Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kriku]

Mitte kõige vähematki.

Mao suuruse juurde tagasi tulles, sellest kõigest on jah raske aru saada ning Eesti ajakirjandusest on ka palju loota, et see vahendajana midagi selgemaks teeks - üldiselt läheb ikka vastupidi... Vist on asi selles, et maos ei ole meil tavaliselt ainult viimase söögikorra kraam. Vastasel juhul tüüpilise söögikorra maht peaks mitu liitrit olema, mida see ju ka ilmselgelt ei ole.

[Kapten Trumm]

Ära joodud vedeliku kogusega ei saa mao suurust hinnata, sest vedelik hakkab kiiresti imenduma maos ja liigub samakiirelt soolestikku (ei vaja maos erilist seedimist). Mao mahtu saab hinnata ikka tahke, raskesti/aeglaselt seeditava toiduga. Vedeliku ringe on suht kiire - tarbitud liiter vett "avaldub" juba veerand tunni pärast täis põiena.

See seletabki, miks kaks liitrit tahket toitu annab sisse pigistada, aga kaks liitrit vett - läheb nagu muuseas. Eriti kui on veepuudus/janu - organism võtab selle kiiresti vastu.

Maohaavad ei teki aga mitte liigse koguse söömisest/joomisest (enne hakkab sul paha), vaid enamasti sellest, et mingil põhjusel on maohapet palju või on see liiga "hapu" ja sellele puudub rakendus - seega hakkab hape söövitama mao lihaselist osa katvat limaskesta ja kui sellest on läbi söödud, jõuab hape selle "päris" kestani ja teeb selle katki (tekib haavand). Maohaavad võivad tekkida vabalt liiga närvilisest elust, aga ka magu ärritavate asjade nagu kohv, hapud joogid jne liigsest tarvitamisest (eriti tühja kõhuga).

Mao ülehappesuse vastu on täiesti kodune vahend soodavesi ja/või Borjomi (mis on looduslik soodavesi). Maohappega (soolhape) reageerib hästi (söögi)sooda, reaktsioon on kiire ja plahvatuslik - tekib CO2, mis eraldub röhitsustena. Ning mao sisu pH muutub neutraalsemaks. Kui "magu keerab", ei maksa naljatada, kui liigsel happel pole rakendust, siis süüakse läbi see limaskest ja järgnevad maohaavad.

[Leo]

Selles artiklis on asjalik jutt jamaga segamini. Esiteks, tühja mao mahutavus võib olla 300 ml, kuid see võib venida mitmekordselt. Õige on ka see, et magu reageerib toidu hulgale, mitte neelatud kaloritele, seega süües alustuseks salatit või juurvilju, jaksab inimene süüa oluliselt vähem suure energiasisaldusega tärklist, proteiini ja rasva. Vale on see, et enne sööki juues saab vähendada söödava toidu kogust. Nagu pildilt näha, on magu nagu kott, millel auk nii ülemises kui alumises osas. Seega kõik söödud vedelik valgub mõne minutiga maost peensoolde ja hakkab sealt imetama, et teha ruumi selleks hetkeks, kui ajaloolises mõttes kord nädalas mammut kätte saadi. Tuleb aru saada, et ajalooliselt on inimkond enamiku ajast olnud olukorras, kus tuleb hakkama saada napi ja tihtipeale ka üksluise toiduga, siis oli ellujäämiseks kriitiline, et võimalusel suudeti kättesaadud liha või kala süüa hulgaliselt, sest siis võib jälle mitu päeva minna juurikaid närides sõna otseses mõttes. Regulaarne külluslik soe toit mitu korda päevas on suhteliselt uus asi ja kui sellele lisada, et tänapäeva inimesed paljuski ei tee enam füüsilist tööd, siis ongi jama valmis, sest sisseaetud energia ladestub ja lihased känguvad. Kui inimestel on kombeks üle süüa, siis seda saab elustiiliga parandada, näiteks regulaarsed söögiajad, konkreetne 300-400 grammi toitu mahutav taldrik ja eelistus juurviljadel. Inimene harjub regulaarselt toitu saama ja magu tõmbab ka kokku normaalseks, söögiaja vahelejätmine tähendab, et näksitakse kõrge suhkrusisaldusega asju või süüakse järgmisel korral topelt. Ülipaksudel, keda ka artiklis mainitakse, on söömine seotud meeleheaga, ehk sisuliselt neil mingi enesehinnangu või vaimse tegevuse häire ja süües tekib neil heaolutunne. Toitumine on ühelt poolt lihtne matemaatika, ehk siis kilokalorite arvestus, kuid lisaks sellele ka väga komplitseeritud sotsiaalne tegevus. Kui oleks ainult lihtne matemaatika, siis ei ole Euroopas ühtegi paksu inimest, paraku see päris nii lihtne ei ole.

