühtlasi kliimateadlane.
Kas sinu poolt tsiteeritud pöördumise põhiosale alla kirjutanud geoloogid on avaldanud eelretsenseeritavates teadusajakirjades kõrge tsiteeritavusega artikleid kliima teemal? Või üldse midagi...
Vaatasin geolooge, juba nimekirja esimesel lehel leidsin - näiteks "Johannes Krüger, Emeritus Professor, dr.scient, Department of Geosciences and Natural Resource Management, University of Copenhagen".
Väljavõte CV-st: Participated as leader, principal investigator, or co-investigator in more than 20 expeditions to Iceland, Greenland and Svalbard with the main subject: research on the climate-processes-sediments-landforms interactions in modern glacial environments and comparative studies in palaeo-glaciated regions.
Aga egas midagi, kui pole kliimaga seotud, siis pole … :cry:
Kriku kirjutas:… Teaduslik diskussioon toimub tänapäeval teadusajakirjades. Miks nad ei kirjuta mõnda olulisse kliimateaduse ajakirja ühist artiklit, milles näitavad täpselt ära, et neil on õigus?
Meenutab ühe rootslase küsimust, et kui KGB tegi inimestele ülekohut, siis miks nad siis ei kutsunud politseid?
Kuna lähisugulaste seas on lai valik eri alade kraadiga doktoreid (7) ja lisaks üks koostab praegu oma väitekirja, siis natuke tean, kuidas on võimalik või võimatu rahvusvahelisse eriala ajakirja artiklit saada. Kui ei ühti üldise vaatega, siis pea võimatu. Miks need teadlased muidu kasutavad sinukanalit? Ikka selleks, et kuidagi saaks oma sõnumit edastada.

Aga sellega lõpetan ja lähen hakkan uurima lapiku maa teooriat. :write:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
nimetu
Liige
Postitusi: 7571
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas nimetu »

Meenutab ühe rootslase küsimust, et kui KGB tegi inimestele ülekohut, siis miks nad siis ei kutsunud politseid?
...
Miks need teadlased muidu kasutavad sinukanalit? Ikka selleks, et kuidagi saaks oma sõnumit edastada.
See liigub juba vandenõuteooriate valdkonda.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36346
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

mart2 kirjutas:
Kriku kirjutas:… Ma kordan ennast, aga fakt, et kliimaandmeid kogutakse muuhulgas geoloogia abil, et tähenda, et iga geoloog on ühtlasi kliimateadlane.
Kas sinu poolt tsiteeritud pöördumise põhiosale alla kirjutanud geoloogid on avaldanud eelretsenseeritavates teadusajakirjades kõrge tsiteeritavusega artikleid kliima teemal? Või üldse midagi...
Vaatasin geolooge, juba nimekirja esimesel lehel leidsin - näiteks "Johannes Krüger, Emeritus Professor, dr.scient, Department of Geosciences and Natural Resource Management, University of Copenhagen".
Väljavõte CV-st: Participated as leader, principal investigator, or co-investigator in more than 20 expeditions to Iceland, Greenland and Svalbard with the main subject: research on the climate-processes-sediments-landforms interactions in modern glacial environments and comparative studies in palaeo-glaciated regions.
Aga egas midagi, kui pole kliimaga seotud, siis pole … :cry:
Sa ei vastanud paraku küsimusele. Mina küsisin publikatsioonide kohta. Teadlasest teevad teadlase publikatsioonid.

Õnneks on sinu poolt viidatud leheküljel ka tolle härra publikatsioonide loetelu:

Kood: Vali kõik

https://ign.ku.dk/english/employees/geography/?pure=en%2Fpersons%2Fjohannes-kruger(5a8b94c0-ec97-4ded-a596-32092787b82b)%2Fpublications.html&page=0
Vaatasin selle sajandi omad läbi, varasemaid ei viitsinud. Ma olen igati valmis uskuma, et ta on tubli liustikusetete uurija, aga kui ma midagi kahe silma vahele ei jätnud, siis kliima kohta on seal täpselt kaks kirjet: üks raamatuarvustus 2004. aastast ning peatükk "En gletschers fortælling om klimaet" kuskil raamatus 2002. aastast.

Siin on nüüd kaks asja. Esiteks, tänapäeva teadus on väga spetsialiseerunud ning üldjuhul ei ole keegi autoriteet ka enda omale lähedastes alamdistsipliinides, eriti kui ta nende kohta mitte midagi ei avalda. Teiseks, emeritus kandub paratamatult teadusest eemale, jäädes maha aega, mil ta veel ei olnud emeritus. Andmed uuenevad, meetodid uuenevad, diskussioon areneb ja selle jälgimine on omaette töö.
mart2 kirjutas:
Kriku kirjutas:… Teaduslik diskussioon toimub tänapäeval teadusajakirjades. Miks nad ei kirjuta mõnda olulisse kliimateaduse ajakirja ühist artiklit, milles näitavad täpselt ära, et neil on õigus?
Meenutab ühe rootslase küsimust, et kui KGB tegi inimestele ülekohut, siis miks nad siis ei kutsunud politseid?
Tuli ära :mrgreen: Lisaks keskajale ja tuleriitadele nüüd ka KGB.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36346
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Kriku »

Kriku kirjutas:Andmed uuenevad, meetodid uuenevad, diskussioon areneb ja selle jälgimine on omaette töö.
Illustratsiooniks Tarmo Soomere artikkel Endel Lippmaa 2008. aasta intervjuust: Tarmo Soomere kliimamuutusest: 2008. aasta teadmiste põhjal tegi Lippmaa õige järelduse. Oleks huvitav teada, mida ta arvaks nüüdseks lisandunud andmete valguses.
Just siis selgus, et Maa keskmine temperatuur ei kasva üldse ühtlaselt. Lausa vastupidi, viimase saja aasta jooksul on mitmeid kordi ette tulnud 10–15 aasta pikkusi ajavahemikke, mil õhu temperatuur on märgatavalt langenud. Täna on see üldlevinud teave; tollal aga põhimõtteliselt uus teadmine, sest varem oli kliima kontekstis vaadeldud asjade muutumist 30 aasta kaupa. Täpsemaid andmeid lihtsalt polnud. Nii tabas Lippmaa ära tollal alles kujunemisjärgus olnud radikaalse muutuse meie arusaamistes kliimamuutuste mustritest ja kommenteeris seda talle omase elegantsuse, sarmi ja sarkasmi seguga.

Alles aasta pärast kõnesolevat intervjuud näidati, et see ongi meie kliimasüsteemi normaalse käitumise osa. Informatsioon tuli just NASA-lt, mida on sageli süüdistatud jahenemise kohta käivate andmete varjamises ja moonutamises. Andmed näitasid selget jahenemist alates 1998. aastast, mis on ka lisatud pildil näha.

Pilt

Kui nüüd vaadata tagasi asjadele 2008. aasta kontekstis, siis oleksin vist ka ise analoogia ja uute ning peaaegu salastatud andmete alusel kippunud arvama, et nüüd võib minna kõvasti jahedamaks ja vähemalt paarikümneks aastaks.

Oleks väga huvitav teada, mida akadeemik Lippmaa oleks oma arvamusele lisanud, kui tal jätkunuks elupäevi tänaseni. Või vähemalt 2017. aastani. Muidugi teadis ta (ja see tuleb ka tema intervjuust kenasti välja), kui keerukas on atmosfääri toimimine ja kui raske on seda mõõta.

Aga ühte olulist asja ta ei saanudki teada. Ajal, mil ta oma arvamust avaldas, tuginesid Maa õhutemperatuuri hinnangud juba üsna palju satelliitidelt tulevale infole. Seda eriti kõrgematel laiuskraadidel, kus mõõtmisi minevikus on olnud üsna vähe. Maapinnalähedase õhu temperatuur arvutatakse satelliidiinfost iseendast mõistlikul eeldusel, et kogu meie planeedil kujuneb õhu temperatuur ühel ja samal moel. Nimelt määratletakse satelliitide abil õhu temperatuur kaudselt. Aluseks võetakse õhumassi üsna paksu alumise kihi temperatuur, mida saab kosmosest mõõta. Sellest arvutatakse pinnalähedane temperatuur.

