www.militaar.net

Tammed on hakanud endagi metsas jõuliselt peale tulema. Ise oma lolli peaga pidasin küll selle süüdlaseks metsseaparve, kes 3-4 aastat tagasi hoolega mööda metsa ringi müttas. Nüüd muidugist pole kedagist järgi, aga muidu sai ikka alatihti võsavahel kokku jookstud.

Kliima muutub pidealt. See on kõige eelnevaga, maakera ajaloos, kooskõlas. Inimene oma tegevusega, on aga selle muutuse kõrval, kõige väiksem tegur. Öelda, et me oleme jälginud ja mõõtnud kliimamuutusi, ei pea laiemas mõistes mitte kuidagi paika. Kui vana on üldse inimkond ja selle ülestähendatud ajalugu võrreldes biosfääri olemasoluga, et me mingeid globaalseid muutusi maakeral mõista suudaks.
Sahara kõrb pole geoloogilises mõistes üldse vana, aga on tekkinud tuhandeid aastaid, enne hetkel paljuräägitud kliimasoojenemist. Kindlasti ka veel mõned teised suuremad kõrbed, aga neid lihtsalt vähem uuritud.
On selline raamat nagu ''Kliima eile, täna, homme.'' Küll juba 30 aastat vana aga aitab mõista, kuidas kliima üleüldse kujuneb, muutub.

Jääaja tekkemehhanismist on kenasti kirjutanud Isaac Asimov - vist oli see raamat: https://www.rahvaraamat.ee/p/seal-kus-l ... 0000003268

Kirjelduse järgi eelneb jääajale soojenemine, aga siis protsess pöördub. Väga kenasti kirjutas. Loogiliselt.
Kas sealt raamatust või kuskilt mujalt lugesin veel, et kõva panuse annavad süsinikdioksiidi atmosfääri paskamise kohapealt vulkaanid. Näiteks oli toodud Krakatau purse: https://en.wikipedia.org/wiki/1883_eruption_of_Krakatoa

Akf Kilo Tango poolt siin teemas ülesriputatud näitliku agitatsiooni vahendid on küll lihtsad, selged ja värvilised, aga isiklikult mina ei näe et nad midagi põhjendaks või õigustaks.
Aga see on ainult minu arvamus. (Metsade kuriraiumine on muidugi saatanast)

Panen ka Lippmaa artikli lingi siia, see on pisut pikem kui see eelmine: http://ekspress.delfi.ee/kuum/akadeemik ... d=27682179



P.S. Kui keegi teab v saab panna lingi selle kohta, millistest allikatest ja kui palju protsentuaalselt süsinikdioksiidi atmosfääri satub, siis ma olen tänulik.
Ise igatahes ei leidnud. Võibolla ei otsinud korralikult...

Küll aga leidsin lausjama emakeeles... No ikka täiesti lollideks peavad vist:

http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-3609/

Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt tagasi looduslikku elukeskkonda viiakse, kulub keskmiselt kuni 200 aastat - seega on ühel süsinikdioksiidi molekulil aega kaks sajandit Maad soojendada. See tähendab omakorda seda, et kui antropogeensed süsinikdioksiidi emissioonid täna lakkaksid, kuluks süsinikdioksiidi tööstusajastu eelse kontsentratsiooni (ja vastava globaalse keskmise õhutemperatuuri) taastumiseks umbes kaks sajandit.

Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt tagasi looduslikku elukeskkonda viiakse, kulub keskmiselt kuni 200 aastat...

Iseenesest võib see ju õige olla, et iga süsihappegaasi molekul peab kuni 200 aastat õhus hõljuma, kuni oma taime või vetika leiab. Samal põhimõttel ei pruugi tulevikus toimuva Linnutee ja Andromeeda galaktikate kokkupõrkel ükski täht teisega põrkuda.
Teisest küljest aga - mida rohkem on atmosfääris süsihappegaasi molekule, seda rohkem taimed ja vetikad neid kinni püüavad ning hapnikuks ja süsinikuks muudavad. Seega vähendavad süsihappegaasi kontsentratsiooni. Ja mõõdukalt soojem kliima soodustab taimede kasvu, seega ka süsihappegaasi neeldumist.
Aga hullule metsade mahapõletamisele tuleb küll karmilt piir panna.

ghost kirjutas:Öelda, et me oleme jälginud ja mõõtnud kliimamuutusi, ei pea laiemas mõistes mitte kuidagi paika. Kui vana on üldse inimkond ja selle ülestähendatud ajalugu võrreldes biosfääri olemasoluga, et me mingeid globaalseid muutusi maakeral mõista suudaks.

