www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Kliimamuutustest
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=25&t=38343
58. leht 61-st

Autor:  EOD [ 25 Veebr, 2020 15:22 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Kilo Tango kirjutas:
Kogu segu homogeenne süttimine surve tagajärjel (nagu diiselmootoris) on ikka pisut midagi muud, kui segu süttimine liikuva leegifrondi tagajärjel (nagu sädesüütega mootoris).

Diiselmootoris surutakse kokku õhk, mis kuumeneb seejuures kütuse isesüttimistemperatuurini. Sellesse pihustistatakse kütus. Pihusti juures on segu rikas, sellest kaugemal lahja. Mitmeastmelise pihustamisega, pihustusrõhu tõstmisega püütakse saavutada võimalikult ühtlast põlemist kogu mahu ulatuses.
Detomatsioonile kalduvates (näiteks püstklappidega) bensiinimootorites hakkab küünla juurest liikuma leegifront, mille ees kasvab rõhk ja temperatuur. Kaugemas põlemiskambri nurgas moodustuvad seetõttu peroksiidid, mis detoneeruvad.
Kuidas on SPCCI mootoris välditud peroksiidide teke ja detonatsioon? Põlemiskambri kuju ja väiksemate mõõtmetega?

Autor:  Kapten Trumm [ 25 Veebr, 2020 15:26 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Inimesed, ärge laske ennast autofirma marketingist eksitada, Mazda Skyactive, VWA TSI, Honda CVCC ja ZMZ-402 on lihtsalt sama protsessi eri variatsioonid (stratified charge), kus süüdates törtsu rammusat segu, loodetakse põletada lahjat ja seeläbi säästa kütust. Lihtsalt täpsem töötamine on läbi aegade erinev olnud, kuidas tehnilised võimalused ja teadmised paranenud on.

Tsiteeri:
Kuidas on SPCCI mootoris välditud peroksiidide teke ja detonatsioon? Põlemiskambri kuju ja väiksemate mõõtmetega?


Tänapäeval lahendatakse seda (peale "raua") juba iga silindri kohta omaette piesoelektrilise detonatsioonianduri paigaldamisega ja ECU arvutusvõimsusega, mis suudab varieerida kiiresti ja paindlikult süüte ajastust - asjad, mida nt Honda CVCC ja ZMZ-402 ei omanud. Loomulikult ka kiiresti soojust ära juhtivad alumiiniumist mootoriosad malmi asemel jne.

Tsiteeri:
Detomatsioonile kalduvates (näiteks püstklappidega) bensiinimootorites hakkab küünla juurest liikuma leegifront, mille ees kasvab rõhk ja temperatuur. Kaugemas põlemiskambri nurgas moodustuvad seetõttu peroksiidid, mis detoneeruvad.


Rippklappidega mootorites lahendatakse see silindri äärtes tekkivate, umbes 1 mm paksuste aladega (kolvi ÜSS-s), mis "viskavad" komprimeeritud segu küünla suunas. Detonatsiooni esimene allikas on õhukeseks surutud segu kihid ja leegi levimise pikad vahemaad. Praktiline näide on alatasa kilisev Moskvits 412 mootor, samas analoogne BMW M10 mootor (ja selle suurem derivaat M30) olid suhteliselt detonatsioonivabad ja kannatavad erilise probleemita surveastmeid kuni 13,0. Vahe on selles, kui vaatade põlemiskambri kuju kolvi ÜSS seisus. BMW-l on hästi arendatud squish area ja kompakne püramiidjas põlemiskamber (saksa k "dreieckwirbelbrennraum"), mosse põlemiskamber on mingi pannkoogi laadne moodustis, mis soodustab lihtsalt detonatsiooni.

Pilt

Autor:  Kriku [ 26 Veebr, 2020 11:59 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Teema juurde tagasi.

Jüri Liivast pean lugu kui targast mehest. Ka seekord tasub lugeda.

Tsiteeri:
Uurisime koos kolleegidega Tartu Ülikoolist Eesti ametlikku süsihappegaasi emissiooni ja saime tulemused, kasutades kõiki kättesaadavaid uuringuid ja mõõtmistulemusi. Loomulikult on sellised üldistused üsna ligikaudsed, kuid mingi üldpilt on siiski võimalik saada.

