"Süüdistused Lidli kartulipudrust tühjaksostmises on mulle võõrad
Kõhtu ei kannatagi koormata ballastainetega. Ütleme, ööpäevas peaks piisama 250-300 g millestki. See mingi oleks siis kontsentreeritud energia, muidu läheb nägu halliks. Ma olen sarapuupähkleid kasutanud ja poolfabrikaate 
. Poolfabrikaadid pole täiesti toøres liha ja neid ei pea tingimata soojendama kuid nad peavad olema ikka lihast tehtud.Siit jõuakski asja tuumani, et miks on Soome HK ja Atria toodang in corpore toiduks kõlbmatu ja miks on akf Svejki reklaamitud konservid kahetine asi. Kahetine sellepärast, et avamata kujul võivad nad säilida nagu pärast ilmasõda Läänemerre loobitud tsüaniiditünnid kuid lahtitehtud tops kvalifitseerub selgelt keskkonnaohtlikuks jäätmeks."
See on mingi "Urmas Sõõrumaa pimedas koopas mediteerimas ja samal ajal peotäit pähkleid suus imemise"-teema, mis oli ise-enesest lahe lugu, kuid pikemaks ajaks selline söögisedel ei sobi. Kooritud pähklite energiasisaldus on 500-700 kcal/100 grammi, et siis 300 grammi pähkleid oleks napilt see, mida keskmine kerget tööd tegev täiskasvanu ööpäevas vajaks (80 kg/2000 kcal), millest 1300-1400 on elementaarne ainevahetus ja ülejäänud töötegemise energiakulu. Puntrasse läheb asi sellest, et enamik pähklite energiast tuleb taimerasvast ja nende kogus on liiga väike, et soolestikku normaalselt käigus hoida. Sama häda näiteks kui süüa vajalik energiakogus meena, mille energiasisaldus on samal tasemel kui pähklitel, kuid koosneb peamiselt süsivesikutest ehk suhkrust. Rafineeritud proteiini on loodusest raske leida, pemmikan on rasva, liha ja marjade segu (minu teada) ja kuivatatud liha inimene suuri koguseid süüa ei suuda. Üldiselt peab seedimise käimas hoidmiseks sööma piisavalt süsivesikuid, rasvu ja proteiini ning kiudained aitavad soolestikul paremini toimida. Toidu keskmine energiasisaldus võiks olla 100 kcal/100 gr, kuid oluline on saada piisavalt kvaliteetseid toitaineid, ühekülgne toitumine on probleem. Nälgimine on ka probleem, inimene sööb kaotatud energia kergesti tagasi. Sellised rasvase liha konservid, milles siin pikalt kirjutati, ei ole igapäevaseks toiduks vaid lisaks mingile pudrule, leivale, kartulipudrule, supile jne. https://fi.wikipedia.org/wiki/Ravitsemussuositukset on soomlaste soovitused toitumiseks, inglise keeles on rohkem riike, sealt saab igaüks vaadata või viidete pealt edasi lugeda. Igasugu mullipuhujate hüpoteese ma ei jaksa lugeda, oluline on teaduslikud uuringud = kontrollitud faktid = ametlikud soovitused teistele eeskujuks. Igasugused Jürid ja Marid, kes soolhaped joovad ja kust kõrva tilgutavad, sellepärast et šamaan Ants ütles, kuuluvad pigem psühiaatrite ja muude arstide valdkonda.
Soomes pikalt elanuna näen, et 10+ a jooksul on marketites pakutav oluliselt mitmekesistunud ja kui suurte tootjate valikus domineerib kilepakendi sisse aetud vorstilaadne toode ja vedel ning soolane sink, siis on palju väiksemaid tootjaid, mille toodang on kvaliteetsem, kahjuks ka kallim. Pakendit tasub tõesti lugeda, sest tehislike lisaainetega mässata ei tasu. Moode on olnud igasuguseid, küll on süsivesikud, siis jälle proteiin või rasv saadanast ja kõikide hädade allikas alates peavalust ja lõpetades luumurdudega
kuid hetkel on valitsev ikkagi see arvamus, et inimeseloom on segasöödik, kes peab sööma, liigutama ja magama regulaarselt, et elada pikalt ja surra tervena 
Soome kebab on selline hakklihakamakas, millest viilakaid lõigatakse, mulle eriti ei maitse, sest lihast tehtud kebab on parem. Kebabikohas toiduhügieeni hoida on keeruline, kuid võimalik ja kui kellelgi rops lendab või tagant jookseb, siis on kontroll kõpsti kohal, teeb teste ja kirjutab ukaase välja ning teeb trahve, lisaks hääletavad kliendid jalgadega, sest ma ei tea Soomes linna, kus oleks vähe burksi- ja kebabikohti, konkurents on armutu.
Suhkruhaigust on mitut sorti, tavalisim ja üldiselt lihtne kuid vananenud määratlus on DM1 ehk selline, kus insuliini toodang ära lõpeb (reguleerib süsivesikute ainevahetust) ja vaja insuliini süstida ning DM2, kus insuliini toodang väheneb ja organismi resistentsus insuliinile suureneb. https://et.wikipedia.org/wiki/Suhkurt%C3%B5bi
Aitab eluviiside korrigeerimine, ehk normaalne toit ja kaal ning piisavalt liigutamist ja vajadusel metformiini vms tabletti https://fi.wikipedia.org/wiki/Metformiini
DM1 põhjust täpselt ei teada, on erinevaid teooriaid, et insuliini tootvaid rakke hävitab osaliselt pärilik viirusinfektsioonide vastuvõtlikus. Mul on patsiente ja tuttavaid, kes ise terved ja eluviisid eeskujulikud, kuid lapsel on DM1 tekkinud.
Laktoositalumatus on pärilik, väidetavalt Eestis rohkem kui Soomes, kuid Soomes on suvatsetud sobilikke toiduaineid toota, Eestis tuldi selle peale hiljuti, varem inimesed lihtsalt ei söönud mingeid või kõiki piimatooteid, sest kõhuvalu, peeretamine ja kõhulahtisus ei ole tore. Eri inimeste tundlikus on erinev, mõni suudab süüa jäätist vms ilma probleemideta, teine paneb kohvi peale sortsu koort ja poole tunni pärast on fekaal ventikas, täpsemalt on siin https://et.wikipedia.org/wiki/Laktoositalumatus
Tsöliaakia, Soomes keliakia või gluteenitalumatus on nisu, odra, rukki ja kaeravalgu talumatus, gluteen on nisu valk. Tavaliselt esimenne tunnus on kõhutuul ja seedimise hädad, diagnoosiks vereproov ja peensoole proov, kui õigesti mäletan, siis tekib haigel soolestiku põletik, mis hävitab soolestiku epiteeli (?) aitab ainult see, et kahjulikke viljasid ei s, kontrolliga https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%B6liaakia
Täna rohkem ei jaksa, küsige, püüan vastata
