Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Fucs]

Isand Fucs on otsustanud ennastsalgavalt hüüdega Skolsko, bljää ambrasuurile viskuda, kaitsmaks neljapäevast püha üritust elik kalapäeva

Kurat, käed eemale minu paelussist !


Nuu ja... neljakalapäeva või siis kalaneljapäeva ei maksa praegu üldse asjadesse segada. Sellel päeval sai üldjuhul ainult kala Poola kastmes. Ja selleks kalaks oli (vist?) peamiselt hõbeheik. Nu ja sai ka soolaheeringat vahel ja kuivatatud-kergsoolatud Peipsi tinti (see oli minu lemmik siis). Võibolla seal kusagil Peipuse kandis sai seda Poola kastet ka mõne muu, Peipsi kalaga, mina põhjarannikul küll ei saanud.

Aga muidu üldiselt on mul närvid peppus. Mida aeg edasi, seda sügavamal.
Sellepärast ma totaalselt vihkan tegelikult kalu, mis kubisevad peentest luudest.
Ma lihtsalt ei suuda neid selle pärast süüa, et ma lähen enne juba nii närvi ja pöördesse, et viskan pigem kogu kupatuse prügikasti pärast pooletunnist sonkimist ja närveldamist. Seetõttu ma ei ole mingi eriline Peipuse ja muude järvede-jõgede kalade fänn, vaid söön peamiselt ainult lõhelisi... lõhe, forell, siig (merisiig), paalia, harjus... vbl ka rääbis vahest harva...väga harva. + LEST kes-mis on üks minu lemmikutest. Seega peamiselt merekalad ja/või rannikujõgedes elutsevad/jõgesid aegajalt külastavad kalad.

Ahjaa, RÄIME... suuitsuräime või praetud räime (ja kilusid "sprotid õlis" konditsioonis) söön ka, kui keski selle viitsib enne ära puhastada, või kui on õliga konserviks aetud, kus luud pehmed.

See "Latika" poe külastus ja toodete tarbimine oli selline ekstreemspontaanne juhtumine.

Lugupeetud lugeja kindlasti mäletab, et nõukogude ajal vorsti koertest, lastest ja koguni doktoristest tehti ... Tõsiküll sorteerimata sissesõitnute elik teadmata päritolu liikuva kontingendi lihast oli kaa - alias "turisti amps"

Olgem täpsed: "Turisti EINE" oli see.
Ning LASTEST ei tehtud mitteainult VORSTI vaid ka SEEPI !


Ja Teied unustate sujuvalt, et vorsti tehti siis lisaks ka Külast, Stepist ja Krakovist (siis kui koerad, lapsed, turistid ja doktorid otsa said).

Aga nüüd on asjad palju hullemad juba. Kõik külad, stepp ja Krakov on toorainest tühjad, ning materjali tuleb sisse importida.




Mina aga olen harjunud selliste vorstivõileibade ja saiadega...

milneti padupostitaja FTP tööhoos

pädevvõiku.jpg (72.81 KiB) Vaadatud 3754 korda

...kuid vorst peab sellisel juhtumil olema kas doktori või laste, mitte importtoorainest

Jah.
Just.

[Svejk]

Olgem täpsed: "Turisti EINE" oli see.
Ning LASTEST ei tehtud mitteainult VORSTI vaid ka SEEPI !
Ja Teied unustate sujuvalt, et vorsti tehti siis lisaks ka Külast, Stepist ja Krakovist (siis kui koerad, lapsed, turistid ja doktorid otsa said)

Ärrad vuksid jälle täiega akuraatseks trügimas...

Kui siin täpsed olla, siis (ja nagu ka Teie ise siin varasemalt mainisite, silmustega seoses, et) väga andiderikas tooraineallikas oli teedevõrgustik külateedest,(külavorst) teise järgu maanteedest (teise sordi vorst) Leningradi sossseeni välja (seda kohapeal ENSVees ei müüdudki, vaid lendas otse lenskasse "parempiin suihin")
Ehket allaaetud ja ülesõidetud loomaksed, linuksed ja muu sorteerimata liikunud liha mass, koondnimetusega

"TEEVORST"

Pee.Eees.

