Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[AMvA]

Kujundlikumalt, ikka kujundlikumalt tuleks võtta neid väiteid põrmukspudenenud kontide kohta

Kuid toidu osas julgeks ma nii enda kui mõne tuttava kogemusi usaldada rohkem kui teadust. Teadlasele anna stipendium ja lähteülesanne ja ta tõendab mille iganes ära. Nõukaajal oli juba nii, et piisas vaid mõnel neegrikuningal alt ära hüpata, suhkruga tuli riigis vahe sisse ning doktoritöid "valgest surmast" ning suhkru kahjulikkusest tuli nagu rahet. Sama oli teadustöödega merikapsa ja muu sarnase kasulikkusest kui oblastikomitee selgusele jõudis, et sel aastal maise toiduga kevadeni välja ei vea.

Tänapäeval on samamoodi - vastavalt tehnoloogia arengule ja sellele mida müüa tuleb on ka laiemalt avalikustatud teadustöödega. Kord on kolesterool kahjulik ning tuleb süüa kolesteroolivaba ja järgmisel tasandil juba ikka kolesterooliga aga "hea" kolesterooliga. See on 30% kallim.

Kui on isu mune süüa võib tegelikult terve liuatäie täidetud mune nahka pista, pööramata tähelepanu teadlaste vingumisele kolesterooli kohta. Ega päevad pole vennad ja aasta lõikes jääb statistiline keskmine õigeks.

Pagan, ma neid nõukaaegseid toidualaseid uurimusi küll ei mäleta, eriti merikapsa osas.

Aga mis puudutab kolesterooli ja muid uurimusi, siis ilmselt sa nõustud, et teadus areneb edasi ning uuringud lähevad täpsemaks ja põhjalikumaks. Ega Newton kah relatiivsusteooriat välja ei mõelnud, see tuli ikka nõksa hiljem.

[Kapten Trumm]

Extra vanahalvale:
Donkihhotlik võitlus kolesterooliga pärineb tänapäeval enamasti kahest allikast (kes mõlemad on asjast huvitatud osapooled)
1. peamiselt süsivesikute müügile orienteeritud toiduainetetööstus, kelle huvi on müüa sulle "tervislikku" rapsiõli ja transrasvasid, mis on tehtud samast väheväärtuslikust toiduõlist (enamasti palmiõli ja rapsiõli) - nt "vähese rasvasisaldusega" margariinid, jäätised jne.
2. kolesteroolitaset alandavate ravimine müügist huvituv ravimitööstus.
Nende osapoolte huvi ja rahaga on toimunud kolesterooli demoniseerimine.
Tegelikkuses ei tulene kolesteroolitaseme kõrgenemine mitte liha ja munade söömisest, vaid üldisest terviseseisundist, eelkõige veresuhkru kontrollimisest.
Kolesteroolitase kipub üles minema neil, kel on probleeme ka veresuhkruga.

Tegelikult reguleerib organismi kolesteroolisisaldust maks ja seda sünteesitakse maksas pidevalt ise. St süües rohtu, teie kolesteroolitase ei lange alla. Kui seda toiduga ei lisandu, siis sünteesib maks rohkem. Ja vastupidi. Ja vussi kipub see asi minema ikka siis, kui ka muud (maksaga seotud) terviseasjad lonkama kipuvad.

Olen ise aastatepikkune paleo/LCHF toidu pooldaja - ja esimene positiivne asi, mida märkasin, on olnud kolesteroolitaseme järk järguline langus. Miks? Ma söön iga hommiku 4 muna. Ja peekonit. Arvan, et kolesterool on langenud "kaaskahjuna", kuna veresuhkru tase on langenud ja see on ühtlasem. Pole veresuhkru sööste (omane just sellele "peavoolu" toidule - jahu, suhkur, taimeõlid), pole ka kolesteroolisööste.

[Kriku]

Viide ka:

Higher cholesterol intake has no association with the overall stroke risk. Age and body mass index affect the relationship between dietary cholesterol intake and stroke risk. However, the association between higher dietary cholesterol and stroke risk in males remains unclear.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5986647/

[Kapten Trumm]

Teine, taoline näide (et inimene pole ämber, et mida rohkem kallad, seda rohkem vett sees on) pärineb selle toitumise niiöelda pluspoolelt. Antioksuüdandid, peamiselt vitamiinid. Levinum ja kergemini kättesaadav antioksüdant on C-vitamiin. Millegipärast levib arusaam, et kallates sisse endale "mega tervislikke" smuutisid ja mahlasid, muutub tervis paremaks. Tegelikult toob taoline, vägivaldne ainete tarbimine nt C-vitamiini puhul kaasa selle tasemel langemise, sest kui organismi satub suurem kogus seda, peatab organism ise selle sünteesimise ja kui see vägivaldne kogus lahtub, siis läheb aega, enne kui organism suudab uut toota - tulemuseks on 2-3 päeva kestev madalseis.