Tuues nüüd see populaarteaduslik monoloog äärmuslikes tingimustes toitumise juurde tagasi, siis kriitiline on süüa võimalikult regulaarselt võimalikult normaalset toitu. Igasugu MREd ja muud kuivatatud välitoidud on täiesti ok, kuid nende kõrvale tasuks võimalikult palju putru ja juurvilju süüa ning vett juua, et organism töötaks. Ajutine toidupuudus ei ole probleem, inimene suudad oluliselt väiksema toidukogusega nädalaid hakkama saada.

[Troll]

Maohaavad ei teki aga mitte liigse koguse söömisest/joomisest (enne hakkab sul paha), vaid enamasti sellest, et mingil põhjusel on maohapet palju või on see liiga "hapu" ja sellele puudub rakendus - seega hakkab hape söövitama mao lihaselist osa katvat limaskesta ja kui sellest on läbi söödud, jõuab hape selle "päris" kestani ja teeb selle katki (tekib haavand). Maohaavad võivad tekkida vabalt liiga närvilisest elust, aga ka magu ärritavate asjade nagu kohv, hapud joogid jne liigsest tarvitamisest (eriti tühja kõhuga).

Täpsustuseks Trummi jutule - maohaavandite ja maovähi peamine tekkepõhjus on uuemate meditsiiniuuringute põhjal siiski bakteri Helicobacter pylori põhjustatud infektsioon. https://sakala.postimees.ee/344135/ravi ... tusistused
Olen selle haiguse isiklikult üle elanud, endoskoopiaga avastati maohaavand ja sealt võetud proovitükist Helicobakter, raviks piisas antibiootikumikuurist.

[herman30]

Väga põnev, varsti saan proovida Tactical Foodpacks´i kartulipudru peekoniga.
Tuli SMS et pakk on postkontoris. Kas keegi on proovinud, on hea?
Mõned päevad tagasi proovisin Blå Band´i Skinnarmo Pasta Carbonara. See oli küll väga hea.

[Kapten Trumm]

Need Tacticali pakid on praegu juba KV toidupakkides kah, mingid pastalõhet olen söönud.
Täitsa söödav ka külmalt. Kartulipüree ilmselt pole siiski külmalt söödav (vaja kuuma vett), aga seda kartulipüreed peekoniga olen kah söönud, kärab küll.

[Kapten Trumm]

Täpsustuseks Trummi jutule - maohaavandite ja maovähi peamine tekkepõhjus on uuemate meditsiiniuuringute põhjal siiski bakteri Helicobacter pylori põhjustatud infektsioon. https://sakala.postimees.ee/344135/ravi ... tusistused
Olen selle haiguse isiklikult üle elanud, endoskoopiaga avastati maohaavand ja sealt võetud proovitükist Helicobakter, raviks piisas antibiootikumikuurist.

Mina käisin mõni aastake tagasi sondi neelamas ja nägin neid erosioone selles hallikasvalges mögas, mis magu seest katab. Arst seletas, et sellest saabki edasi arenedes haavad, kui "auk" sellest mögast läbi jõuab. Helicobakteri test oli negatiivne. Arst arvas, et ülehappesuse tekitatud probleem. Ma söön juba palju aastaid suht kella järgi ja ebaregulaarse toitumise probleem see vaevalt oli.

Abi oli üllatavalt hoopis lõõgastavatest teedest (avastasin juhuslikult), mitte mao rohtudest, näiteks Theraflu öine gripitee, paar õhtut teed ja magu lõpetas jurisemise. Ilmselt stressist tingitud probleem. Üllataval kombel maohappe tootmist pärssivad ravimid olid üsna kasutud (Nolpaza jne). Ka oli soodavesi pigem sümptomaatiline. Gripitee sisaldab lihtsalt kõvasti paratsetamooli ja mingit nõrka unerohtu.

[kaur3]

Lihtsalt kommentaariks, et hea füüsilise vormi musterkujudeks peetavad gladiaatorid olid paljuski veganid

https://www.bbc.com/news/education-29723384

[vaad]

Ei taha olla pedantne aga vegan ja vegetarian ei ole samad asjad

[gorilla]

Lihtsalt kommentaariks, et hea füüsilise vormi musterkujudeks peetavad gladiaatorid olid paljuski veganid

https://www.bbc.com/news/education-29723384

See on levinud väärarvamus. Viimased arvamused arvestades nende odavat ubade-herneste dieete on, et tegu oli sellise klassikalise ossi välimusega, korraliku õllekõhuga onklitega, kes olid relvastsatud sellise pekikihiga millest esimese hooga Gladiusega läbi ei lõikagi..

Well, you might do it to improve their battlefield performance. The Vienna team posits that the fighters ate weight-gaining foods because extra fat created a layer of bodily protection. Nerve endings would have been less exposed, and bleeding cuts would have been less perilous. As an added benefit, the extra, protective layer of fat would have created a more satisfying spectacle: The gladiators could sustain wounds and gush blood, but, because the wounds were shallow, they could keep on fighting.

Mõistlik lugeda: https://www.atlasobscura.com/articles/w ... iators-eat








Vastukaaluks, inime kes on reaalselt tuvastatav, olnud ja teinud, 99% lihasööja. Väidetavalt treeninud enamike omaaegseid suuri kulturismistaare.

Must lärakas eemaldatud.

