www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Juun, 2019 20:55

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1921 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 125, 126, 127, 128, 129  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 12:14 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14830
Asukoht: Viljandimaa
Heade mõtete kaugest maailmast: https://sobranna.postimees.ee/6700975/v ... 1530278500

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 14:01 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5045
https://www.aripaev.ee/uudised/2006/05/09/paast-on-moes

Nii näiteks pidid sõbrannad iga päev endale ise klistiiri tegema. Kaks korda nädalas tehti neile soolte survepesu. "Sageli arvatakse, et kui oled paar päeva juba paastunud, on sooled seest puhtad. Tegelikult soolte survepesu ajal näed, mis jubedusi sealt veel välja tuleb,"

Niiet eest , tagant ja seestpesu ning kaal langeb mühinal

Ajupesu vist juba tehtud - sealt pole enam miskit mahah võtta


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 15:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Jaan, 2015 23:08
Postitusi: 48
Some kirjutas:
Olen hakanud vaatama toidukorra asendajate poole. Ei võta ruumi, säilib kaua ja toitained/mineraalid/vitamiinid täpselt soovitusliku normi alusel. Pikema uurimise põhjal võtsin hetkel proovimisele https://queal.com 700 kcal toidukord maksab ca €2 (MRE-st kaks korda soodsam). Minu kupong QRFC4A6D150 annab 10% hinnavõitu esmatellimusel. Miski hetk raporteerin oma arvamuse, võtsin alustuseks Taste Testery.


Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 16:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 494
Benjy kirjutas:
Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?


Kas rääsuvad? Oliivõli võib küll ikka väga pikalt seista, ilma et midagi juhtuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 06 Juun, 2019 18:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Jaan, 2015 23:08
Postitusi: 48
AMvA kirjutas:
Benjy kirjutas:
Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?


Kas rääsuvad? Oliivõli võib küll ikka väga pikalt seista, ilma et midagi juhtuks.


Jah, seemneõlisid peab stabiliseerima, et nad pikalt pudelis püsiks. Oliiviõli on selles osas parem, aga ei kannata ka näiteks valgust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 9:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 2940
Üks väga hea ja ära unustatud õli on tudraõli, väga tervislik seejuures. Koostiselt sarnane linaõliga, aga sisaldab looduslikke antioksüdante ja sellepärast ei rääsu nii kergesti ja ei maitse nagu värnits, mis linaõliga kergesti juhtub. Sobib imelikul kombel ka praadimiseks, kõrge suitsemistemperatuur. Meeldiva neutraalse maitsega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 12:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5045
Kas too tudraõli on trafoõli ? :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 20:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1609
Benjy kirjutas:
Some kirjutas:
Olen hakanud vaatama toidukorra asendajate poole. Ei võta ruumi, säilib kaua ja toitained/mineraalid/vitamiinid täpselt soovitusliku normi alusel. Pikema uurimise põhjal võtsin hetkel proovimisele https://queal.com 700 kcal toidukord maksab ca €2 (MRE-st kaks korda soodsam). Minu kupong QRFC4A6D150 annab 10% hinnavõitu esmatellimusel. Miski hetk raporteerin oma arvamuse, võtsin alustuseks Taste Testery.


Päris palju süsivesikuid ja omega6 taimeõlisid. Koostisosade nimekiri on päris hull. Millega nad neid taimerasvu stabiliseerivad, et need ära ei rääsuks?


Sain kätte. Sisaldab õlidest päevalille- ja linaseemneõli. Rääsumist ei oska kommenteerida, pole nii kaugele asja lasknud minna. Üks ports sisaldab 80gr süsivesikuid (sellest 25gr suhkurt). Ülejäänud peaks aeglased süsivesikud olema. Lisaks 12gr kiudaineid, nii et glükeemiline indeks oli alla 50. ehk väga hea. Suhkruhaigena hoian süsivesikutel silma peal, aga et aju ja närvisüsteem suudavad energiaallikana kasutada ainult süsivesikuid (ja avariivariandina ketoone), siis selleks peab ca 150-200gr süsivesikuid päevases toidus kindlasti olemas olema. Soovitavalt siis võimalikult aeglased süsivesikud või siis süsivesikute imendumist aeglustavate kiudainetega kombineeritult. Nii et matemaatika osas on Queali arendajatel küik korras.

