www.militaar.net

Trumm, mis neil taimsetel rasvadel viga on?
Ma ei ole veel kuulnud, et oliivõli (eriti külmpress) oleks kuidagi eriti kahjulik. Taimne rasv temagi. Kõike ikka päris ühta patta kah ei maksaks panna.

Hiljuti jooksis läbi meediast, et miski valitsustevaheline kliimapaneel võttis vastu järjekordse 1000 lk aruande, mis keskendus seekord maakasutusest tulevale CO2 probleemile.

Teine aspekt on veel see, et põllumajandusele kulub suurem enamus mageveest. Seega on põllumajandus üks suuremaid keskkonna mõjutajaid. Mida vähem selles sektoris raiskamist toimub, seda parem tervele inimkonnale. Aga eks millalgi see reaalsus ka arenenud riikide inimeste toidulauale jõuab.

Trumm, mis neil taimsetel rasvadel viga on?

Pean silmas ikka neid palmi-, rapsi- jne õlilisid, millest toidutööstus teeb asju, kus ei oska seda kartagi (transrasvad). Pluss muidugi see, et need odavamad taimeõlid on koostisega, mida inimesel väga tarvis pole. Küll me peagi teada saame, kui väike on nende ökoloogiline jalajälg ja millise hindamatu teene inimtervisele teevad (kui nendega asendada suure jalajäljega loomsed, peamiselt küllastunud rasvad).

Peavoolu toidutööstust nüüd oliiviõli liigses promomises küll süüdistada ei maksa. See on neile toorainena kallivõitu.

Aga ilmas on ka plussiga arenguid, kui viimati lahkasime perearstiga veneanalüüsi tulemust, oli ka perearst minuga sama meelt, et kolesteroolitase ei tule mitte munade ja rasva söömisest, vaid hoopis jahu ja suhkru söömisest (tõuseb koos veresuhkruga).

nimetu kirjutas: Teine aspekt on veel see, et põllumajandusele kulub suurem enamus mageveest. Seega on põllumajandus üks suuremaid keskkonna mõjutajaid. Mida vähem selles sektoris raiskamist toimub, seda parem tervele inimkonnale. Aga eks millalgi see reaalsus ka arenenud riikide inimeste toidulauale jõuab.

Alternatiiviks on proteiini saamine tirtsudest, prussakatest ja vakladest kui liha asendajatest kuna väidetavalt liha tootmine kulutab põllumajandussektoris kõige rohkem magedat vett - kas arenenud riikide inimesed on juba selleks valmis?

Muidugi on... Suures osas fabrikaatides on nagunii peenestatud tooraine, millest keegi ei saa enam aru, mis organismist see pärineb. Kui on kaks toodet, milles ühes "mehhaaniliselt konditustatud kanamass" ja teises peenestatud kilgid-prussakad, siis mina valiks iga kell teise.

Küsimus on, kas toiduainete turustamist jälgivad ametkonnad selleks valmis on - ja mida traditsioonilisemate tootmisalade ettevõtted teevad, et seda valmisolekut vähendada...

No Soomes on sitikad juba tunnustatud toiduain, eriti Viking Line laevadel https://eestinen.fi/2018/09/sitikaid-sa ... -laevadel/

Kapten Trumm kirjutas:

Trumm, mis neil taimsetel rasvadel viga on?

Pean silmas ikka neid palmi-, rapsi- jne õlilisid, millest toidutööstus teeb asju, kus ei oska seda kartagi (transrasvad).

Mis sellel rapsiõlil viga on et seda maha teed? Võiks ikka enne veidi uurida.
Rapsiõli praktiliselt ei kasutata hüdrogeenitud rasva tootmiseks, see on selleks liiga kallis.

https://www.healthyfood.co.uk/article/o ... healthier/

https://www.healthyfood.co.uk/article/o ... healthier/

Rapeseed oil contains the least saturated fat of all oils – and that’s good, as current advice confirms a diet high in saturated fat is linked to poorer heart health

Tüüpne peavoolumeditsiini jama, mis ei kajasta üldsegi rasvhapete sisalduse probleemi ja demoniseerib küllastunud rasvu.
Rapsiõli sisaldab tüüpselt liiga palju omega-6 rasvhappeid. Reklaamitakse pudelil (ka meil) miskipärast omega-3 (mida see ka sisaldab, aga omega-6 kipub olema rohkem - sellest vaikitakse). Omega-6 rasvhapete liigne tarbimine tekitab põletikulisi protsesse raku tasandil ja on seetõttu suures koguses ebasoovitavad.