Mitte segi ajada "Teekonna" pralineedega, need olid valmistatud ainult teepeal lõpuleidnud konnadest, põhiliselt suve esimeses poole....

[Fucs]

Nuuh, kas nüüd on pildid nähtaval või ei ahh?

[Svejk]

....ja kuna siin täna juba "kalapäevaks" läks, (osade seltsimeestepoolt tugevat üleromantiseerituna) siis sekka üks meeleolukas artikkel, kus ära tuuakse ka kalapäevade tegelikud taustad

"Vorstid rippusid konksu otsas, seinal rippus seakere skeem..."
http://www.ohtuleht.ee/166335/vorstid-r ... kere-skeem

Olgu kohe öeldud, et Nõukogude Eesti lihanduses on mõningaid nüansse, millest Otstavel otsustavalt distantseerub, näiteks kombinaadi esirahvamalevlase kurikuulsus, tsehhi saepurukastis kükitanud nuhk, ENSV parteibosside suitsuvorstilembus ja Karl Vaino reklaam suitsulihatoodete kantserogeensusele.......

60ndatel oli Tartu lihakombinaadi töölise keskmine palk 70 rubla. 10 aastaga tõusis see 100 rubla võrra. 1700pealisse töökollektiivi kuuluda oli prestii˛ne, pealekauba kasulik. Soodsa müügipunkti, üliodava söökla (lihalatakaga praad 10 kopikat) ja omaenda raudteeharuga kombinaat oli riik riigis, asudes küll linna territooriumil, kuid alludes rajoonile.

Lihapuudust ei tuntud esiotsa ka väljaspool kombinaadi tara. Igaühel oli maal sugulane, kelle külastamine = lihakomps. 1973. aasta ikaldus keeras aga nõukogulikule põllumajandusele uue lehekülje.

Söödapuudusel hävitati Venemaa oblastites kariloomi karjade viisi, sotsialismiehitajate söögiisu ja varustuskohustused aga jäid. Fondide, normide, limiitide kiuste ei saadudki lihadefitsiidist enam jagu, kuigi leiutati isegi üleliiduline kalapäev (ühiskondliku toitlustamise ettevõtetes ei tohtinud neljapäeviti lihatoite müüa).

Otstavel: «Moskva nõudis rohkem ja rohkem, seitsmekümnendate keskel ei löönud meie tapavõimsused sellele enam vastu. 1500 siga ja 300 veist päevas oli ränk koormus. Majandid käisid peale: tohutu lihaplaan ootab täitmist, aga tapmisjärjekorras kasvab peekon rasvaseaks!»

Otstavel mäletab, kuidas vaatamata defitsiidile saadeti Tartust sadu tonne sealiha poolsalaja isegi Tsšiilisse, kus NSVL poputas Salvador Allende valitsust. Põhimõtteliselt said lõunaeestlased osta seda, mis säärastest eriülesannetest, üleliidulisest fondist ja riigireservist (mille külmutatud virnu käisid kontrollid kord kuus üle vaatamas) üle jäi.

Vähemalt vorste ei veetud välja – kui mitte arvestada autokoormaid, mis nn. kõrgemalt poolt antud korraldusel aeg-ajalt Leningradi veeresid. Kombinaadi päevane vorstitoodang oli hiigelsuur, 35 tonni. Kõik retseptid ja tootmine vastasid GOSTidele (üleliiduline normiskaala), millest kinnipidamist pingsalt kontrolliti. Kõik vorstide, sinkide, isegi rupsi hinnad pärinesid Moskvast.

jne

Artiklist selgub lisaks, et peale "Teevorsti" oli muideks ka "Semipalatinski vorst"....

Breznevi aeg lihakauplustes:

Sealiha 1.80 ja 2 rbl. kilo, loomaliha 1.90. Sardell 1.90, viiner 2.50, Poola poolsuitsuvorst 2.80, Moskva täissuitsuvorst 3.60, Tartu rulaad 3.50, verivorst 60 kop., maksavorst 1.40, maksavorst «koera rõõm», mida söödi äädikaga, 50 kop.