Tootest endast - ühte toidukorda korraga manustada küll ei suuda. Kõht saab enne täis. Maitse on nagu nõukaaja beebitoidul (Maljutka?) St otseselt vastu ei hakka aga päris toit on ikkagi maitsvam. Ise hakkasin seda kasutama kui töö asjus ringi sõidan. Varem ronisin kuhugi söögikohta aga kaks korda päevas väljas süüa on paras mõrv rahakotile,


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 21:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Jaan, 2010 19:32
Postitusi: 3282
Asukoht: Põllul
Some kirjutas:
Suhkruhaigena hoian süsivesikutel silma peal, aga et aju ja närvisüsteem suudavad energiaallikana kasutada ainult süsivesikuid (ja avariivariandina ketoone), siis selleks peab ca 150-200gr süsivesikuid päevases toidus kindlasti olemas olema.


http://lchfeesti.blogspot.com/2014/02/r ... oonid.html
Tsiteeri:
Aju, teatud rakud silma võrkkestas ja munandites, selgroos ning teatud vererakud ei suuda põletada rasvahappeid, vaid ainult glükoosi või ketoone. Aju põletab umbes 120 grammi glükoosi sellises seisundis, kus toiduga saadav süsivesikute tarbimine ulatub vähemalt 120 grammini. Kui saadav kogus jääb alla 100 grammi, toodab maks ketoone, et varustada aju energiaga. Väiksem osa ajurakkudest suudab põletada ainult glükoosi ja see hädavajalik glükoosi kogus ulatub umbes 20-30 grammini ööpäevas. Selle koguse suudab siiski maks toota glükogeneesi kaudu, mis tähendab, et kehale hädavajalik süsivesikute kogus on 0 grammi. Muude keharakkude kohta, mis ei suuda rasva põletada, arvatakse, et nad toodavad oma glükoosi läbi glükogeneesi ja seda eelkõige piimhappe konverteerimise kaudu.

Tsiteeri:
Kas ketoosi poole tasuks püüelda?
Erinevatel inimestel tekib ketoos erinevalt. Mõne inimese jaoks võib see juhtuda, kui süsivesikute tarbimine jääb alla 100 g päevas, teise jaoks siis, kui süsivesikute tarbimine on viidud alla 50 g päevas. Terve inimese jaoks ei ole ketogeneesi maksimeerimises tegelikult mingit omaette väärtust. Omaette väärtus seisneb pigem selles, et saada käima ainevahetuslik üleminek, tänu millele keha hakkab glükoosi asemel rasva põletama. Ning aktiivselt treenival inimesel võib see juhtuda ka siis, kui süsivesikute tarbimine ületab 100 g, kuna see inimene sööb väga suurtes kogustes toitu.
Insuliini suhtes resistentsel inimesel tasub seevastu püüelda just optimaalse ketoosi poole. Seda seetõttu, et siis on ketoonidel määrav tähtsus energia kulutamisele nendes rakkudes, mis on muutunud insuliini suhtes resistentseks ning mis ei suuda põletada rasvhappeid – eelkõige aju närvirakud. Ketoosi poole peaks püüdlema ka teatud neuroloogiliste haiguste puhul, nagu näiteks epilepsia, kuna ketoonid stimuleerivad närvirakkude paranemist ja aju elektriliste signaalide tasakaalu. Vaata seda niimoodi, et ketoonid on ajule rahustava toimega. Selle poole tasuks püüelda ka sinul, kes sa soovid kaalust alla võtta, aga ei tee trenni. Ketoos viib kaalulanguseni läbi selle, et rasva põletatakse efektiivselt ja rasvamass väheneb, aga ketoos ei ole efektiivse kaalulangetamise eelduseks.