Kriku

https://aspiringgentleman.com/nutrition ... e-gironda/

[nimetu]

Kaitseliidu teemast:

Lihtsalt kommentaariks, et hea füüsilise vormi musterkujudeks peetavad gladiaatorid olid paljuski veganid

https://www.bbc.com/news/education-29723384

Mul tekkis seda lugedes küsimus, et kas see dieet ei võinud hoopis peegeldada toonast toidulauda üldiselt? Tähendab, äkki oli lihtsalt tegu toiduga, mis oli odav ja laialt kättesaadav? Lisaks veel arvestades, et enamus gladiaatorite eluiga polnud teab mis pikk, siis sellise dieedi võimalikud puudujäägid ei pruukinud välja paista. Rasedatel naistel näiteks ei soovitata ainult taimsest toidust koosnevat dieeti, sest igasugused puudujäägid hakkavad lapse arengut mõjutama. Ka on teada, et osadel naistel võib ühekülgse dieedi tõttu tekkida enneaegne menopaus.

[Leo]

Tänapäeva filmikunsti tõttu on paljudele tekkinud väärarusaam, et gladiaatorid olid väga sitked ja soonilised, pigem mitte, vaid pekikiht oli omamoodi kaitseks, et pindmised haavad ei oleks liiga eluohtlikud. Teiseks olid nad kutselised esinejad, eesmärk oli ju publikule vaatemängu pakkuda, mitte teisi tappa, seega välditi lööke eluohtlikesse piirkondadesse. Ajaloolased väidavad, et keskmiselt võitles gladiaator aastas paar korda ja surmajuhtumeid oli mitte üle 10% võitlustest, seega oli täiesti võimalik, et osav gladiaator vabanes elusana. Soomekeelne ajalooajakiri kirjutab täpsemalt nende elust siin https://historianet.fi/sivilisaatiot/ro ... attoreista

Samuti on ekslik arvata, et nad sõid palju liha, sel ajal elas enamik inimesi vilja ja taimetoidu peal, liha ja kala oli vähe, need olid pidusöögid või ülikutele. Kui tegelikult vaadata taimetoidu valgusisaldust, siis saab sealt ka vajaliku koguse kokku. Näiteks nisujahu sisaldab 8-9 grammi valku 100 grammi kohta. Tegelikult vajavad mehed u 1 gramm ja naised natuke vähem valku kaalu kilogrammi kohta ööpäevas ehk suur mees nii 100 grammi. See on puhtalt tänapäeva lääneriikide illusioon, et inimene peab igal toidukorral kotletti näkku ajama. Ei pea.

[nimetu]

Tegelikult vajavad mehed u 1 gramm ja naised natuke vähem valku kaalu kilogrammi kohta ööpäevas ehk suur mees nii 100 grammi. See on puhtalt tänapäeva lääneriikide illusioon, et inimene peab igal toidukorral kotletti näkku ajama. Ei pea.

Pigem kipub olema probleemiks see, et taimses toidus sisalduvat rauda on raskem omastada kui loomses toidus sisalduvat rauda. Kui rauda pole piisavalt, siis võib tekkida aneemia. Üldiselt on taimtoitlastel vaja jälgida erinevate B vitamiinide taset.

[Leo]

Jah, ühekülgne toit on probleem pikemaajalisel ehk vähemalt kuid või isegi aastaid kestval paastumusel. Äsja oli skandaal, et paljud Soome vanurid ei saa piisavalt B1 vitamiini, see on seotud peamiselt ühekülgse toiduvalikuga, vanakesed söövad liiga vähe täisteravilja ja lihatooteid, sest hambad on kehvad. Üldiselt ei eksi, kui kriisiajaks ka purk multivitamiine kuivtoitude kasti panna.

[Jaanus2]

Gladiaatorite kohta käibis hüüdnimi, mis tõlkes tähendas umbes "odrasööjad". Sellele on viidatud ka artiklis eespool, kahjuks pole ladinakeelset terminit ära toodud ja mulle see ka praegu ei meenu. Taimede valk on erineva väärtusega ja täisväärtusliku valgu saab kokku, kui süüa koos kaunvilju ja teravilju. Kui gladiaatorid toitusid ubadest ja odrast, said nad oma vajaliku valgu ja kalorid kätte, isegi kui vajadus oli tavakodaniku omast suurem. Mingit rohelist sõid nad salatiks kindlasti ka ja said nii ka oma vitamiinid kätte. Indias ja Pakistanis toitub ka praegu suurem jagu rahvast riisist ja läätsedest-ubadest. Igapäevaselt ei pruugi olla väga maitsev, aga Indias aitavad erinevad maitseained ja vürtsid hädast välja. Roomlastel oli veel kalakaste garum, mis oli nii valguallikas kui maitseaine (umami!). Tehti nii, et väheväärtuslik kala soolati koos sisikondadega (või ka ainult pead ja sisikonnad) suurtesse mahutitesse, lasti laagerduda ja kurnati siis luud ja soomused välja, muu muutus kalades leiduvate ensüümide toimel vedelaks.