Lisaks tuleb silmas pidada, et oliiviõli müüakse "toorel" ja "pooltoorel" kujul (sh külmpressitud osa), rapsiõli on ainult kuumtöödeldud kujul.
Ei maksa unustada, et 70ndate "soovitused" südametervise parandamiseks süüa jahutooteid oli bäkitud rohkearvuliste doktorite arvamustega.

Ilmselgelt on vaja välja mõelda, kuidas maakera aina suurenevat rahvamassi ära toita. Siin läheb loosi kõik - plankton, vetikakasvandused, putukafarmid ja laboriliha. Ilmselt ka taimse toidu osakaalu suurendamine ja mitte ilmtingimata teraviljade, vaid pigem köögi- ja kaunviljade arvelt. Võib-olla ka kalorivajaduse ümberhindamine, inimene ei vaja nii palju toitu. Pakun, et naised ehk 1200-1500 Kcal, mehed 1500-2000 Kcal. Rasket füüsilist tööd on palju vähemaks jäänud. Ja kes ikka aru saab, millest see kotlet valmistatud on, kas peenestatud vakladest ja sojajahust või sealihast. Haki peeneks, maitsesta, prae valmis ja kärab küll.

Kaloraaži taha nüüd küll midagi ei jää... Kaloraaži suudab maakera toota üüratutes kogustes.

Z03 kirjutas:Ilmselgelt on vaja välja mõelda, kuidas maakera aina suurenevat rahvamassi ära toita.

Või sedasama rahvamassi vähendada

Ainuüksi suhkrut toodetakse aastas üle 180 M tonni. Kui 100 grammis on 387 kcal, siis teeb see aasta peale 180 000 000 000 0 * 387 = 696 600 000 000 000 kcal. Kui inimese päevane vajadus on 2000 kcal ning aastas 365 päeva, vajab 1 inimene aastas 730 000 kcal. Järelikult annab ainuüksi suhkrutoodang 954 246 575 ehk ligi miljardi inimese kaloraaži.

Selle 180 miljoni tonniga peaks suhkur olema kuskil esimese 10 olulisema kultuuri teises pooles. Riisi, nisu ja maisi kasvatatakse igaüht 4+ korda rohkem.

Ilmselgelt on vaja välja mõelda, kuidas maakera aina suurenevat rahvamassi ära toita. Siin läheb loosi kõik - plankton, vetikakasvandused, putukafarmid ja laboriliha. Ilmselt ka taimse toidu osakaalu suurendamine ja mitte ilmtingimata teraviljade, vaid pigem köögi- ja kaunviljade arvelt. Võib-olla ka kalorivajaduse ümberhindamine, inimene ei vaja nii palju toitu. Pakun, et naised ehk 1200-1500 Kcal, mehed 1500-2000 Kcal. Rasket füüsilist tööd on palju vähemaks jäänud. Ja kes ikka aru saab, millest see kotlet valmistatud on, kas peenestatud vakladest ja sojajahust või sealihast. Haki peeneks, maitsesta, prae valmis ja kärab küll.

Paraku pole inimene masin ja ainult kvantitatiivselt ei ela ära.
Praeguseks on vaikselt selgeks saamas, et inimese ümaraks muutmisel pole lihtsamat meetodit kui igasugu "low-cal" menüüd.
Low-cal menüüd koosnevadki enamasti taimsest, sh süsivesikurikkast toidust. Suur süsivesikusisaldus kihutab venesuhkrut üles, see kihutab omakorda insuliini üles ja kui mängu tuleb veel stressihormoon kortisool, siis kihutab taoline "menüü" inimese rasvapolstrit üha paksemaks. Inimese elutegevuseks jääb näiliselt kaloreid puudu (kui kihutatakse neid rasvaks), aga organism on ümberseaduv nähtus, sama liigutust võidakse teha nii 8 kui 20 kcal-ga. Veelgi enam, taoline kaloripuudujääk omakorda seab hormoonid näljaseisundisse (forsseeritud varude kogumine). Siis imestame, et tahtsime paremat (raamatus näe kirjas, et 2000 kcal peab olema) aga kukkus välja nagu alati.