Ametlikus infos domineerib ülekaalukalt paljukirutud põlevkivienergeetika. Ka meie tulemustes moodustab see olulise osa, kuid tuleb märkida, et tegu on 2018. aasta andmetega. Eelmise aasta numbrid ei ole veel kättesaadavad, kuid meie energiatootmine kahanes umbes poole võrra. Öeldakse, et maaslamajat pole ilus lüüa; meie peavooluretoorikas on aga kombeks materdada niigi hääbuvat põlevkivi­energeetikat ja loota, et selle likvideerimine lahendab kõik keskkonnaprobleemid. Praktika näitab, et CO2-kvootide hinnatõusu tõttu langeb tema konkurentsivõime (ühtlasi ka tootmine ning emissioon) jätkuvalt. Selle asemel käitume jaanalinnu kombel ja ostame börsilt Venemaal toodetud elektrit, kus ei kehti kvoodid ega piirangud. Kahjuks ei ole praeguse tehnoloogiataseme juures (isegi piisavate ressursside korral) võimalik ühtegi elektrivõrku ainult päikese- ja tuuleenergiaga püsti hoida – aga see on juba eraldi teema.

Kui tulemustes teha põlevkivienergeetika osas vajalikud korrektiivid, on Eesti kaks suuremat ja enam-vähem võrdset süsihappegaasi emitenti põllumajandus ja kuivendatud turbaalad. Põllumajandusega on asi lihtne: iga põlluharimisega võimaldame hapniku juurdepääsu mulla huumusele, mis sisuliselt kujutab endast aastatuhandete jooksul mullas talletunud orgaanilist süsinikku. Ainult tänu huumuses leiduvatele humaatidele on muld võimeline siduma ja taimedele edasi andma vett ja toitaineid ning selle hävimisega tekib kõrb.

Tööstusliku põllumajanduse algusest peale ehk viimase saja aasta jooksul on maailmas hävitatud umbes kolmandik mullahuumusest; praeguste suundumuste jätkumisel võime eeldada, et lähema paarikümne aasta jooksul muutub pool maailma haritavast maast kasutamiskõlbmatuks. Eestis on pisut rohkem aega, kuid mitte aastasadu. Meil tehtud mõõtmised näitavad, et ainus põllumajandusmaa, mis on suuteline süsinikku siduma, on karjatatav (kamaraga kaetud) rohumaa. Nii et põhimõtteliselt – kui vaheldame põlluharimist ja karjatamist ning lõpetame mahepõllunduse (hoolimata oma ilusast nimest on see kõige rohkem keskkonda kurnav viljelusviis), oleks põhimõtteliselt võimalik siin süsinikubilanss nulli saada. See eeldab aga meeletuid investeeringuid, kogutoodangu vähendamist ja ilmselt ka uute taimetoitainete taaskasutamist lubavate tehnoloogiate kasutuselevõttu, sest fossiilsed mineraalväetised, eriti fosfor kui kõige defitsiitsem taimetoitaine, hakkavad kogu maailmas otsa saama.

Mõne sõnaga tuleks peatuda ka metsal, mida mõned väga sinisilmsed entusiastid on hakanud pidama kõigi keskkonnaprobleemide lahendajaks. Väga lihtsustatult aga neelab mets süsinikku ainult siis, kui tema pindala suureneb, st mets kasvab aladele, kus teda varem ei olnud. Siin tuleb aga silmas pidada, et kui metsa raiume, siis suurem osa orgaanilisest ainest lendub süsihappegaasina mõne aasta jooksul kiirestikasutatavate toodetena (paber, kütus jms) ning praktiliselt ühelegi puidust valmistatud tootele ei saa ennustada eluiga üle saja aasta. Seega metsa majandades tekitame kiiresti suure süsihappegaasi emissiooni, mille mets kogub tagasi umbes sajandi jooksul. Kogusumma sellest ei muutu. Tõsi, teatud hulk orgaanikat ladestub varise kõdunemisel ka mullas, niisketes lehtmetsades rohkem, nõmmemännikutes aga vähem. Kahjuks piisab ühest laamendamisest raskete metsamasinatega, et pinnasest vabastada sinna aastatuhandete jooksul kogunenud süsinik. Nii et kokkuvõttes võime vaadelda meie metsi süsihappegaasi emitendi, mitte aga kogujana.