Levinuimad olid II sordi lihast Teevorst, 1.60, ja Semipalatinski, 1.70.

Tähelepanelik lugeja kindlasti oskab võrrelda numbrite sarnasust tänapäeva juurikutega, aga spekulatsioonid semipalatinski vorsti toormaterjali algupära teemal on kindlasti palju põnevamad...

[Kriku]

Neljapäevase kala sööklasse jõudmise ajalugu, nagu ikka, on keerulisem: http://www.urbandictionary.com/define.p ... 0Thursdays

Kuidagi pidi neist ülejääkidest ju vabanema. Läbikukkunud bolševikud kasutasid ära ammu enne neid sisse seatud traditsiooni.

[herman30]

Imelik rahvas olete, kallid eestlased. Neljapäev on ju hernesupipäev.

[Svejk]

Imelik rahvas olete, kallid eestlased. Neljapäev on ju hernesupipäev.

Imelikud küll kindlasti jah ja järjest kallimad kaa...
Lätlased on palju odavam, aga nad ongi arendusest maas meiega võrreldes, kes me soomlastele järjest kandadele astume, niiet sandaalid käigupealt jalast lendavad...

Tähendab tahtsin öelda, hernesupp on minu lemmik, esimesest korrast kohe laksust - vahet pole kas "Jalostaja" või selle teise oma.
Mõnikord tuleb sääne hernesupiisu peale, et võtad tõmbad tihket tumerohelist kontsentraati kahvliga otse purgist, niiet hambad kigisevad.
Külmalt, sest ma söön kõike. Ja siis jään rahuldunult ootele, vabas looduses allatuult...

[oliver]

Plekktoosis hernesupp on väga OK, eriti kui keeta vahekorras 2 purki suppi/ 1 metssea- või põdrakonserv.

[Che Latino]

...
Ah, kes see vahekorras suppi ikka keedab!?

[Svejk]

AGA

"Velg on võõra oma" - nagu ütles rongaisast elatisevõlgnik, kui kohtutäitur tuli tema Asconat arestima, ja "jagajale jäävad näpud" - nagu teadis autoremondilukksepp...

Teadupärast lubasin siin paar lehte tagasi Frank Kutteri sashlõkipurgi saladustesse sukelduda, aga kuna olin FTP käest (nimesid nimetamata!) tugevalt sõimatasaanud
- siis otsustasin enne seda ka piltide peenemakstegemist õppida.... Teatan tagasihoidlikult, et midagi vist õnnestus:

Järgneb.....

[oliver]

Ah, kes see vahekorras suppi ikka keedab!?

Küll keedab, kaks kasu korraga

[Manurhin]

Ah, kes see vahekorras suppi ikka keedab!?

Küll keedab, kaks kasu korraga

Tea midagi. Algul oled rõõmsasti vahekorras, aga siis on vahekorra teine osapool korraga olukorras ja vot siis oled tõesti sihukese supi kokku keetnud, mida 18 aastat annab helpida.

[vanahalb]

No paeluss kõhnumisvahendina oli teada-tuntud juba meie esiisadele ja kuskil pärimusteraamatus jäi silma, et "Kes leiab bandwurmi, saab sama ilusaks kui mõisapreili". Minu mälu järgi oli see vanarahva tarkus folkloorikogujate poolt üles täheldatud Kunda kandist. Või jäi sealt natuke Karepa poole? Igatahes Rakvere kreisi maadelt.

...spekulatsioonid semipalatinski vorsti toormaterjali algupära teemal on kindlasti palju põnevamad...

Ma iseenese tarkusest oleks seostanud Semipalatinski vorsti :
a: koostöös Nõukogude Aatomiga tekkinud mutantvormidega, mis maitsevad iseuäratavamalt kui tavapärase sojajahud ning rupskikokteilid
b: Põhja-Kasahstani näljastepi ning suslikutega ning koos GOST-ide devalveerumisega muutus see raskepärane nimetus Stepivorstiks kus suslikute DNA juba tõendatult sees oli.