Kus on loogika? Miskipärast arvan, et 3000 kcal paleolaadne menüü panustab märksa vähem inimese pekipolstri kasvu kui 2000 kcal low-cal (süsinikujalajälg!) menüü. Siin hakkavad mängima pisiasjad nagu kalorite vabanemise tempo, millise aine kujul need kalorid tulevad jne jne jne.

Miskipärast arvan, et avalöök sai tehtud, peagi saame lugeda uusi uuringuid GMO sojajahu kasulikkusest inimtervisele, nagu me oleme juba lugenud low-cal dieetidest, süsivesikute südant säästvast mõjust ja diabeetikutele (suurendatud suhkrusisaldusega) puuviljade söötmisest. Raha ei haise.

Tjah, paraku pean ütlema, peale kõiki neid paleosid ja lchf-id, et kõige efektiivsem on ikkagi low-cal. Kui ikka toitu on vähe ja seegi lahja, siis kehakaal langeb. Nii on. Hormoonid on natuke teine teema, aga ei ole minu valdkond, mille osas saaksin sõna võtta.

Ja kui ikka teisiti ei saa, siis väga tõhus on kirurginuga - bariaatria. Ka bariaatrilise kirurgia eesmärk on ju tegelikult low-cal, lisaks mingi peen hormoonaalsüsteemi ümberseadistamine. Parem muidugi, kui asjad niikaugele kunagi ei jõuaks, aga me ei ela täiuslike inimeste ideaalses maailmas.

Low-cal on efektiivne siis, kui liigset kaalu on ühekohaline arv protsentides (ehk alla 10 kilo). Meil taolises statistikas ei loetagi taolist ülekaalu ülekaalulisuseks. Suuremate liigsete kilode puhul õnnestub selle abil võtta see ühekohaline arv protsentides ja siis enamasti langus peatub või hakkab isegi tagasi tulema. See lihtsalt ei ole nii lihtne, et anname vähem kaloreid - kõik saab korda. Samal põhjusel ongi sellest kaalulangetusest saanud majandusharu, et näljutamisel põhinevad dieedid annavad tänapäeval lühiajalist efekti ja see efekt on väike. Ja tasakaalust väljas kortisooli puhul (stressihormoon) võib efekt olla täitsa olematu - inimese elushoiu refleks suunabki iga kalori talletamisele ja igapäevategevuseks ei jäägi suurt midagi - tulemuseks on nõrkus ja halb enesetunne (mis viib motivatsiooni kadumiseni). Ning kaal ei taha kaduda - see hävitab motivatsiooni. Esimesed kilod kaotab inimene enamasti vedeliku arvelt - kui süüakse vähem ja jälgitakse hoolega, kui palju, vähendatakse endale teadmata ka vedeliku tarvet, mis viib aeglase dehüdratsioonini - kuna vesi on suhteliselt raske (raskem kui rasv), siis tundub kaalulangus ka eriti järsk. Või kui lisandub äkiliselt kõva trenn, siis tuleb vedelikukaotus higistamise arvelt, mida sissevõetava vedelikuga ei tasakaalustata.

Olen tähele pannud, et nädal Kevadtormil võtab kaalust 2-3 kilo nagu niuhti. Aga kui hakata süvenema, millest, siis pole asi nii tore. Lihtsalt igapäevaselt ma joon mingi 3 liitrit vett päevas (lisaks toidus leiduvale), seal vett nii vabalt käes pole ja aega ka vähe - piirdun võibolla liitri-teisega. Ja 3-4 päeva peale Kevadtormi on see "kaalukadu" kadunud.