Ja nüüd jõuame meie kõige suurema süsihappegaasi eraldaja – turbaalade juurde. Selle mõiste alla kuuluvad sood, rabad ja mitmed teised maastikutüübid, kus tekib (või on tekkinud) turvas. Ehkki nad moodustavad maakera pindalast umbes kolm protsenti, on neis talletatud süsinikku rohkem kui kogu muus orgaanikas (v.a fossiilkütused) kokku. Maailma turbaalade süsinikudeposiiti arvatakse olevat üle 550 gigatonni, millest inimtegevuse tulemusena paisatakse atmosfääri üle kahe gigatonni.

Eestis on pilt kurvem. Meie territooriumist umbes 22 protsenti moodustavad turbaalad, kuid umbes kolmveerand on neist kuivendamisega hävitatud ja muutunud praeguseks tohutuks süsihappegaasi emiteerijaks (eri arvutuste põhjal 9–14 miljonit tonni süsinikku aastas). Juba muuks otstarbeks kasutusele võetud (põllumajanduses või metsanduses) piirkondade süsinikujälje vähendamine on ääretult keerukas ja kulukas. On aga üks valdkond, kus resultaate on võimalik saavutada suhteliselt odavalt ja väga suurt lisandväärtust luues. Jutt käib turba kaevandamisest. Praegu kasutatakse tehnoloogiat, kus raba kuivendatakse, kaevandatakse pealmine lagunemata turba kiht (5–20 protsenti kogu maardla varust), mis eksporditakse odava ühekordse istutussubstraadina, ja ülejäänu jäetakse lihtsalt kasutamata. Varem valmistati sellest turbabriketti, kuid nõudluse vähenemise tõttu seda enam Eestis ei tehta ja vajalikud väikesed kogused imporditakse (põhiliselt Valgevenest). Kasutamata jäänud lagunenud turbakihid aga oksüdeeruvad aja jooksul ning eraldavad seal aastatuhandete jooksul kogunenud süsiniku. Mõnevõrra aitab protsessi pidurdada endise veerežiimi taastamine, kuid kahjuks raba taimestik nii ei taastu (tänu lagunenud turba suurele happelisusele). Soomes on juba aastakümneid uuritud osaliselt kasutatud rabade taastamise võimalusi ja leitud, et praktiliselt ainsaks töötavaks võimaluseks on kogu turbakihi väljakaevandamine ja uue raba loomine. Põhjanaabrite juures on andnud väga häid tulemusi ka turbasambla «külvamine», millega õnnestub elujõuline taimestik taastada mõne aastaga.
Tsiteeri:
Aga kokkuvõtteks (ja meie lapsemeelsete poliitikute kurvastuseks) tuleb nentida, et Eesti ei muutu lähemate aastasadade jooksul süsinikuneutraalseks (või kui, siis ainult paberil). Pigem vastupidi, kui läheb käiku Rail Balticu projekt, annab see täiendava süsihappegaasi emissiooni 50–250 miljoni tonni süsiniku ulatuses.
https://leht.postimees.ee/6908586/juri- ... 1577723337

Siin teemas akf EOD on mitu korda viidanud fossiilsete kütuste kasutamise piiramisele alternatiivsetele viisidele kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks. Jüri Liiva artikkel on ses mõttes väga hea lugeda, et hulk kliimamuutust põhjustavaid tsivilisatsiooni produkte ei paista iga päev tavakodanikule silma.

Autor:  Kapten Trumm [ 26 Veebr, 2020 12:05 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Tsiteeri:
Kui tulemustes teha põlevkivienergeetika osas vajalikud korrektiivid, on Eesti kaks suuremat ja enam-vähem võrdset süsihappegaasi emitenti põllumajandus ja kuivendatud turbaalad.


irw - ja meil toimub äge donkihhotlik võitlus selle väikese inimese auto vastu, millega ta käib tööl, poes ja lasteaias lapsel järgi. Kus tegelikult ühistransport ei toimi. Ja millega kulutatakse päevas nii 5 liitrit bensiini. See tegevus saab varsti vaat et kriminaliseeritud! Kus on ikka tohutu CO2 emissioon! Ja mis kuradi aegunud tehnoloogia! Minge köhige esindusse 30 000 eurot akuga väikeauto eest ja laadige seda põlevkivielektriga, see teeb roheliseks!