Süüvimine Nõukogude vorstitööstuse kuulsusrikkasse ajalukku andis aga hoopis banaalsema vastuse - eelmise aastasaja 30-ndatel oli seltsimees (ühtlasi ka muuhulgas rahvakomissar) Anastas Mikojan isiklikult käinud Chicagos tutvumas tollal maailma moodsaimate vorstitööstustega, nähtust vaimustusse sattunud ja tellinud nõukogudemaa tarbeks hulga täpselt samasuguseid, aga natuke paremaid. Ajaloolise tõe huvides, retseptid nendes tegema hakatavate vorstide jaoks töötati välja juba NSV Liidus ja seetõttu maailmamastaabis seetõttu vorstiimpeeriumi juhtroll siiski ameeriklastele.

Rahvakomissar Mikojani käeviipe peale kerkis üle terve Nõukogude Liidu 20 über-vorstivabrikut. Moskvasse ja Leningradi enesestmõistetavalt, aga ka sellistesse tavaturisti jaoks arusaamatutesse paikadesse nagu Sverdlovsk, Engels ja Semipalatinsk. Asjatundjad seevastu nokutasid tunnustavalt peaga, sest just nendes linnades sepitseti helget tulevikku.
Kusjuures Semipalatinsk oli, võib-olla just nooruse ja kogenematuse tõttu teise sordi linn ja sellenimeline vorst kuulus teise , mitte esimesse ega kaugeltki mitte kõrgemasse sorti. Retsepti vaadates..... ma jätaks vist selle käigu vahele... Svejk muidugi sööks ja kiidaks
Seltsimees Mikojani erilise viha ja põlguse all oli millegipärast Leedu NSV, sest sellenimeline vorst, Litovskaja, kuulus kolmandasse sorti ja selle valmistamiseks võeti 40 % seapäid, 30 % lehmapäid, 10% diafragmat, 20 %s südant ning hõõruti uhmris ühtlaseks massiks. Jaah, selline nimekiri võtaks vist isegi Svejki korraks kergelt vaaruma
Siinkohal on muidugi paslik üht Murphy seadustest meenutada - "Iga asi on söödav kui ta piisavalt peeneks hakkida"
Ning maitsebukett, mis samuti GOST järgi paika pandud, oli täiesti lootustandev - "Täidlane, maitselt soolakas- subproduktine, kerge suitsuse alatooniga. Järelmaitses on aimata küüslauku". Peaaegu nagu Burgundia sajanditevanustest viinamarjaaedadest ja Semipalatinskaja oli sellest veel lausa kategooria võrra kõrgemal.

Vastloodud vorstivabrikud ilmutasid loomulikult ka isiklikku initsiatiivi , et oma Chicago eeskujudele järele jõuda ning neist mööda tormata. Mulle jäi silma Moskva kombinaadi ideekavand "Tslen Politbjuro" ("Poliitbüroo liige"). See oli täpselt õige jämeduse ja pikkusega tumedat tooni vorst, mille läbilõikel (kui vorst risti pooleks lõigata) oli pekist Lenini profiil. Konseptsioon iseenesest oli huvitav kuid lükati vastuvõtukomisjoni poolt tagasi ja saatuslikuks sai ilmslt asjaolu, et "Tslen" või "Liige" on vene keeles palju kahetähenduslikum kui eestlased mõtlevad. Uudisvorst oli aga suunatud eelkõige venekeelse elanikkonna toidulauale.
Samamoodi sai, kui nüüd ainukese kalapäeva juurde tagasi tulla (meenutagem, et ülejäänud kuuel päeval sunniti NSV Liidu toitlustusasutustes sööma liha ja kala ei saanud kuskilt isegi raha eest) hävitava hinnangu osaliseks peakorteriga Narva-Jõesuus asunud "Oktoobri" kalurikolhoosi ettepanek paisata turule Tsushima silmud. Tõenäoliselt taheti heas usus jätkata Borodino leiva ja muude selliste patriootlikult kõlavate nimetustega toiduainete traditsioone kuid arvatavasti olid kõrgele komisjonile silmude toitumisharjumused sama üksikasjalikult teada nagu herr Fuchile ja selles nähti irvitamist pühaduste üle.
Samas pole ma suutnud aru saada Sussanini juustu fenomenist ja selle nimetuse seosest punaste jäljeküttide retkedega lahingukuulsuse radadele. See oleks ka üks huvitav uurimisteema kui kellelgi pensionipõlves aega on.