Selleks, et saada kätte organismile vajalik "lisa", ei ole vaja sidruneid süüa ega liitrite viisi smuutisid juua, vaid piisab nt kahest tomatist. Või peotäiest hapukapsast. Ühesõnaga, normaalsest toitumisest. Suurendades C-vitamiini taset (sama pidi käima ka muude antioksündantide kohta) 3 korda, ei muutu tervis sellest kuidagi paremaks.

Selle kohta oli üks BBC populaarteaduslik saade, kus katsegrupp sunniti jooma mahlasid ja smuutisid ning mõõdeti nende antioksüdantide taset. Peale tarbimist hüppas tase kõvasti üles ja seejärel langes kiiresti alla, allapoole normaaltaset, kus siis taastus normaalse tasemeni paar päeva.

Sama jutt on ka nt proteiinide kohta, mida meile hea raha eest sööta püütakse. Inimese keha võime valku tarbida on väga piiratud, selle liigne tarbimine koormab lihtsalt keha selle ümbertöötlemisega, ilma mingit musklikasvu kaasa toomata.

[AMvA]

Teine, taoline näide (et inimene pole ämber, et mida rohkem kallad, seda rohkem vett sees on) pärineb selle toitumise niiöelda pluspoolelt. Antioksuüdandid, peamiselt vitamiinid. Levinum ja kergemini kättesaadav antioksüdant on C-vitamiin. Millegipärast levib arusaam, et kallates sisse endale "mega tervislikke" smuutisid ja mahlasid, muutub tervis paremaks. Tegelikult toob taoline, vägivaldne ainete tarbimine nt C-vitamiini puhul kaasa selle tasemel langemise, sest kui organismi satub suurem kogus seda, peatab organism ise selle sünteesimise ja kui see vägivaldne kogus lahtub, siis läheb aega, enne kui organism suudab uut toota - tulemuseks on 2-3 päeva kestev madalseis.

Selleks, et saada kätte organismile vajalik "lisa", ei ole vaja sidruneid süüa ega liitrite viisi smuutisid juua, vaid piisab nt kahest tomatist. Või peotäiest hapukapsast. Ühesõnaga, normaalsest toitumisest. Suurendades C-vitamiini taset (sama pidi käima ka muude antioksündantide kohta) 3 korda, ei muutu tervis sellest kuidagi paremaks.

Selle kohta oli üks BBC populaarteaduslik saade, kus katsegrupp sunniti jooma mahlasid ja smuutisid ning mõõdeti nende antioksüdantide taset. Peale tarbimist hüppas tase kõvasti üles ja seejärel langes kiiresti alla, allapoole normaaltaset, kus siis taastus normaalse tasemeni paar päeva.

Sama jutt on ka nt proteiinide kohta, mida meile hea raha eest sööta püütakse. Inimese keha võime valku tarbida on väga piiratud, selle liigne tarbimine koormab lihtsalt keha selle ümbertöötlemisega, ilma mingit musklikasvu kaasa toomata.

Kust sa küll oma teadmised ammutad, Dr. Kpt. Trumm? See on nii uskumatu jamps mis sa kirjutad et suu kukub lahti.

[Z03]

Ma eksperimendi mõttes viskasin eelmisel suvel oma toidust välja kõik süsivesikud peale köögiviljade. Sõin liha, kala, kana, mune, maitsestamata piimatooteid (jogurtit, hapukoort, kodujuustu), juustu ning kõikvõimalikke peamiselt oma aia köögivilju. Marjaajal marju samuti. Võid ja toiduõli ka. Kahjuks mulle eriti ei meeldi oliiviõli maitse, seega eelistan neutraalset, aga mitte muidugi nii tervislikku rapsiõli.

Septembris tehtud vereanalüüsid näitasid imelisi numbreid. Glükoos, kolme kuu keskmine veresuhkur, triglütseriidid, üldkolesterool, LDL ("loll" ehk halb kolesterool) olid ideaalsed. HDL (hea kolesterool) oli samuti korras, aga oleks võinud kõrgem olla, ainuke millega ma rahule ei jäänud. Ja ma ei söönud rasvavabalt, piimatoodetest sageli 10% Kreeka jogurtit ja Brie juustu ning lihalt ei lõiganud pekist serva küljest ära.

Tean, siin foorumis on ka mitmeid arste kohal, kes kindlasti ei kiidaks sellist tasakaalustamata toiduvalikut heaks, aga ma ei soovitagi kellelgi teisel nii toituda. See oleks vastutustundetu. Teistel soovitan ikka järgida Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud toitumissoovitusi ja toidupüramiidi. Lihtsalt ma ise toitusin nii mõnda aega ja märkasin, et oli kasu.

