www.militaar.net

Vesinikuenergeetika propaganda algallikad on enamasti gaasimüüjate juures. Kuna praegu suudetakse konkurentsivõimelise hinnaga vesinikku toota ainult maagaasi reformimisega veeaurus.

Asjakohane tsitaat:

Miks on vesinik oluline? Näiteks saab sellest kodumajapidamises ise elektrit toota ja kui järjekordne torm elektriliinid rivist välja viib, pole vaja nädal aega montööre oodata. Kui kodus on vesinikuballoon, elektrolüüser ja kütuseelement, saab kuni liinide kordategemiseni ise elektrit teha. Veel parem, kui majja tuleb gaasitrass, sest vesinikku saab teha ka maagaasist. Ning erinevalt elektrivõrkudest gaasitrassid nii lihtsalt rivist välja ei lähe.

Minu arvates on selle artikli kõige suurem iva see osa, mis puudutab tuule- ja päikeseenergeetika jaoks vajalikku energiasalvestamist.

Kriku kirjutas:...Veel parem, kui majja tuleb gaasitrass, sest vesinikku saab teha ka maagaasist. Ning erinevalt elektrivõrkudest gaasitrassid nii lihtsalt rivist välja ei lähe.
...

Kes keelab mul otse maagaasist elektrit teha? Ja ma ei ole sugugi kindel, et lausalise elektrikatkestuse korral mulle ikka tuleb veel gaas majja sisse. Vett ka ilmselt ei tule sõltumata sellest, kui mitu kilo- või megavatti elektrit ma suudan toota. Kui tahta autonoomset elektrivarustust, siis praegu tundub ikka mõistlikum ülejäägiga tootev päikespatarei koos piisava mahtuvusega akuga.

Sellised seadmed on juba olemas - väike kast, maagaas sisse, elekter ja soojus välja. Ainuke puudus, et kütuseelemendid on veel natuke liiga kallid, otsitakse odavamaid materjale. Vesiniku salvestamine tahab ka arendamist, püsivalt säilitamine on keeruline ja kallis. Parem on vesinikku säilitada seotuna mingi keemilise ühendi koostisse.

Kes keelab mul otse maagaasist elektrit teha? Ja ma ei ole sugugi kindel, et lausalise elektrikatkestuse korral mulle ikka tuleb veel gaas majja sisse. Vett ka ilmselt ei tule sõltumata sellest, kui mitu kilo- või megavatti elektrit ma suudan toota. Kui tahta autonoomset elektrivarustust, siis praegu tundub ikka mõistlikum ülejäägiga tootev päikespatarei koos piisava mahtuvusega akuga.

Tegelikult Eestis ongi seda mõnel pool tehtud - koostootmisjaamadega, mida käitab gaasiga toidetav diiselmootor. Üks selline asus (võibolla asub ka praegu) Ahtri tänaval WTC ärikompleksi hoovis. Ülejäävat elektrit müüdi EE-le ja soojusega köeti maja. Väidetavalt pidi diisel ka sellisel jaamal gaasiga käima.

Ise elektri tootmisel taolisel viisil on enamasti probleemiks see, kuhu panna ülearune elekter, sest koostootmisjaam kipub elektrit tootma suhteliselt rohkem kui soojust (nt soojus piisab su majale, aga elektrit on mitme maja jagu). Eriti puudutab see väikseid diiselmootoriga agregaate, kus nagu moodsal sõiduautolgi, kipub sooja vähevõitu tulema. See asjaolu on ka takistanud selle lahenduse laiemat kasutamist Eestis nt väikeasulate energiavarustuses - soe ja elekter on enamasti ebasobivas parlanksis. Või oli see vastupidi, et sooja pole panna, aga elektrit.....aga omal ajal sai uuritud ja loobutud, toona oli EE selle ülejääva elektri "äraandmise" teinud ka väga ebasoodsaks.

Elektrist sooja tegemine on ju triviaalne...?

Vesiniku põletamisel, erinevalt igasuguste muude asjade põletamisest, tekib ainult vesi ja seepärast peetakse vesinikuenergeetikat loodusele vähem koormavaks. Kõikvõimalike saksa tehnoloogiate Eestisse toomisel võib juba erineva kliima tõttu spetsiifilisi probleeme tekkida. Vesinikuautosid on ka Soomes katsetatud ja esimene tähelepanek oli et, erinevalt Saksamaast, summuti läheb talvel jäässe. Kui sellele lahendus leiti hakkasid pensionärid irisema, et auto läheb ja veerida on taga. Ülekäigurada on talvel nii libe, et kuku jalaluud peeneks
Mõnevõrra sarnane probleem on kusihappega (AdBlue) mida diiselmootori väljalaskesse pritsitakse. See ollus jäätub alates 11 miinuskraadist ära ja auto sõidab nii et Greta tõmbuks näost halliks kui teada saaks.