[Svejk]

Üks ütlemata apetiitne postitus vanahalva poolt, et mitteütelda seksikas...! Minu lugupidamine!

Ja sellega seoses olgu ka kohe äraöeldud, et teatud nimesid väljaütlemata seltsimehed oma kohustusi liiga kergekäeliselt võtavad
ja ma hakkan hoopis vanahalvaga plaani pidama, sest sedasi see asi ei lähe mitte...... "Võtate siin asju lõdvalt!"



Nagu juba öeldud sai, siis "velg on võõra oma", aga enne veel jooksvat. Võtame järjekorras:

Algul oled rõõmsasti vahekorras, aga siis on vahekorra teine osapool korraga olukorras ja vot siis oled tõesti sihukese supi kokku keetnud, mida 18 aastat annab helpida.

Ja pärast kohkumatute täitmatute visiiti leiad ennast tasuta supi järjekorras....
Olgu muuga, kuidas on, aga KORD peab majas olema - ma olen seda alati öelnud (Ja loomulikult võiks ta ka korras olla...)


Nii

....Kes leiab bandwurmi, saab sama ilusaks kui mõisapreili". Minu mälu järgi oli see vanarahva tarkus folkloorikogujate poolt üles täheldatud Kunda kandist. Või jäi sealt natuke Karepa poole? Igatahes Rakvere kreisi maadelt.

Seal Rakvere kandis (ja Karepa) on kreisid jah... Muideks tuli meelde et paleuss mitteainult ei mõju figuurile laastavalt, vaid kohati ka tervisele taastavalt, nimelt pidavat ta oma platvormorganismile tootma teatud nakkushaigustevastaseid ensüüme niiet sa kannad kaasas nagu installeeritud interaktiivset apteeki...

Svejk muidugi sööks ja kiidaks

Sööks muidugi kindlasti. Aga. Kus viga näen laita, siis kiitma ei hakka. Muideks eestlase kiitus on see, kui ta lihtsalt vait on ja ei mögise, sest tal "ei ole midagi öelda"

Jaah, selline nimekiri võtaks vist isegi Svejki korraks kergelt vaaruma

Võtaks küll, kergelt. Aga: "Täidlane, maitselt soolakas- subproduktine, kerge suitsuse alatooniga. Järelmaitses on aimata küüslauku" kosutaks mu jälle jalule...

Samas pole ma suutnud aru saada Sussanini juustu fenomenist ja selle nimetuse seosest punaste jäljeküttide retkedega lahingukuulsuse radadele

Ka mul lõi juhtme kokku. Lükkasin automaatkorgi sisse tagasi ja kui teist korda proovisin, siis peksis uuesti välja. Ajutiselt loobusin.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aga jah mis puutub sellesse Frankkutteri saslõkki, siis selline natuke nagu kodustehtud tagasihoidliku profiiliga marinaad oli
(mis iseenesest viitab vast sellele, et toormaterjaliliha omaalatuslikult enne prepareerimist laagerdama polnud läinud ja rikkalikumate bukettidega ilustamisvajadus puudus)
Liha oli läbikasvanud peekon, mis ka karbipeal kirjas ja nagu siin FTP Fucsiga arutletud sai, siis äädikamarinaad - mis ka minu isiklik lemmik on,
tahab saada ikkagi sellist pekisemat liha, et kuivaks ei jääks.

Kokkuvõtvalt ütlen, et kvalitatiivne EINE oli, sest amps ei tohi ütelda ja selleeest sõimata saab...

[Lemet]

Et siin kergekäeliselt vana ja vähe uuemaid sõnu ei pruugitaks siis teadupärast peaks ikka seal, kus viga laita märgatakse, usinasti appi asuma viga laitma...