Tsiteeri:
Ketoonid on tervislikud
Ketoonid säilitavad lihasmassi, varustades aju rasvast tuleva energiaga, selle asemel, et aminohapped peaks toimima maksa toodetud veresuhkru alusmaterjalina. Ketogenees vähendab söögiisu, mis võib olla kaalu kaotamise faasis kasulik. Pikaajalise ketogeneesi suhtes on tervist puudutavaid küsitavusi, mis puudutab elektrolüütide tasakaalutust, eelkõige just naatriumi-kaaliumi. Inimesel, kes on ketoosis, on just seetõttu suurem soolavajadus, kuna tal on osalt vähem vett kehas ning ta on seetõttu haavatavam vedelikukaotustele, nagu näiteks higistamine, osalt seetõttu, et neerud ei ima sama suures koguses vett, kui siis, kui süüa süsivesikurikast toitu.

Tsiteeri:
Siiski ei ole mingit alust uskuda, nagu tooks pikaajaline ketogenees endaga kaasa mingeid ohte tervisele. Paljud tunnevad end tänu ketogeneesile hästi, aga paljud tunnevad end hästi ka veidi liberaalsemat tüüpi süsivesikuvaesest toitumisest, millega ei kaasne ketoosi või millega kaasneb vaid nõrk ketoos. On olemas loodusrahvaid, näiteks eskimod, kes on pidevas ketoosis ning keda ei kimbuta moodsad läänemaailma haigused.

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 07 Juun, 2019 21:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1609
"Ketoos on ohutu seisund, teisisõnu tähendab see suuremat ketokehade kontsentratsiooni kui vere glükoositase. Esineb ketoosi ja ketoatsidoosi, paljud ei erista neid seisundeid ja ajavad segi. Kindlasti ei ole need üks ja sama. Ketoatsidoos esineb diabeetikutel, kelle organism ei ole võimeline ketokehasid energiaallikatena kasutama. Ketokehade tootmine on hästi kontrollitav ja reguleeritav, liigsed ketokehad eritatakse uriiniga (va. osad diabeetikud).

Nagu eelnevalt mainitud, ketoos tekib, kui insuliin langeb ja glükagoon tõuseb. Diabeetikutel, kellel on kõrge insuliinitase, on probleeme kõrge veresuhkruga, sest insuliini ei eritu (insuliin juhib glükoosi verest rakkudesse). Insuliini madal tase oli aga ka ketokehade tekkimise üheks tingimuseks. Tootes samaegselt kõrge vere glükoositasemega ka ketokehi, tõuseb veresuhkrutase enneolematule tasemele (80-120mg/dl kohta kuni 300-2000mg/dl-ni), vere pH langeb, tekib ketoatsidoos ja inimene sureb. Tervete organismide puhul seda ei juhtu."