Kliima soojenemine aitaks neid probleeme muidugi leevendada ja sugugi mitte kõik riigid ei võitle soojenemise vastu. Venemaa on väga huvitatud et Põhja-Jäämere veetee lahti sulaks ja mul endalgi pole midagi selle vastu kui Eestis umbes Saksamaa kliima oleks.

vanahalb kirjutas:... mul endalgi pole midagi selle vastu kui Eestis umbes Saksamaa kliima oleks.

Häda on see, et meil ei tule mitte Saksamaa kliima, vaid mingi segu - talve pole ja suve kah õigupoolest mitte. Ehk siis kogu aeg on selline niiske ja hall olemine.

Soojemal kliimal on ka omad miinused. Igasugused mürgised elukad, kuni tennisepalli suurused raheterad, üleujutused, haigused...

Ühtlaselt hall Suurbritannia kliima võib tulla siis kui domineerima hakkavad Atlantilt või lahtisulanud Põhja-Jäämerelt tulevad õhumassid. Kui aga tuleb soe kuiv õhk Kesk-Venemaalt oleks hoopis tera. Seal on sama probleem nagu igasugustel pikkadel ilmaennustustel - niipalju kui teadlasi , niipalju on ka mudeleid ja nagunii on lähteandmed valesti sisestatud või pole osatud kõike arvestada või ei jätkunud arvutivõimsust.

Õhumasside liikumine on samamoodi raskelt ettearvatav nagu ookeani hoovustelgi. Egas praegult pole Arktikast tulev külm õhk mis korralikku talve teeb kuhugi kadunud. Küll aga läheb ta tänase päeva seisuga Euroopa asemel Põhja-Ameerikasse.

Tennisepalli suurused raheterad peaks olema iseloomulikud mäestikele kui soe ja niiske õhk kiirest mööda mäekülge üles tõused, jahtub ja vesi kamakatena alla sajab. Ma isegi olen Austrias sellise tühjast kohast tekkinud rahe kätte jäänud ja ei julgenud taevasse vaadata et kauaks veel . Peksab prilliklaasid sisse. Seevastu lauskmaal pole nagu taolist loodusnähtust täheldanud.

Sellest on eespool Jüri Kameniku intervjuus juttu. Ta väidab, et on alust arvata, et atlantilise komponendi osakaal suureneb, aga ei arvesta seda, et too atlantiline komponent võib ise jaheneda Golfi hoovuse nõrgenemise tõttu. Miks ta seda võimalust ei käsitle, ei tea.

Praegune seisukoht on vist, et kliima soojenemine põhjustab küll Golfi hoovuse aeglustumist, aga mõju on väiksem kui soojenemisel üldiselt. Ehk summaarselt võttes kliima ikkagi soojeneb ja muutub merelisemaks meil. Põllumeestel on selliste talvede üle väga hea meel nagu tänavune, taliviljal hea saak tulemas.

Jaanus2 kirjutas:Praegune seisukoht on vist, et kliima soojenemine põhjustab küll Golfi hoovuse aeglustumist, aga mõju on väiksem kui soojenemisel üldiselt.

Ei tea, kas on: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 34#p607034 ja sealt edasi.

Põllumeestel on selliste talvede üle väga hea meel nagu tänavune, taliviljal hea saak tulemas.

Kahe otsaga asi tegelikult. Tavaliselt tähendab see seda, et ka näiteks linnud ja igasugused parasiidid on varasemalt platsis. Lisaks tähendavad suuremad saagid üldjuhul madalamaid hindu. Ning muidugi selle pealt kapitaliseerimise eelduseks on see, et sa suudad ikka oma saagi põllult ära koristada, mis võib suuremate sademete korral probleemiks muutuda. EHk siis tegu pole nii ühekülgselt positiivse asjaga.

Hetke seis on see, et pooled metsatööd seisavad, sest kõik väljaspool kõvakattega teed ei kanna midagi.
Maapind on nii vett täis, et suurem tuul tekitab tavatuid tormimurde, sest see vedel pori ei hoia juuri kinni.
Sellist kliimat küll ei ootaks. Kevadtormile minejal on vist tagument märgu algusest lõpuni.