Siinkohal meenub mulle Taavi Rõivase valitsuse aegne "rohepööre", kus esmane prioriteet oli osta mingeid totraid Mitsubishi elektriautosid ja ehitada laadimisvõrku nende tarbeks. Küll on meil sisuline rumalus kombineeritud suure edevusega (küll on kena linte lõigata) sügavalt juurdunud. :dont_know:

Tallinna linnas toimub juba aastaid trollibusside suretamine ja nende asemele diiselbusside ostmine. Need on küll formaalselt hübriidid, kuid praktikas kütust eriti ei säästa - nende efekti saamiseks on vaja hõredat ja rahulikku liiklust, kus bussijuht eemaldab jala gaasilt ja bussi hoog laeb akusid. Meie närvilises ja tihedas liikluses aga see ei õnnestu - taoliselt veniva bussi teha tekib ummik ja sestap sõidetakse nagu tavalise bussiga. Ja mõistagi, mingeid suuri sääste ei teki, on vaid rõõm poolteist korda kallimate busside ostmisest. Ja maanteesõidul selline bussi mingit säästu ei annagi (nagu ka hübriidsõiduauto) - lihtsalt hoo kasutamist (kus toimub laadimine) on väga vähe, pigem on eelis väikse diiselmootoriga tavalisel autol.

Sellisel tasemel rumaluse peaks sellest rohkepöördest küll kaugele hoidma, kui kogu protsessi kannab poliitiline edevus end mingite läikivate asjade taustal välkklampide sähvides näidata.

NB! Elektri entusiastidel soovitan hoolega järelvaadata eile 20.00 Kanal2-s olnud filmi "What if" ehk mis saab Eesti elust mõni päev ilma elektrita!

Autor:  Jaanus2 [ 26 Veebr, 2020 14:49 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Vana hea puugaasigeneraatori peale võiks ka mõelda, kui tahta ilma naftat põletamata sõita. Ameerikas on moes suurte farmeri-pikapite kohandamine - piisavalt ruumi generaatorile ja autol jääb ka pärast piisavalt võimsust alles (generaatorgaasiga läheb umbes kolmandik mootori võimsusest kaduma). Sellised https://buddyhuggins.blogspot.com/2014/ ... lZXm0ryyUk
Õige mahepõllumajandus siiski on süsinikku siduv. Õige tähendab, et mulda viiakse rohkem orgaanilist ainet, kui laguneb. Vanasti tehti seda sõnnikuga, kui tänapäeval loomi pole, peab kasvatama vahepeal haljasväetiskultuure ja põhu mulda kündma, mida tihti ei tehta. Siis ongi tulemuseks, et taimetoitained (ja süsihappegaas) vabanevad mullas oleva vana huumuse lagunedes ja kui see on ükskord mullast otsas, siis on ka muld viljatu.

Autor:  Kriku [ 27 Veebr, 2020 10:15 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

3 postitust läks SHTF teemasse: viewtopic.php?f=25&t=28080&start=45

Autor:  Tapper [ 27 Veebr, 2020 16:23 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Mida teha et Jüri Liiva taoliste häält kuuldavaks saaks teha. Ja sealt edasi minna :?

Autor:  Kriku [ 29 Veebr, 2020 12:21 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Osaliselt samal teemal Asko Noormets:
Tsiteeri:
Leian, et inimesed on suhteliselt väheteadlikud mulla rollist. Mets kui ökosüsteem ei saa eksisteerida ilma mullata ja ka süsinikuringe ei toimi ainult mitte puudes, vaid ka mullas ja kõigis organismides, mis selles osalevad. Nagu ka see Cambridge’i raport tõdes, on see maailma tasemel saanud rohkem tähelepanu viimase 5–10 aasta jooksul. Siiski on meie arusaamine sellest piiratud ja hetke tendentsid näitavad, et mullas seotud süsiku hulk on viimase 20–30 aastaga üle maailma vähenenud, ning mida süsinikurikkam on muld olnud alguses, seda kiiremini on vähenemine toimunud. Hetkel ületab mullasüsiniku mineraliseerumine uue süsiniku mulda lisandumist majandatavates metsades 50–100 protsenti, kusjuures looduslikes metsades on need vood omavahel tasakaalus, või on defitsiit väiksem.