Olen ketoatsidoosis olnud, kaal kadus kilogramm nädalas aga lõpetasin haiglas koomas. St, eelistan süsivesikud seal 150-200gr peal hoida. Võib ka vähem aga päris kindlasti mitte nullis nagu Atkinsi dieedis! Ketoonide üks miinus on veel see, et nad panevad suure koormuse maksale ja neerudele. Ehk tasub pidevalt vereanalüüsis neil markeritel silma peal hoida (mida pean nagunii tegema). Üks asi veel, et ketoonidel on küll suur energiasisaldus aga paraku on ketoosis olles siiski uimasem olek kui siis kui aju glükoosist toitub. Kui kaalulangetuseks ketodieeti kasutada, siis tasuks seda teha intervallidena, vahepeal süüa normaalset toitu (jälgides kaloraaži mõistagi). Aga ohutum ongi lihtsalt tavalist täisväärtuslikku toitu süüa, jälgides, et kaloraaž oleks nii ca 10% vähem kui päeva jooksul kulutad. Kui kalorid liiga maha tõmmata, siis tekib jojo efekt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 08 Juun, 2019 13:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juul, 2016 11:09
Postitusi: 520
Kriku kirjutas:
Kõlab hästi. Ega suvel palava ilmaga ei tahagi palju süüa, vaid rohkem juua. Dieedi lõppedes vist alkonaut valmis.
Some kirjutas:
Olen ketoatsidoosis olnud, kaal kadus kilogramm nädalas aga lõpetasin haiglas koomas. St, eelistan süsivesikud seal 150-200gr peal hoida. Võib ka vähem aga päris kindlasti mitte nullis nagu Atkinsi dieedis! Ketoonide üks miinus on veel see, et nad panevad suure koormuse maksale ja neerudele. Ehk tasub pidevalt vereanalüüsis neil markeritel silma peal hoida (mida pean nagunii tegema). Üks asi veel, et ketoonidel on küll suur energiasisaldus aga paraku on ketoosis olles siiski uimasem olek kui siis kui aju glükoosist toitub. Kui kaalulangetuseks ketodieeti kasutada, siis tasuks seda teha intervallidena, vahepeal süüa normaalset toitu (jälgides kaloraaži mõistagi). Aga ohutum ongi lihtsalt tavalist täisväärtuslikku toitu süüa, jälgides, et kaloraaž oleks nii ca 10% vähem kui päeva jooksul kulutad. Kui kalorid liiga maha tõmmata, siis tekib jojo efekt.
Jah. 1. tüübi diabeediga ei kannata väga toiduga eksperimenteerida, kui ikka tekib hüpo, siis vaja kiiresti glükoosi vms magusat. Siis võib tõesti ketoosi asemel ketoatsidoosi sattuda. 2. tüübi diabeet aga allub madala süsivesikusisaldusega toidule hästi (ma teoreetik, ei ole diabeeti). Eestis praegu jagatakse tervishoiuasutustes brošüüre infoga, nagu oleks täitsa ok, kui diabeetik sööb ooteks saiakese või tüki torti. Sügisel Diabeedikonverentsil kuuldavasti tutvustatakse uusi toitumissoovitusi diabeetikutele, eks jääme siis ootama, kas süsivesikute kogus tuleb allapoole ja rasvade kogus ülespoole või mitte. Lugesin ühe ravimifirma poolt välja antud brošüüri toitumissoovitustega 2. tüübi diabeetikutele ja mulle tundusid need loogilised. Soovituseks oli mitte ületada 100 g süsivesikute piiri päevas ja mõnel juhul, kui diabeet ravile hästi ei allu, süüa mitte rohkem kui 50 g süsivesikuid. Ega palju peale köögiviljade siis süsivesikuid tarbida ei saaks.