[Benjy]

Ma eksperimendi mõttes viskasin eelmisel suvel oma toidust välja kõik süsivesikud peale köögiviljade. Sõin liha, kala, kana, mune, maitsestamata piimatooteid (jogurtit, hapukoort, kodujuustu), juustu ning kõikvõimalikke peamiselt oma aia köögivilju. Marjaajal marju samuti. Võid ja toiduõli ka. Kahjuks mulle eriti ei meeldi oliiviõli maitse, seega eelistan neutraalset, aga mitte muidugi nii tervislikku rapsiõli.

Septembris tehtud vereanalüüsid näitasid imelisi numbreid. Glükoos, kolme kuu keskmine veresuhkur, triglütseriidid, üldkolesterool, LDL ("loll" ehk halb kolesterool) olid ideaalsed. HDL (hea kolesterool) oli samuti korras, aga oleks võinud kõrgem olla, ainuke millega ma rahule ei jäänud. Ja ma ei söönud rasvavabalt, piimatoodetest sageli 10% Kreeka jogurtit ja Brie juustu ning lihalt ei lõiganud pekist serva küljest ära.

Tean, siin foorumis on ka mitmeid arste kohal, kes kindlasti ei kiidaks sellist tasakaalustamata toiduvalikut heaks, aga ma ei soovitagi kellelgi teisel nii toituda. See oleks vastutustundetu. Teistel soovitan ikka järgida Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud toitumissoovitusi ja toidupüramiidi. Lihtsalt ma ise toitusin nii mõnda aega ja märkasin, et oli kasu.

Heh Ei soovita samuti vastutustundetult kaalu kaotada! Eesti mees peab ikka oma magu vedama ja enne pinssi ära lõppema. Aga et halbu soovitusi veel halvemaks teha, siis omega-6 rasvhappeid saab söögiga niigi palju, et rapsiõli nüüd küll tarbima ei pea. Prae näiteks võiga või äärmisel juhul searasvaga. Lehmarasva ei ole enam kuskil müügil näinud. Igasugused uuemad seemneõlid va linaseemne õli on kahtlased. Ja isegi linaseemne õli asemel söödaks need linaseemned kanadele, et siis ringiga omega-3 rasvad kätte saada. Värskelt pressitud linaõli tahab kangesti oksüdeeruda ja sestap tuleb teda töödelda, et ära ei rääsuks. Kahju, et oliiviõli ei maitse, see paistab ka ohutu olema. Aastatuhandeid käigus ka ja inimesed sellest ära surnud ei ole.

[AMvA]

Ma eksperimendi mõttes viskasin eelmisel suvel oma toidust välja kõik süsivesikud peale köögiviljade. Sõin liha, kala, kana, mune, maitsestamata piimatooteid (jogurtit, hapukoort, kodujuustu), juustu ning kõikvõimalikke peamiselt oma aia köögivilju. Marjaajal marju samuti. Võid ja toiduõli ka. Kahjuks mulle eriti ei meeldi oliiviõli maitse, seega eelistan neutraalset, aga mitte muidugi nii tervislikku rapsiõli.

Septembris tehtud vereanalüüsid näitasid imelisi numbreid. Glükoos, kolme kuu keskmine veresuhkur, triglütseriidid, üldkolesterool, LDL ("loll" ehk halb kolesterool) olid ideaalsed. HDL (hea kolesterool) oli samuti korras, aga oleks võinud kõrgem olla, ainuke millega ma rahule ei jäänud. Ja ma ei söönud rasvavabalt, piimatoodetest sageli 10% Kreeka jogurtit ja Brie juustu ning lihalt ei lõiganud pekist serva küljest ära.

Ei ole mõtet rapsiõli alahinnata, on tõendatud, et efekt on pea sama, mis oliivõlil.
Kuidas seda kolme kuu keskmist suhkrut määratakse?

[Dr.Sci]

Ei ole mõtet rapsiõli alahinnata, on tõendatud, et efekt on pea sama, mis oliivõlil.
Kuidas seda kolme kuu keskmist suhkrut määratakse?

Veenist võetud proovi alusel... täpsemat metoodikat ei tea, paraku väidavad arstid juba mitmeid aastaid et mul vereringe asemel sõidavad soontes ringi pisikesed mehed suhkrukärudega.

[AMvA]

Ei ole mõtet rapsiõli alahinnata, on tõendatud, et efekt on pea sama, mis oliivõlil.
Kuidas seda kolme kuu keskmist suhkrut määratakse?