Kui soovime metsi majandada mitmel eesmärgil, siis leian, et peaksime kaitsma vanu metsi nii palju kui võimalik.
https://leht.postimees.ee/6911329/metsa ... 723337#_=_

Autor:  Kapten Trumm [ 02 Mär, 2020 12:55 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Tsiteeri:
Vana hea puugaasigeneraatori peale võiks ka mõelda, kui tahta ilma naftat põletamata sõita. Ameerikas on moes suurte farmeri-pikapite kohandamine - piisavalt ruumi generaatorile ja autol jääb ka pärast piisavalt võimsust alles (generaatorgaasiga läheb umbes kolmandik mootori võimsusest kaduma). Sellised https://buddyhuggins.blogspot.com/2014/ ... lZXm0ryyUk


Kahtlane, kas sellist pühaduseteotust meil lubataks - euroopaliku rohepöörde hulka käib nimelt aktiivne võitlus eraautodega, jättes tähelepanuta muud, hoopis suurema mõjuga tegevused nagu lennundus või põllumajandus.

Tõenäoliselt maksustatakse kõik CO2 summutist välja ajav lihtsalt surnuks, sest muidu ei muutu elektriauto konkurentsivõimeliseks. Kuna kaseklotsidele on aktiisi raske väänata, siis ilmselt automaksu näol, mis sõltub mootori suurusest/CO2 näidust.

Analoogselt on täna surnuks maksustatud Eesti põlevkivienergeetika ja sellega antud roheline tee läbi Soome tulevale vene mustale elektrile. Kasulike idiootide abiga.

Autor:  Manurhin [ 02 Mär, 2020 20:17 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Kapten Trumm kirjutas:

Tõenäoliselt maksustatakse kõik CO2 summutist välja ajav lihtsalt surnuks

Enne seda otsustab aga rahvas valimiskastide juures, et ega ikka ei maksusta küll. Ilmselt juba järgmise paari valimistsükli jooksul näeme seda nii meil kui mujal. Praegu veel üksjagu ullikesi laseb ennast lollitada, aga kui ükskord hakkab hinnatõus neilgi palgatõusu ära sööma ja maksud ähvardavad lausa vaeseks teha, siis tuleb kord lörtsisel talveõhtul jalgrattaga töölt koju vändates lõpuks tarkus tagumikust pähe.

Autor:  Kapten Trumm [ 03 Mär, 2020 10:57 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Nii rumalad Eesti poliitikud ka pole, et teevad sellest kliimapöördest valimiste kriitilise peateema.
Pigem saab see olema mingi lubaduste (kus esikohal on raha külvamised - pensionid, toetused jne) paketis kuskil nimekirja lõpus, mille peale valija ei mõtle.

Umbes nagu ei panda kaitsekulusid kuskile top 3 hulka.

Kui aga asjatundjad ütlevad, et CO2 emissiooni süüdlased on fossiilenergeetika, põllumajandus ja märgalade kultiveerimine, siis millest ikkagi see donkihhotlik võitlus selle väikse inimese auto vastu? Kui vaadata nt analoogseid teemasid (milleks kulus kvoodiraha enne), siis on selle põhjuseks edevuse laat ja võimalus end rambivalguses näidata, tõsiste teemadega tegelemine on keerukas ja ei pruugi anda soovitud tulemust.

Euroopas on juba läinud lahti võistlus, kes keelab sisepõlemisautod varem ära. GB ja Johnson tegi algust, meie võiks juba järgmise aasta 01. jaanuarist teha. Küll saaks feimi.

Autor:  Kriku [ 08 Mär, 2020 10:21 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Akadeemik Enn Lust vesinikupõhisest tulevikust (vastab muuhulgas ära KT küsimuse diiselautode kohta):
Tsiteeri:
«Vajadusel päikeseelekter ja tuuleelekter elektrolüüsitakse ja elektrolüüsi tulemusena saadakse vesinik. Vesinik salvestatakse ja seda on võimalik hiljem kasutada näiteks transpordikütusena, alates väikestest autodest ja lõpetades rongidega,» selgitas Lust. Vesinikurongide teema on tema sõnul väga populaarne näiteks Saksamaal, kus tahetakse juba selle aasta lõpuks käima panna 40 vesinikuga töötavat rongi.