Päevamenüü selle toitumissoovituse kohaselt oleks:
Hommikusöök
Munapuder (2-3 muna) köögiviljadega
1 viil täisteraleiba
1 kiivi
kohv või tee
Vahepala
Maitsestamata jogurt peotäie marjadega
Lõuna
Tuunikalasalat (tuunikala, tomat, kikerherned, mais ja oliiviõli)
Õhtusöök
Kanafilee, kodujuust, brokoli, porgand, sibul, paprika, tomat ja oad
Põhimõte on üsna selge - väga vähe teravilju ja puuvilju, palju kaunvilju, köögivilju ja kiudaineid. Lisaks kana, kala, muna, juust, oliiviõli.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 24 Juun, 2019 7:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Jaan, 2010 19:32
Postitusi: 3282
Asukoht: Põllul
Vanahalb vene majanduse teemades on huvitava ja hästikirjutatud kokkuvõtte teinud - lausa täielises mahus mis puudutab toiduteemasid, pidin siia kopeerima, aga:
Tsiteeri:
Venelaste endi igapäevamuresid kogesin just mõni päev tagasi Venemaal käies. Lihtrahval on raha silmnähtavalt vähemaks jäänud ja laiatarbekaupade hinnad on suures plaanis tõusnud. Kui veel 5 aastat tagasi tasus sealt üht-teist tuua, siis ei ma ei osanud seekord küll midagi ühes võtta. Kes räägib odavatest vene toiduainetest siis odavad on toorained nagu tatar, suhkur või jahu. Muud asjad on kas lääne päritolu ja kallid või siis omatoodang ehk solk.
Siinse foorumi teemasse sobivalt - õnnestus näha 23% lihasisaldusega konservi mis maksis alla euro ja selle panin õudusega letile tagasi. 98 % lihasisaldusega 325 g konserv oli 168 rubla ehk 2.4 EUR: Neid võtsin paar tükki prooviks kuigi minumeelest on akf Svejki viimsepäevateemas heaks kiidetud sarnased konservid Eestis kopikapealt sama hinnaga.
Parmesani juustu kääritatakse minuteada 8 kuud. Venelaste välja töötatud tehnoloogiaga saab niisugune juust valmis 8 tunniga. Keemiatööstus on venelastel alati tasemel olnud, ainuke häda on selles, et toodang söögiks ei kõlba. Sellist, mis toiduks kõlbab on imporditult ja hingehinna eest vavaõi on vaja ise Eestist/Soomest seljas tuua. Vähemalt Soomest kus toit on vahel odavam kui Eestis tuuakse seda Venemaale autokoormate kaupa ja krt, ma seisin 4 tundi koos kotipoistega Soome-Vene piiril järjekorras. Putin ehitab parasjagu "blokadnikute" jaoks Peterburist Soome piirile uut "Elu teed" - neljarealist maanteed. Umbes pool on valmis. No liiklustihedust hinnates oleks tegelikult võinud kohe kuus rida maha märkida. Sakslased , erinevalt 1941 aastast, on seekord venelaste poolel ning Lidl on Lappenrantas otse piirile suured toidupoed ehitanud.

Viin, üks kohalikest esmatarbekaupadest, on impordituna samuti kallis. 0,7 l Soomes tehtud Koskenkorva viin oli Jamburgi (tuntud ka Kingissepa nime all) Lentas (tööinimesepood) 19 EUR. Ma toetasin end riiuliservale ja vahtisin tükk aega lolli näoga kahele poole. Eestis on liitrine Liviko firmapoes 16 EUR. Soome kohalikus raadios rääkisid hommikusaatejuhid ükspäev, et Soome Alkos on Koskenkorva viin mõni sent odavam kui Tallinna Prismas ja õhkasid, et kes seda oleks uskunud, et "kossu" maksab kunagi Soomes vähem kui Eestis. Kui nad teada saaks, et Venemaal on viin kallim Eestis, rääkimata siis Soomest - ega nende nõrk süda seda vist vasta ei peaks. Uus reaalsus ongi kohal ja maailm pole enam endine.
Venelaste enda tehtud "noname" viin on küll mingi 3,5-5 EUR "poolik" kuid muarust opereerivad lätlased parematel sooduspäevadel samuti kuskil 5 EUR tasemel. Ei hakanud võtma :D

Õudne... 8)

Õudusega riiulisse tagasipandud 23% konservist on muidugi kahju - õpetlik näide kulub nö alati ära ja inimene õpib ainult oma vigadest.... :)

Mis puudutab akf väiteid, et varem teemasreklaamitud Läti vastav konserv "kopikapealt" sama hinnaga oleks olnud, siis see ei vasta tõele -
tookord, kui mina selle ostsin, oli kilohind paar senti alla viie. Ja üleüldse on tükihind lollidele ja sellega kõlbab ainult vareseid loopida.... :D
Nüüd on muidugi olukord kardinaalselt muutunud ja viimane kord kui Muuga poes käisin ja tuttavat konservi härdusega silmitsesin, siis kilohind oli tõusnud taevasse... :rip:
Ma isegi ei mäleta, mida nad selle eest küsida nahhaalitsesid - olin lihtsalt shokis. Need numbrid minu aparaadi skaalale ei mahtunud.

