www.militaar.net

Pagan, ma pidasin Rannarootsit veel kõlblikuks tootjaks. Sellist solki ei tooda isegi Rakvere.

Prisma kutsub tagasi lambiõli omadustega oliiviõli
https://tarbija24.postimees.ee/7082350/ ... -oliivioli


Kas keegi jõuab veel ka seda testima....?

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)

Kui kellelgi on suur soov, siis ma võin omal kapi peal vedeleva tollesama lambiõlipudeli annetada teaduse huvides. Pealt on vaid sorts ära tarbitud.

Tüüpiline ajakirjanduse klikimüük läbi pealkirja.

Kui veidigi edasi lugeda, siis tuleb välja, et see nn "lambiõli" on siiski külmpressitud oliivõli, mis ei ole ehk nii kvaliteetne kui Extra Virgin, kuid tavatarbija maitsevahet ei märkaks. Igal juhul on see õli kvaliteetsem, kui enamuse kasutatav rapsiõli.

külmpressitud oliiviõli ongi see "virgin".
sealt edasi läheb õlikook kuumtöötlemisele (-pressimisele), kus võetakse siis viimane (seda nimetatakse "jääkõli").
kuna külmpressitu sisaldab palju vett, siis see ei sobi hästi praadimiseks, pigem külmkasutusse (nt salatid).
selle vastu tehakse nn seguõlisid.
vesi paneb õli särisema ja pritsima, kuumpressimisel aurab lihtsalt vesi ära.

Oliiviõli ja rapsiõli kvaliteedivahe on selles, et rapsiõlis kipub olema neid omega-6-sid liiga palju (kuigi tootjad reklaamivad ainult omega-3-sid). Oliiviõlis pidid need olema paremas tasakaalus inimesele.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Külmpressitud oliivõli jaguneb kolmeks kvaliteediklassiks: extra virgin, virgin ja ordinary virgin. Vahe on happe sisalduses. Extra virgin alla 0,8%, virgin alla 2,5% ja ordinary virgin alla 3,3%.
Seda tavalist külmpressitud oliivõli nimetatakse ka Lampante olive oil.
Oliivõli ei sisalda vett, sest vesi ja õli teatavasti ei segune. Saab teha emulsiooni aga see separeerub ajapikku jälle õliks ja veeks.

Avamine Sealihaga kruubipuder Tartu Konservitehas 1982

https://www.youtube.com/watch?v=j1Mo9_B ... qe3Tv7tbD8

_________________
Kuni targem järele annab, annab kavalam talle kerepeale.

D-vitamiini napib inimestel siin ka suvel, lihtsalt meil pole piisavalt päikest selleks, et seda keha suudaks piisavalt produtseerida, sissevõtmisest ei ole igaühele tolku (keha ei omasta).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

See on täielik jama. Suvel ei tohiks vähegi õues viibival eestlasel D-vitamiiniga mingit probleemi olla. Ühe päevitamissessiooni jooksul, kus kodanik ennast ära ei põleta, suudab keha toota ca. 15 000 iU-d D-vitamiini sõltumata laiuskraaidst. Päevane norm on 1000. Lihtsalt päikesepõletus võtab siinpoolkandis kauem aega. Lisaks jätkab nahk D-vitamiini tootmist veel mõni aeg pärast päevitamist.

Eesti erisus on juhuslik ja sellele ei maksa sügavat tähelepanu pöörata. Põhjuste otsimine ei vii ilma parameetrilise analüüsita tõele lähemale ja üksikut selgelt põhjust niikuinii ei ole. Parameetriline analüüs tähendaks, et hinnataks iga mõjuri võimalikku mõju tulemusele eraldi. See tähendab sisuliselt teaduse tegemist, mitte foorumis "oletamist". Ma olen üsna veendunud, et antud puhul on ilmselt kõige suurem mõju juhusel.

Ainuke, mida see uuring ütleb (haiglasse sattunutel oli vähem D-vitamiini), on see, et varasemad uuringutulemused, mis väidavad, et D-vitamiini manustamine võib leevendada haigussümptomeid (inimesed ei satu nii kergesti haiglasse), võivad olla tõesed.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Diabeetikust koopainimesena neelasin hetk tagasi 5000 iU-d sisse... Ja B-kompleksi ka. Seda mitte niivõrd koroonaviiruse pärast, vaid diabeetikutel tikubki nende vitamiinidega kehvasti olema.

Oma töökogemuse põhjal julgen väita, et Eesti inimestel, kes karbist D-vitamiini toidulisandit juurde ei võta, jääb kõigil D-vitamiini tase alla normi, kõikudes tavaliselt 30-50 vahel, kui norm on 75. Ise võtan 4000 iu iga päev ja viimati oli D-vitamiini tase 120 ringis, lubatud kuni 250. Väga suured D-vitamiini doosid tekitavad väidetavalt neerupuudulikkust, seetõttu ei maksa ka liialdada.

D-vitamiini võtmine on väga lihtne ja ma küll soovitaks tervise säilitamiseks ja turgutamiseks võtta. Oluline, mida tähele panna, et oleks õlipõhine D-vitamiini preparaat, närimistablette organism ei omasta nii lihtsalt. Võtta hommikusöögi ajal või peale hommikusööki, sest D-vitamiin võib uinumist takistada, kui liiga hiliseks õhtuks jätta.

Jah, diabeedi korral jälgida kindlasti ka B12 taset. Ja kui D-vitamiin aitab neetud uue aja katku Covid-19 vastu, oleks ka see juba piisav põhjendus toidulisandi võtmiseks.

Suvel ka?

Pidage nüüd natuke hoogu selle D-vitamiinitargutuse alal.
Vikerraadios oli saade kevadel kus vastava ala professor rääkis PIKALT vitamiinidest ja tema väide oli et Eestis ei saa päikesevalgusest piisavalt D-vitamiini, ole väljas kaua tahad. Ning ka "salvestumise" effekt on lühike.

Seega D-vitamiini lisamine ühel-teisel viisil alati oluline teema ja tõendatud uuringud lükkavad "uskumised" ümber.

Muuseas minuteada saab endale teha vereanalüüsi, mis näitab vitamiinisisaldust nii et mittediabeetikutest õuerotid võivad ennast testida ja ongi selgus majas.

Jah, ka suvel. Ainult neil, kel õnnestunud lõunamere päikese all 1-2 nädalat puhkamas käia, on olnud D-vitamiini näidud ilusad, vähemalt mõne kuu jooksul peale puhkust.