12. leht 235-st
Postitatud: 04 Jaan, 2010 8:18
Postitas jackpuuk
Urmas, tingimustega on niimoodi, just nagu nendega on
, sattus kraadike-paar madalam temperatuur olema ja juba jutt muutus, ega sa ju ometi laboritingimustes märjukest valmista? Nagu enne mainisid, olid ka ülejäänud pudelid rohkem paistes kui tavaliselt, ju ikka midagi natuke teistmoodi läks. Eks järgmine kord tead rohkem hirmu tunda ja kui asi ikka tundub pommiks kätte minema, siis vast natuke auru välja lasta pudelist. Hea, et külmik terveks jäi, muidu oleksid tõenäoliselt eluaegse veto saanud õlleteole.
Re: Koduõlu
Postitatud: 22 Veebr, 2010 19:43
Postitas Legyonar
Re: Koduõlu
Postitatud: 22 Veebr, 2010 19:43
Postitas Legyonar
Esimene õllelaar tehakse retsepti järgi ,teine ja kolmas juba tunde järgi
Omast kogemusest ütlen
.
Juhan K kirjutas:Heast kesvamärjukesest ei ütle sõdur kunagi ära.
Endal ka plaanis nüüd üks laar lähiajal käima panna, aga kuna puuduvad kogemused, arvasin nõuküsimise heaks mõtteks olevat.
Niisiis:
1) Millised on siinse foorumirahva kogemused maltoosaga?
Kas sellest on võimalik ka tarbitavat jooki saada ning kui on, siis mil erilisel moel? Seda ma tean, et maltoosapakil olev juhend on põhjus peavalule ja kõhulahtisusele.
Samas leidsin kaks retsepti:
2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja +45°C jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.
Kas siin maltoosa suhe vee suhtes tiba suur pole?
Meeõlu :
2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja 45 kraadini jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.
Äkki on keegi seda teinud? tundub huvitav olevat.
2) Minul puudub õlleankur, kõigele lisaks pesitsen korteris. See tähendab piirdumist 5liitrise potiga (siiamaani on see küll ainult kartulit, suppi ja pastat näinud
) ning mingite alternatiivsete õllehoidmisanumatega. Kas nendeks anumateks sobiksid näiteks tavalised piimapurgid? Peaks ju need üsna hermeetiliselt suletavad olema.
Niisiis, rüüpetargad, koondtuli siia teemasse paluks
Postitatud: 22 Veebr, 2010 19:46
Postitas Legyonar
Milleks siis muidu rauast või puidus õlleankrus villitakse.
Muidusgi vanas puidust õlleankrust tuleb kõikse parem märjuke.
urmas kirjutas:Juhtus siis asi, mida ei osanud oodata. Sai siis jõuluks õlut tehtud ja kuna pole hetkel kohta, kuhu õlleankur külma panna siis villisin 1,5 ja 2-liitristesse pudelitesse ja sai see "patarei" (umbes 20 liitrit) külmikusse pandud. Eilseks oli veel 4 pudelit järel, üks neist poolik... Pudelid olid kuidagi ümaraks paisunud juba jõuluks aga pidasid vastu kuni eilseni... siis pool kahe ajal öösel ärkasime naisega mingi mütsu peale
. Köögis oli külmiku uks pärani ja ühest pudelist ainult räbalad järgi, külmik muidugi nõretas märjukesest. Lõhkenud oli üks 1,5 liitrine pudel. Need peaks ju 10 atmosfäri vastu pidama (vähemalt nii oli "Müüdipurustajates", seal purunesid sellised umbes 10 at juures). Ei tea kas oli pudel vigane või siis surve suur. Igatahes tasub olla ettevaatlik neil, kes kavatsevad villida otse pudelisse, võib olla tiksuv pomm külmikus
. Ei tohiks olla probleem, kui on ankrust hiljem pudelisse lastud, siis ju tulevad gaasid välja aga ankru asemel pudelis on juba plahvatusohtlik
Kodusiider
Postitatud: 22 Veebr, 2010 19:48
Postitas Legyonar
Aga kas keegi on kodus siidrit teinud?
Postitatud: 22 Veebr, 2010 21:06
Postitas Rebasepoeg
Teen ise kodus õunasiidrit. Minul tuleb pisut tume. Torkan õunamahlale pärmi ja suhkrut sisse.
Postitatud: 07 Mär, 2010 12:25
Postitas pikk88
Tekkis ka kuri plaan ise järgi proovida, mis lake maltoosast tuleb ja sai teema osast lõpuni läbi loetud. Siit teemast tuli nagu välja, et enamus soovitavad ankrul paar päeva lahtiselt seista ja siis vähemalt nädal kinniselt enne, kui tarbima hakata. Samas naabrimees ütles, et piisab juba ühest-kahest päevast surve all ning asi valmis, ema jutu järgi olevat vanaisa lasknud õllel kinnises ankrus natuke kauem käia. Nii 4-5 päeva. Mõtlesin, et äkki siinsed spetsialistid oskavad öelda kellel siis õigus on?