Sokkidest veel - 1996ndamal aastal - enne kui jeltsinivenes pauk ärakäis - oli sama olukord muideks.
Elasin tookord paar nädalat Piiteris ja akf kirjeldus kallidusest, importtoiduainetest, kohalikku päritolu saastast jne oleks nagu sealt maha kirjutatud...

Ruts oli siis samuti arusaamatult stabiilne ja toidukaubad kohati kallimad kui Soomes.

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 24 Juun, 2019 22:44 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Mai, 2005 23:55
Postitusi: 5045
Tuleb hakata rublasid tuulutama

http://imgbox.com/g/vsVX6vN0OZ


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2019 0:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1225
Svejk kirjutas:
Õudusega riiulisse tagasipandud 23% konservist on muidugi kahju - õpetlik näide kulub nö alati ära ja inimene õpib ainult oma vigadest.... :)

Mis puudutab akf väiteid, et varem teemasreklaamitud Läti vastav konserv "kopikapealt" sama hinnaga oleks olnud, siis see ei vasta tõele -
tookord, kui mina selle ostsin, oli kilohind paar senti alla viie. Ja üleüldse on tükihind lollidele ja sellega kõlbab ainult vareseid loopida.... :D


Lubage-lubage! Esiteks võrdlesin ma seda konservi mõttes ühe Läti konserviga, mille pilti ma praegult foorumirägastikust üles ei leia ja teiseks arvutasin intuitiivselt inflatsioonikoefitsendi kohe juurde ning kolmandaks oli Läti purk oma hinnatasemalt ka enne inflatsiooni akf Svejki laskeulatusest kaugelt väljas :)
Neljandaks - 23% konservi riiulisse tagasipanek oli tagantjärel tarkusena hea mõte, sest liiga palju eksperimente minu vanuses ei tee tervisele head. Just eelnevalt olin ostnud Narva Maximast eksperimenteerimiseks 4 purki "Maailu" 85% veiseliha, millest esimene mittesöödavaks osutus.
Veiselihakonservidega, ma olen tähele pannud on, on alati loterii. Eriti siis kui sisuks lubatakse suuremat fraktsiooni (venekeelne termin: (krupno)kuskovõe). Kes saab abatüki, kes saba, kes vaid peotäie kõõluseid. Mulle joppas seekord viimane variant. Nojah, õnnemängus pole mul kunagi vedanud...
Iseenesest ta võib-olla mingis variandis söögiks oleks sobinud kuid müütilist viimsetpäeva arvestades olen valikukriteeriumitesse võtnud alati ka söömisvahendid. Konserv peaks olema hädaolukarras manustatav pangakaarti abil, sest see abivahend on tavaliselt igaühel kaasas. Ilma viimsepäevatagi on olnud küll juhtumeid - ilus sügispäev, pargipink ja piknik kuid süüa pole millegagi. Lausa näppudega oleks ebasünnis - inimesed vaatavad.
(Igasugustele meditsiinikorüfeedele etteruttavalt - pangakaart on väga edukalt desinfitseeritav Cutasepti vms aine abil ja see pudel peab tänapäeval nagu parabellum alati haardeulatuses olema. Euroopas on suur rahvasteränne käimas ja igasuguseid taude hõljub õhus)
Ühesõnaga, mina ei suutnud "Maailu" veiselihakonservi isegi mitte kodustes tingimustes ja kahvlit kasutades lahti harutada.