Akadeemik nentis, et arvestades sakslaste pedantsust ja täpsust majandusanalüüsi tegemisel, peavad need vesinikurongid olema kindlasti tasuvamad kui elektriraudtee remont ja elektrirongide ostmine, mida Eestis plaanitakse. Peale selle viiakse tema sõnul nii Kesk-Euroopas kui mujal suuri veomasinaid üle vesinikkütusele, et vältida õhu saastamist tiheasustuspiirkondades ja vähendada lämmastikoksiidide tootmist, milles väga suurtes kogustes on 50 protsendi ulatuses süüdi just diiselmootorid. «Ja osas linnasüdametes on keelatud ju bensiini- ja diiselmootoritega autode sõitmine mitte süsinikdioksiidi, vaid lämmastikoksiidide, ära reageerimata orgaaniliste ühendite ja nanotolmu tõttu,» lisas akadeemik.

Peale selle saab vesinikku kasutada sünteetiliste kütuste tootmiseks, mis on Lusti sõnul väga hea «liigse energia» salvestusvahend. «Aga mitte ainult. Vesinikku on võimalik kasutada selleks, et väärindada biogaas biometaaniks,» selgitas Lust. «Tavaliselt sisaldab biogaas umbes 60 protsenti metaani ning umbes 30–35 protsendi ulatuses süsinikdioksiidi. Metanogeensete tehnoloogiatega on võimalik sellest süsinikdioksiidist efektiivselt toota täiendav kogus metaani, nii et metaani kogus selles biogaasis on 95–97 protsenti. Ja sellist kütust on juba võimalik otse kasutada kütuseelementidega transpordivahendites.»
Tsiteeri:
Akadeemik rõhutas, et tuuleelekter on odav ainult siis, kui tuulepargid on õigesti ja optimaalselt ehitatud. See tähendab, et tuulegeneraatorid ei pea olema maksimaalselt kõrged, vaid just õige kõrgusega, et kasutada ära kõige stabiilsemad tuuled. Õigesti ehitatud tuulepargist saadakse elektrit hinnaga seitse USA dollarit megavatt-tunni eest. Lusti sõnul saab ühe megavatt-tunni abil toota vähemalt 20 kilogrammi vesinikku. «20 kilogrammi vesiniku hind on seitse dollarit. Tarnimise hind on umbes kümme protsenti vesiniku hinnast. Põhimõtteliselt on see üliodav kütus võrreldes tavalise diislikütusega,» tõdes Lust. Vesinikubussid on praegu küll diiselbussidest oluliselt kallimad, kuid nende hind langeb pidevalt, lisaks on kütus veel keskkonnasõbralik. [...]

«Meie probleem on see, et Eestis ignoreeritakse igasuguseid välismaal levivaid suundumusi. USAs on jõutud nii kaugele, et kui keegi tahab tulla turule umbes gigavatise võimsusega tuulepargiga, siis peab ta ehitama salvesti, mille salvestusvõimsus on 200–300 megavatti,» tõi Lust näite. «Tuleb rajada vahesalvesti, kas elektrolüüseriga vesinikusalvesti või patareidel salvesti, mis peab olema 15–25 protsenti summaarsest toodetud energiahulgast. See on vajalik elektrivõrkude stabiliseerimiseks kohapeal. Mitte nii, et näiteks riik peab võrku stabiliseerima, aga tuule- ja päikeseelektri tootjad lihtsalt võtavad kasumit,» selgitas Lust.