Ja üks asi veel. Nagu ma eelnevast välja lugesin siis tehti õlleankrud seestpoolt mingisuguse "toidutõrvaga?" üle. Mul on perekonna reliikvia, mis viimased 15 aastat keldris kasutamata seisnud ja tänu sellele seest omajagu rooste läinud, et kui nüüd see rooste sealt millegagi maha kraapida, siis kas peaks uuesti ta millegagi seestpoolt üle tõmbama või võib jätta ta niisama?
Pikk
Postitatud: 10 Mär, 2010 23:03
Postitas Juhan K
See, kui suure vungi see kena vedelik endale sisse ajab, sõltub rõhuruumist. Üsna suur rõhuerinevus tekib, kui lasta näiteks 20liitrisesse ankrusse 15 liitrit vedelikku võrreldes 18 või 19 liitri vedelikuga sama suures anumas. See omakorda mõjutab ka objektiivse käärimisprotsessi pikkust. Silma on jäänud ~10 protsendi soovitus/reegel, et 10 protsenti anuma mahust võiks vähemalt vabaks jätta, et virre ka enne tarbimist natukene diskot tantsida saaks
Ankrute seespidine määrimine mingite võietega peaks pigem puuankrute kohta kehtima. Roostetava metallankru puhul oleksin rooste eemaldamisel igasuguste keemiate kasutamisega ettevaatlik...
Kui ankur väga põhjalikult rooste ei ole läinud, siis tavalise käsi-svamm (abrasiiv) meetodil nühkides peaks täitsa adekvaatne tulemus tulema.
Postitatud: 12 Mär, 2010 21:01
Postitas pikk88
Juhan K kirjutas:See, kui suure vungi see kena vedelik endale sisse ajab, sõltub rõhuruumist. Üsna suur rõhuerinevus tekib, kui lasta näiteks 20liitrisesse ankrusse 15 liitrit vedelikku võrreldes 18 või 19 liitri vedelikuga sama suures anumas. See omakorda mõjutab ka objektiivse käärimisprotsessi pikkust. Silma on jäänud ~10 protsendi soovitus/reegel, et 10 protsenti anuma mahust võiks vähemalt vabaks jätta, et virre ka enne tarbimist natukene diskot tantsida saaks
Ankrute seespidine määrimine mingite võietega peaks pigem puuankrute kohta kehtima. Roostetava metallankru puhul oleksin rooste eemaldamisel igasuguste keemiate kasutamisega ettevaatlik...
Kui ankur väga põhjalikult rooste ei ole läinud, siis tavalise käsi-svamm (abrasiiv) meetodil nühkides peaks täitsa adekvaatne tulemus tulema.
Häda selles ongi, et aja jooksul on roostekiht suhteliselt arvestatavaks muutunud ja käsitsi nühkides suren ma ennem janusse, kui asi puhtaks saab
Ilmselt ei jää siis muud üle, kui ankrule liivapritsi näidata...
Postitatud: 10 Juun, 2010 19:48
Postitas Wolfen
Postitatud: 10 Juun, 2010 22:40
Postitas Marissa
Kohe näha et jaanipäev ligineb katastroofiliselt kiiresti ...
Postitatud: 14 Jaan, 2011 14:52
Postitas SoeSai
Tervitused!
Käisin täna poes maltoosat ostmas ja leidsin mingisuguse uue toote. Nimelt ''Koduõlle ekstrakt'', Eesti toode ja väidetavalt ilma säilitusaineteta. Lugesin ka kasutusjuhendit:
''Pakendi sisu segada 10L keedetud ja 40- 45 kraadini jahutatud veega. 20g pärmi kääritada suhkruvees ja lisada 20- 25 kraadini jahutatud segule. Lasta käärida kuni 12 tundi toatemperatuuril, sulgeda hermeetiliselt ja hoida jahedas.''
Siin pole juttu sellest, kui palju ma suhkrut peaksin panema.
Tavalise maltoosaga tehes lisasin iga pudeli kohta 1kg suhkrut ja hoidsin lahtiselt 24h, siis alles sulgesin ja viisin keldrisse.
Siit küsimus. Oskab keegi kommenteerida seda ekstrakti värki või on keegi ise teinud ja kui palju tuleks suhkrut lisada.
Teen 30L ankru sisse.
Tänud!
Postitatud: 14 Jaan, 2011 19:52
Postitas T-62
Ega nimi ei riku meest. Ükski neist toodetest ei sisalda erilist suhkru kogust, seega vala ikka nii palju, nagu oled harjunud. Mis seal ikka juhtub, kui saabki palju ja paned ankru varakult kinni, hakkab natuke surve all paisuma.
Postitatud: 14 Jaan, 2011 21:29
Postitas johnbull
Postitatud: 15 Jaan, 2011 0:09
Postitas Arnold
Meistritele ja pruukijatele veel erialakirjandust
http://nr2.ru/crimea/315492.html