Üldiselt suudetakse ikka mitu suurusjärku varasemaid muudatusi uurida, kui see tagasihoidlik 200 000 aastat, mis nüüdisinimene arvatakse olevat Emakest Maad tallanud.

Svejk kirjutas:Küll aga leidsin lausjama emakeeles... No ikka täiesti lollideks peavad vist:

http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-3609/

Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt tagasi looduslikku elukeskkonda viiakse, kulub keskmiselt kuni 200 aastat - seega on ühel süsinikdioksiidi molekulil aega kaks sajandit Maad soojendada. See tähendab omakorda seda, et kui antropogeensed süsinikdioksiidi emissioonid täna lakkaksid, kuluks süsinikdioksiidi tööstusajastu eelse kontsentratsiooni (ja vastava globaalse keskmise õhutemperatuuri) taastumiseks umbes kaks sajandit.

Aga miks see tingimata jama on?

EOD kirjutas:Teisest küljest aga - mida rohkem on atmosfääris süsihappegaasi molekule, seda rohkem taimed ja vetikad neid kinni püüavad ning hapnikuks ja süsinikuks muudavad.

Sel juhul peaks taimi ja vetikaid seda rohkem saama, mida rohkem on atmosfääris süsihappegaasi. Mis tähendaks, et praegu on süsihappegaasi vähesus peamine nende arvukust piirav tegur. Mis vist ikkagi nii ei ole.

Üritasin enne postitada, aga viibin hetkel kohas, kus nett niruvõitu, vist ei läinud läbi. Proovin uuesti:
Maakera keskmine temperatuur langeb, kuid kliimaalarmistid vaikivad
http://uueduudised.ee/varia/maakera-kes ... -vaikivad/

Misasi on maakera keskmine temperatuur?

Üldiselt on ka ingliskeelne alglugu erakordselt loll artikkel, kus kliima kohta tehakse järeldusi viimase poole aasta ilma põhjal.

Global land temperatures have plummeted by one degree Celsius since the middle of this year – the biggest and steepest fall on record.

Kiire otsing tõi välja ka kriitika -

These claims are incorrect. They are prefaced on cherry-picking an obscure temperature record, whose creator suggests it “should be used with caution”

https://www.carbonbrief.org/factcheck-n ... misleading

Algne artikkel avaldati Daily Mail-is, mida võib võrrelda Õhtulehega - juba see fakt paneb kahtlema uurimustöö väärtuses

Kriku kirjutas:

EOD kirjutas:Teisest küljest aga - mida rohkem on atmosfääris süsihappegaasi molekule, seda rohkem taimed ja vetikad neid kinni püüavad ning hapnikuks ja süsinikuks muudavad.

Sel juhul peaks taimi ja vetikaid seda rohkem saama, mida rohkem on atmosfääris süsihappegaasi. Mis tähendaks, et praegu on süsihappegaasi vähesus peamine nende arvukust piirav tegur. Mis vist ikkagi nii ei ole.

Taimed ja vetikad vajavad kasvamiseks muudki kui süsihappegaasi. Niiskust, mullast või merest võetavaid toitaineid... Eks bioloogid või põllumehed oskavad paremini seletada. Aga kõrbes võib kasvõi kõik maailmas leiduvad süsihappekustutid tühjaks lasta, lopsakat taimestikku sellest ei teki. Kuigi kunagi oli praeguste kõrbeliivade asemel külluses nii taimestikku kui loomastikku. Kust tuli araabia kaameliratsanikud rikkaks teinud nafta ja miks on Egiptuse sfinksil vee-erosiooni jäljed? Vahepeal keeras inimtegevus looduse nässu? Ei maksa end ikka kõikvõimsaks pidada. Kohalikke looduskatastroofe suudab inimene küll korraldada, kuid saab selle eest karistada ja Emake Loodus jätkab oma seaduste järgi.
Aga igasugu tegelased, kes end ülimalt omakasupüüdmatute maailmapäästjatena esitlevad, otsivad tegelikult kas raha, kuulsust või teaduskraade. Või siis soovivad sallivuse nõudmise sildi all kõiki teisi mitte sallides enda sallimist ja võrdõiguslikkuse nõudmise sildi all endale eriõigusi nõuda.