Tema sõnul tahavad Eesti elektritootjad kiiret kasumit saada ning uutest lahendustest ei huvitu. «Ameeriklaste analüüs näitab, et kui me teeme sellise kompleksi, kus on tuulegeneraator, elektrolüüser, vesinikusalvesti ja kütuseelement, mis toodab elektrit tagasi võrku, siis lüheneb tuulepargi tasuvusaeg tavaliselt üheksalt aastalt kuue ja poole aastani. Aga kõik jääb selle taha, et sellise tuulepargi ehitamise kulutused on praegu umbes 2–2,5 korda suuremad kui tavalise tuulepargi puhul,» rääkis Lust.
https://leht.postimees.ee/6916828/tulev ... 1577723337

Autor:  blueant [ 09 Mär, 2020 1:18 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Kriku kirjutas:
Õigesti ehitatud tuulepargist saadakse elektrit hinnaga seitse USA dollarit megavatt-tunni eest. Lusti sõnul saab ühe megavatt-tunni abil toota vähemalt 20 kilogrammi vesinikku. «20 kilogrammi vesiniku hind on seitse dollarit. Tarnimise hind on umbes kümme protsenti vesiniku hinnast. Põhimõtteliselt on see üliodav kütus võrreldes tavalise diislikütusega,» tõdes Lust.[...]

Ma nüüd ei suuda hästi akadeemiku ree peale hüpata. Tahaks allikaid näha. Saksamaal on tuuleenergia keskmine hind täna 54€/MWh, Norras 44€/MWh. Aastaks 2030 ennustatakse mõningast langust, aga midagi hüppelist küll näha pole.
https://www.scientificamerican.com/article/solar-and-wind-power-could-ignite-a-hydrogen-energy-comeback/ on väga põhjalik värske lugu taastuvenergaga toodetud vesinikust. Sealt käib läbi 4$ vesinikukilo hinnaks. Konkurentsivõimeline oleks 2$. Selleni loodetakse jõuda 2030.-ks. 0.35$/kg hinnast ei oska keegi unistada.

Tarnimise hind 10%? Seda on kõigepealt vaja elektrist toota. Kaod. Siis on vaja see kuhugi paaki kokku pressida. Tegu on gaasiga: pressid, läheb kuumaks, vaja jahutada. Kaod. Siis on vaja see kuhugi transada. Kulud. Siis on vaja see sõiduki paaki ümber pumbata. Kaod. Lõpuks on vaja nt kütuseelemendis sellest elekter toota. Kaod. Eks vesinikul on eeliseid ka. Puhas kütus, mida saab üsna bensiini/diisli kombel paaki lasta ja sõita või lennata.

Mingit maagilist lahendust kogu energiasektori jaoks riiulist võtta pole, kõik tahab aega ja R&D-d.

Autor:  Gideonic [ 09 Mär, 2020 1:46 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

blueant kirjutas:
Mingit maagilist lahendust kogu energiasektori jaoks riiulist võtta pole, kõik tahab aega ja R&D-d.
Lisaks ei ole kogu see vesiniku hoiustamise ja tankimise infra just ka kõige lihtsam/odavam. Normaalse mahutamise jaoks on seda vaja hoida väga suure rõhu all ja või väga külmas. James May tegi hiljuti päris hea video kus näitab ka sellise auto tankimist: https://youtu.be/GaIW5CQQ3Zo?t=417 (lingitud õigele hetkele)

Surve oli seal väidetavalt 700 bari, ehk üle 700kg ruutsentimeetrile! (Võrdluseks propaanitünne ikka naljalt üle 300 PSI ei lasta, mis on ainult 25 bari). Kogu sellise infra ehitamine tanklatesse transport ei ole kindlasti ka odav lõbu.

Autor:  2korda2 [ 09 Mär, 2020 10:48 ]
Teema pealkiri:  Re: Kliimamuutustest

Vesiniku tootmisel elektrolüüsi teel* ja siis vesiniku kasutamisel kütusena on energeetiline ROI sügavalt punases juba enne akf blueant loetletud kadude nimekirja. Ehk - selline asi saaks toimida vaid juhul, kui energiatootmine ja tarbimine on mõlemad ebastabiilsed ja tipud/lohud vastassuunalised. Suures süsteemis õnnestub isegi tuule ja päikesega luua suhtelist stabiilsust, kus vajalikud kohad silutakse kiirelt käivituvate gaasijaamade või Austraalia eeskujul suurte akupankadega.
*- ma olen pea-aegu kindel, et akadeemiku välja käidud vesiniku hind võidakse pigem saada maagaasist vesinikku tootes (aga siis on kogu "rohelus" vastu taevast).

58. leht 61-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/