Tulemus on päris hea siis, kui on teada, kuidas temperatuur eri kõrgustel muutub. Selle muutumise muster on hästi teada nii meie laiuskraadidel kui ka troopikas, kus mõõtmisi on üsna palju. Nüüdseks on aga selgunud, et lume ja jääga kaetud Arktikas, kus inimesi ja mõõtmisi pole kuigi palju, muutub õhu temperatuur kõrguse kasvamisega hoopis teisiti. See tähendab, et satelliitide abil mõõdetud Arktika ja Antarktika õhutemperatuurides istus pikka aega sees üks raskesti tabatav süstemaatiline viga. Selline viga, mille kohta ei osanud keegi arvata, et see üldse olemas on.

Kui tekkis aimdus, et seal on midagi valesti, siis kohe ei saanud seda parandada. Enne oli tarvis teha hulk maapealseid mõõtmisi. Esimesed teated katsetest asi korda saada tulid 2015. aastal, mil Lippmaa meie seast lahkus. Ümberarvutamise käigus selgus ka, et suurem osa nn kliimasoojenemise näivast peatumisest 1998–2013 oli selle vea tulemus.
LISATUD: Mulle meeldib Soomere artikkel muidu veel selle poolest, et vastustab kergelt mõnitavat tooni, mida EE ajakirjanik Lippmaa suhtes sobivaks pidas.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Kliimamuutustest

Postitus Postitas Avatar »

Et ma pole ikka veel midagi läbi jõudnud lugeda Kiriku - vabandan, aga näpud sügelevad :).
Sellest Lippmaast. Tema oli veendunud selle kosmilise kiirguse kui peamise (et kui muud tsüklilised protsessid välja arvata) maakera soojustasakaalu mõjutava põhjuse usku ja otsis sellele teooriale faktilisi tõendeid. Aga ma ei ole endiselt veel pihta saanud, kas on see teooria nüüd siis põhja lastud.
Sisu lühidalt siis: Kosmiline kiirgus mõjutab veeauru kondenseerumist atmosfääris ja seetõttu põhjustab pilvkatte hõrenemist/tihenemist. Tihedam pilvkate aga toimib ühest küljest nii soojusisolaatorina (kasvhooneefekt), kui ka päikeselt saabuva kiirguse tagasipeegeldajana. Asi on muidugi keerulisem, kuna mängib rolli ka see, kui kõrgel on pilved jne. Kui kosmilist kiirgust mõjutavad tegurid (päikese aktiivsus, maa magnetväli ja äkki veel midagi) muutuvad - muutub ka kliima. Lühiajalised/pikaajalised tsüklid-protsessid.
Ons see teooria nüüd faktiliselt ümber lükatud?
https://www.downtoearth.org.in/news/cli ... mate-65436

Teine küsimus: ma varem väitsin/vahendasin infot, et biosfäär võib vähemalt mingi osa lisanduvast CO2 emissioonist neelata. Toona postitatud piltidel oli lihtsalt emissioon 9 miljardit tonni versus 5 miljardit, mis neeldus. Kui nüüd vaadata seda graafikut, siis kas see mitte ei tõesta, et üsna samas rütmis, kui CO2 õhku paiskamine kiireneb/kasvab - teeb seda ka (kuigi aeglasemas tempos) CO2 neelamine. 1950 aasta no ütleme 0,5 miljardist tonnist on aastaks 2000 saanud tiba üle 2 miljardi tonni.
https://en.wikipedia.org/wiki/Greenhouse_gas
CO2.JPG
CO2.JPG (42.09 KiB) Vaadatud 1588 korda
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot], Bing [Bot] ja 7 külalist