Veenist võetud proovi alusel... täpsemat metoodikat ei tea, paraku väidavad arstid juba mitmeid aastaid et mul vereringe asemel sõidavad soontes ringi pisikesed mehed suhkrukärudega.

Kolme kuu keskmine???
Minu teada annab vereanalüüs ikka ja ainult hetkeseisu.

[Z03]

Selle analüüsi nimi on glükohemoglobiin ehk HbA1c. Glükohemoglobiin peegeldab glükoosi sisaldust veres eelneva kolme kuu jooksul. Glükohemoglobiini ehk kolme kuu keskmise veresuhkru väärtuse norm on ≤6,5%. Tulemus 5,7 - 6,4 võib viidata eel- ehk prediabeedile. Võib, aga veel on aega, et midagi muuta.
Võetakse veeniverest. Kui ei ole mingil põhjusel varem tehtud, siis 40+ vanuses võiks kasvõi ise küsida analüüsi perearstilt või -õelt. Suhteliselt rutiinne tervisekontroll diabeediriski määramiseks.

(Avastasin, et ei oska inimkeeli selgitada seda analüüsi, kuigi peaksin. Selline õudne tunne tekkis kohe nagu teeks Sõjakoolis eksamit...)

Targemad inimesed on sellise info kirja pannud glükohemoglobiini kohta:
https://www.itk.ee/upload/files/Kesklab ... -veres.pdf

[Walter2]

Ei ole mõtet rapsiõli alahinnata, on tõendatud, et efekt on pea sama, mis oliivõlil.
Kuidas seda kolme kuu keskmist suhkrut määratakse?

Veenist võetud proovi alusel... täpsemat metoodikat ei tea, paraku väidavad arstid juba mitmeid aastaid et mul vereringe asemel sõidavad soontes ringi pisikesed mehed suhkrukärudega.

Kolme kuu keskmine???
Minu teada annab vereanalüüs ikka ja ainult hetkeseisu.

Käid kolm kuud iga päev perearsti juures analüüse andmas, nii saabki. Samal moel saab ka kuue kuu, aasta ja viie aasta keskmise teada.

[Dr.Sci]

Käid kolm kuud iga päev perearsti juures analüüse andmas, nii saabki. Samal moel saab ka kuue kuu, aasta ja viie aasta keskmise teada.

Glükomeeter on saadaval igas hästi varustatud apteegis, võid ise mõõta. Tõenäoliselt mõeldakse mõne aja jooksul välja ka aparaat mis veresuhkru määramiseks ei vaja näpu augustamist ja mis paikneb näiteks nutikellas koos vererõhu, ekg, jms-sega (pulsimõõturid on juba asjalikud ja krt seda teab kuidas kell fikseerib juba praegu minutise täpsusega selle, palju ma kergelt/raskelt või und nähes magasin)

[Z03]

Glükomeetriga tasub mõõta vahetevahel küll, kasvõi hommikust paastuveresuhkrut, aga sellest ei piisa diagnoosimiseks (küll aga enese närviajamiseks). Inimene ei pruugi üldse teada, et tal näiteks peale jäätise söömist veresuhkur 15 peale hüppab. Glükohemoglobiini määramine näitab, kas on olnud suuremaid veresuhkru kõikumisi ja kas veresuhkur on pidevalt normist kõrgem. Näpuotsa veresuhkru tulemus võib täitsa ilus olla, kui inimene on eelnevalt korralikult paastunud 14-16 tundi ja ka paar päeva varem suuremaid süsivesikukoguseid vältinud (diabeedi puhul see siiski reeglina nii pole, aga see on juba arstiteadus).

[AMvA]

Selle analüüsi nimi on glükohemoglobiin ehk HbA1c. Glükohemoglobiin peegeldab glükoosi sisaldust veres eelneva kolme kuu jooksul. Glükohemoglobiini ehk kolme kuu keskmise veresuhkru väärtuse norm on ≤6,5%. Tulemus 5,7 - 6,4 võib viidata eel- ehk prediabeedile. Võib, aga veel on aega, et midagi muuta.
Võetakse veeniverest. Kui ei ole mingil põhjusel varem tehtud, siis 40+ vanuses võiks kasvõi ise küsida analüüsi perearstilt või -õelt. Suhteliselt rutiinne tervisekontroll diabeediriski määramiseks.

(Avastasin, et ei oska inimkeeli selgitada seda analüüsi, kuigi peaksin. Selline õudne tunne tekkis kohe nagu teeks Sõjakoolis eksamit...)

Targemad inimesed on sellise info kirja pannud glükohemoglobiini kohta:
https://www.itk.ee/upload/files/Kesklab ... -veres.pdf

Tänud, see mind just huvitaski.