EOD kirjutas:Taimed ja vetikad vajavad kasvamiseks muudki kui süsihappegaasi. Niiskust, mullast või merest võetavaid toitaineid...

Just nimelt. Mulda seotud lämmastikku eriti. Mistõttu ma suhtungi skeptiliselt mõttesse, et mida rohkem süsihappegaasi atmosfääri jõuab, seda rohkem taimed seda söövad.

Ülaltsiteeritud leheküljelt:

Fotosünteesivad taimed ja vetikad etendavad süsinikuringes kahesugust rolli. Ühelt poolt nad hingavad hapnikku ja eraldavad õhku süsinikdioksiidi nagu kõik organismid, teiselt poolt aga toimub fotosünteesi käigus vastupidine protsess: atmosfääri süsinikdioksiidist seotakse süsinik ja vabaneb hapnik. Globaalse keskmisena on fotosüntees taimede hingamise ees kerges ülekaalus, kompenseerides ka loomsete organismide hingamisel ja kõdunemisprotsessidel tekkiva süsinikdioksiidi.

Loodus viib nii looduslikult kui ka inimese poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi tagasi ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma.

Loodus viib nii looduslikult kui ka inimese poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi tagasi ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma.

Õigus. Toimub soojenemine ja atmosfääri rikastumine süsihappegaasiga, mis omakorda loob soodsad tingimused taimede kasvuks. Emake Loodus teab, kuidas uuesti tasakaal saavutada.
Globaalsed kliimamuutused toimusid tsükliliselt juba enne inimese ilmumist ja toimuvad ka edaspidi. Ajaloost teada "suured väljasuremised", õitsvate alade kõrbestumised, Jääajad - kõik toimusid inimese "abita".

EOD kirjutas:

Loodus viib nii looduslikult kui ka inimese poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi tagasi ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma.

Õigus. Toimub soojenemine ja atmosfääri rikastumine süsihappegaasiga, mis omakorda loob soodsad tingimused taimede kasvuks.

Ise sa ju ülal ütlesid, et kui mullast saadavad toitained, niiskus jne. seda ei toeta, siis ei suurenda ainult süsihappegaas taimekasvu?

Tegelikult El Ninost räägiti 60. aastatel geograafias palju, kuidas see mõjutab maailmamere temperatuuri ja meie elukeskonda. Lõunamere passaattuultest räägiti isegi koolis geograafia tundides. Hiljem on sellest vaikitud. Ka Atlandi ookeani lõunaosast, kuidas see mõjutab Golfi hoovust ja selle kiirust. Millegipärast Golfi hoovusest, mis mõjutab tugevasti Euroopa kliimat, ei räägi keegi?
70. aastate naftakriisi järel jahvatatakse ainult inimtegevusest. 80. aastatel räägiti juba, et aastaks 2050 pidi maailmas viimane tilk naftat ära põletama, siit küsimus, mida me üldse teame?
Järelikult on siin taga jällegi raha, mida teadlased taga ajavad, pollitikud kuulavad seda mula, teevad aga seda, et kõik me maksame mingit mõttetut jura tegelikult kinni. Mina isiklikult arvan, et enne kui kliima muutub, sureme me lihtsalt oma enese prügi sisse ära.
Sest mina mäletan koolist seda, et mitte midagi ei teki juurde, ega ei kao ära, vaid teisendub. Süsinikku, hapnikku, lämmastikku on ju ikka sama kogus. Või kaob ta kuhugi maailmaruumi ära? Kui nii, siis ju pole meil vaja siin põdeda, kui see kõik otsa saab, asustavad universumi teised eluvormid ja meie oleme lihsalt vale eluvorm selles suures looduse katses.

El Nino on perioodiline kliimanähtus ja inimtegevusest ei sõltu (seda pole seni kindlaks tehtud). Kui süsihappegaasi on rohkem, kasvavad taimed kiiremini, tõsi. Aga atmosfäärist võtavad nad seda püsivalt vähemaks ainult siis, kui see kuskil talletub. Kas elusaines - metsi saab rohkem ja need metsad jäävadki püsima (inimene ei raiu neid kohe jälle maha) või näit. turbana (kui kasvab juurde rohkem kui kulutatakse). Süsihappegaas salvestub ka ookeanivees (praegu veel mahub juurde) ja seda salvestavad vetikad, kui nad surres põhja langevad ja sinna jäävad. Tavaline taimede elutegevus süsihappegaasi ei vähenda - väheneb suvel ja suureneb uuesti talvel, kui süsihappegaas taimede kõdunedes uuesti vabaneb. Peale süsihappegaasi on teisi tugevaid kasvuhoonegaase veel - metaan on veelgi tugevam ja laialt levinud (maagaas, biogaas, sood ja hiinlaste riisipõllud), samuti mõjub kasvuhoonegaasina atmosfääris olev veeaur. Soojemas atmosfääris on kohe ka veeauru rohkem.

Kriku kirjutas:
http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-3609/

Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt tagasi looduslikku elukeskkonda viiakse, kulub keskmiselt kuni 200 aastat - seega on ühel süsinikdioksiidi molekulil aega kaks sajandit Maad soojendada. See tähendab omakorda seda, et kui antropogeensed süsinikdioksiidi emissioonid täna lakkaksid, kuluks süsinikdioksiidi tööstusajastu eelse kontsentratsiooni (ja vastava globaalse keskmise õhutemperatuuri) taastumiseks umbes kaks sajandit

Aga miks see tingimata jama on?

Esimene mulje mis tekkis, oli et "antropogeenilise tekkepõhjusega süsinikdioksiid" on kuidagi eriliselt halb, kalhjulik ja põlatud, suisa värdjalik võrreldes muu massiga, ja pealeselle veel kõrvamärgistatud.
Et kõik sellise inimtekkelise "eriliselt mürgise" CO2 he lõplikuks loodusest kõrvaldamiseks läheb 200 aastat, selle koha pealt ma ei vaidle...
Ja kes teab, äkki mõni eriti pahatahtlik pujäänmolekul peidab ennast kusagil, varjab mitutuhat aastat soodsates oludes - me ei ole kaitstud sellise pahatahtikkuse eest.....

Tahan öelda, et vaevalt need muud õigeusklikud molekulid seal niisama ootama jäävad, kuni õhk pahadest puhtaks on löödud, vaid toimetavad ikka omasoodu edasi. Looduse võime CO2 hega ümber käia on samuti muutuva suurusega - näiteks taimed kukuvad vastavalt kasvama kõvemini - kiiremini - kaugemale http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/ai ... ku-ringlus:

Metsaraie ning põllumajandus lisavad atmosfääri 1.6 Gt süsinikku aastas, seega on inimtekkelised emissioonid kokku 7.1 Gt, kusjuures inimtekkeliste kasvuhoonegaaside emissioonid kasvavad iga aasta. Suurenenud süsinikdioksiidi kontsentratsioon on kiirendanud metsakasvu tempot Põhja - Ameerikas, kus lageraiete tagajärjel tühjaks jäänud alad vaikselt tagasi kasvavad.

ookeanid lahustavad jne. Kui muutub kontsentratsioon, siis muutuvad ka muud näitajad. Kõik on muutumises.

Täiesti laest on võetud väide "...kuluks süsinikdioksiidi tööstusajastu eelse kontsentratsiooni(ja vastava globaalse keskmise õhutemperatuuri) taastumiseks.." sest CO2 oli vaid üks taustalaulja bändis ja laulis suuremalt jaolt kaasa ainult refrääni koha peal.

Nagu lastele oleks kirjutatud.