Tulevikku vaatavalt ja kui peaks saabuma aeg kus hulgakaupa Petrogradi peale on vaja minna - eeslinnade ladudes silmasin põhiliselt Barnauli ja Gussevi (Kaliningradi oblast) lihakombinaatide konserve. Barnaul võib teoreetiliselt olla karjakasvatuskeskus.... enne sööma hakkamist on küll natuke mõtlemisainet, sest linna vapil on hobune. Gussev pani aga hoopis rohkem mõtlema: ma olen sealkandis pikemalt viibinud, enamasti küll kinnise aia taga kuid neil vähestel hetkedel kui välja lasti ei hoomanud kuskil määratuid loomakarju (selles kontekstis ei arvesta nüüd mundrisse aetud tsurkasid). Gussevi puhul mängib pigem rolli suure sadamalinna lähedus ja nendes purkides võib olla ammulubatud Argentiina veiseliha , segatuna suhtarvul 1/3 -1/4 sojasrotiga. Mitte rott vaid srot - õlikultuuride töötlemisel tekkiv energiarikas sööt. Nagunii tulevad sama laevaga.

Seepärast paluks ka akf Svejkilt mõistmist, et miks ma võtsin 23 % Gussevi konservi asemel harvaesineva 98% Velikije Lukis tehtu. Elada tahaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad
PostitusPostitatud: 25 Juun, 2019 9:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Jaan, 2010 19:32
Postitusi: 3282
Asukoht: Põllul
Jah lubame! 8)
"...ühe Läti konserviga, mille pilti ma praegult foorumirägastikust üles ei leia": viewtopic.php?p=495672#p495672

Mismoodi see anekdoot nüüd oligi:
Tsiteeri:
Esiteks maeiolnud üldse seal, teiseks polnud see kirves üldse minu oma ja kolmandaks ise ta lõi esimesena!

vms. :)

Lugupeetud ja austatud kaasfoorumlasele märgiksin täiendavalt ära, et "maailu" üleüldse selline abstraktne mõiste on, millele seedetraktiga kokkupuudet tingimata planeeritud polegi -
või kui, siis äraspidise versioonina - nö "coitus interruptusena".
Juba vanarahvas teadsi rääkida, et "ilu ei sünni patta panna", aga akf vanahalb ei ole vihjet läbi hammustanud, vaid on täiega alt läinud... :D
Muideks rõhuv enamus inimesi puutuvad "maailuga" kokku kas läbi autoakna või teleka ja isegi ei kavatse selllega oma käsi määrima hakata.
Suhtuksin ülima ettevaatusega igasugusesse produkti, mis selliselt pealkirjastatud on... :D

P.S.
Tsiteeri:
Barnaul võib teoreetiliselt olla karjakasvatuskeskus.... enne sööma hakkamist on küll natuke mõtlemisainet, sest linna vapil on hobune. Gussev pani aga hoopis rohkem mõtlema:

Missiin mõelda - kas Gussevis mitte linnulihast ei tehta - täpsemalt hanedest...? :)

P.S.S.

Aga et ei jääks ballastainetäiteliseks kogu postitus, siis näpuotsaga teemat ka 8)
Jaanipäeva paiku kogunevad inimesed massidena (ja ka eraviisiliselt!) lihakehasid infrapunale ja suitsutuspreparaatidele aldistama...

Teatan tagasihoidlikult, et ka minul õnnestus liha termiline töötlemine koos põlemisjääkidest pärit maitsetugevdajatega:
Enn Bee! Lisatud pilt on sihtotstarbeliselt suunatud akftp Fucsile, et temas kadedust äratada ja teda oma tegude tagajärgede üle mõtlema panna... :)


Manus:
20190624_141726.jpg
20190624_141726.jpg [ 4.94 MB | Vaadatud 89 korda ]

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)


Viimati muutis Svejk, 25 Juun, 2019 14:32, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1921 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 125, 126, 127, 128, 129  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt