www.militaar.net

Mina nüüd ennast päris kaevul olijana ei tunne kui Essentuki pudel käeulatusse satub. Praeguste ilmadega jätkub sellest kolmeks-neljaks päevaks et aegajalt paras punnsuutäis võtta. Juulikuus võib küll pudeli paari sõõmuga tühjaks juua ja kolksti prügikasti visata. Aga siis on ka ilmad sellised, et särk on seljas soolast valge.

Seda Sulikod pole julgenud osta, sest kui on mingi toode kas pisaratkiskuva nimega või väga ilusas pudelis on seal sees tõenäoliselt mingi sodi. Eriti reljeefselt tuleb see seaduspärasus välja alkoholiga kuid reeglit võib julgelt ka mittepõlevatele jookidele laiendada.
akf Svejki vastutusel ma siis järgmine kord vaatan Maximas seda rüübet lähemalt.

vanahalb kirjutas:
Seda Sulikod pole julgenud osta, sest kui on mingi toode kas pisaratkiskuva nimega või väga ilusas pudelis on seal sees tõenäoliselt mingi sodi. Eriti reljeefselt tuleb see seaduspärasus välja alkoholiga kuid reeglit võib julgelt ka mittepõlevatele jookidele laiendada.
akf Svejki vastutusel ma siis järgmine kord vaatan Maximas seda rüübet lähemalt.

Leidsin selle Suliko kohta järgmised andmed:

Koostisosad
Allikavesi puurkaevast nr 31099, joogivesi, soolad (NaHCO3, NaCl, KCl, CaCl2 x 6H20, MgCl2 x 6H20), süsinikhloriid. Lahustunud mineraalainete üldkontsentratsioon: 5,9 g/l.
TOOTJA KONTAKTID
UAB AQUA MINERALIS, J. Savickio 4, Vilnius, Lietuv

Ise joon kodus seda, kuna Tallinna kraanivesi ei kannata juua
https://www.sanitex.ee/ee/Mittealkohool ... L-PET.html
see maksab alla 30 sendi pudel hulgis (+ pant) ja tooteinfos on märgitud, et saadakse Värska puurkaevust.

Mineraalvee huvilistele leidsin sellise informatiivse lehe: http://mineralwaters.geo.uu.nl/world.php

AMvA kirjutas: ... tooteinfos on märgitud, et saadakse Värska puurkaevust.

Maaameti andmetel on Värska Vesi AS tehase kinnistul 2 puurkaevu + 1 puurkaev nendega külgneval kinnistul (kõik joonisel punase ringiga märgitud)



Kas nad toovad oma vee lähedusest või võtavad kõik need erinevad veed kahest puurkaevust?

Vanasti oskasin ka http://register.keskkonnainfo.ee/ lehelt puurkaevude detailinfot vaadata, nüüd on midagi muudetud seal

kas tallinna kraanivee joomiskõlbatuse kohta on mingit täpsemat infot ka?
ise joon seda vähemasti tööpäeviti igapäevaselt ja vahel vean pudeliga koju ka.
ütleks oma maitse järgi, et väga hää vesi.

diesel kirjutas:kas tallinna kraanivee ....ütleks oma maitse järgi, et väga hää vesi.

Kui olen Tallinnas siis majutun Stockmanni kõrval paneelmajas. Seal on küll kraanivees selline õudne, kloorimaine maitse, maitseb nagu vana kelder haiseb. Kõlbab juua ja haigeks ei tee aga maitse on sitt.

diesel kirjutas:kas tallinna kraanivee joomiskõlbatuse kohta on mingit täpsemat infot ka?
ise joon seda vähemasti tööpäeviti igapäevaselt ja vahel vean pudeliga koju ka.
ütleks oma maitse järgi, et väga hää vesi.

Mingi spetsiifiline maitse on juures, võrreldes muu veega. Ilmselt ei ole probleem siiski mitte vees vaid vanades torudes. Aga on need siis trassi torud või maja püstikud ei kujuta ette.

Värska teema jätkuks: nende kinnistul on 2 kaevu:

1970 aastal kaevatud 90 meetri sügavune http://register.keskkonnainfo.ee/envreg ... mount=view

1995 aastal puuritud 470 meetri sügavune "puurkaev nr 7" http://register.keskkonnainfo.ee/envreg ... mount=view


Eks esimesest võetakse "allikavett" jms ja teisest mineraalvett

Edit: Häädemeeste vesi tuleb siit 1984 aastal rajatud 610m sügavusest kaevust http://register.keskkonnainfo.ee/envreg ... mount=view

diesel kirjutas:kas tallinna kraanivee joomiskõlbatuse kohta on mingit täpsemat infot ka?
ise joon seda vähemasti tööpäeviti igapäevaselt ja vahel vean pudeliga koju ka.
ütleks oma maitse järgi, et väga hää vesi.

Veerennis on igatahes väga hea vesi - subjektiivse hinnangu põhjal parem kui veediileri poolt tarnitavast joogiautomaadist tulev. Eks sõltub vist ka torudest kus see läbi käib, meil igatahes torud ja püstikud vahetatud.

vanahalb kirjutas: akf Svejki vastutusel ma siis järgmine kord vaatan Maximas seda rüübet lähemalt.

Teatan tagasihoidlikult, et Maximas ringi vahtimise eest võin vastutada küll, aga kui konsumeerimiseks läheb, siis palun seda teha asjaosalise enese kulu ja kirjadega...
Sest see, mis ühele odava raha eest küllaga kärab, teisel kasvõi tasuta (või kogunisti peale makstes!) kõrist alla minna ei pruugigi....

Pohmell on haigus, Saksa kohus otsustas: https://maailm.postimees.ee/6785400/koh ... -on-haigus

Kriku kirjutas:Pohmell on haigus, Saksa kohus otsustas: https://maailm.postimees.ee/6785400/koh ... -on-haigus

Nakkushaigus, nakkab etanooliga saastunud vedelikest.

Kui olen Tallinnas siis majutun Stockmanni kõrval paneelmajas. Seal on küll kraanivees selline õudne, kloorimaine maitse, maitseb nagu vana kelder haiseb. Kõlbab juua ja haigeks ei tee aga maitse on sitt.

Olles TTÜ aegadel seotud vee teemadega võin julgelt öelda, et see, mis Tallinnas Ülemiste puhastusjaamast torudesse läheb, on joodav vedelik ja vastab kõigile normidele. Vanasti oli ka üks järvest võetava vee puhastuse osa kerge kloorimine, praegu vist ka. Kahjuks pole kõik enam meeles, kuna asjaga sai tegeldud üle 15 aasta tagasi. Mitmed joogivee peamagistraalid on tänaseks uute nö plasttorude vastu vahetatud, kuid probleemid on tihti majaühendustes, kus vanad metalltorustikud annavad vette roostet, st liitumispunktini on uus torustik, sealt edasi läheb majja vana ja amortiseerunud torustik. Lisaks olen näinud, kuidas renoveeritava paneelmaja vana veetorustik oli täis mudataolist sadet ehk milline oli selle vee bakteriaalne koostis võib vaid ette kujutada.

Kui uut saasta peale ei tule, siis vaevalt et midagi erilist.

Aga see on õige, et ka kõige puhtamas veevärgis on nii ainu- kui hulkrakset elu.

Kriku kirjutas:Pohmell on haigus, Saksa kohus otsustas: https://maailm.postimees.ee/6785400/koh ... -on-haigus

Nüüd võiks mõni vastavasisuline Brüsseli direktiiv ka tulla ja saaks pohmaka korral täie õigusega perearstilt haiguslehte nõuda. Ja kui pohmell liiga tihti korduma kipub, võiks juba puuet taodelda .

Olles TTÜ aegadel seotud vee teemadega võin julgelt öelda, et see, mis Tallinnas Ülemiste puhastusjaamast torudesse läheb, on joodav vedelik ja vastab kõigile normidele. Vanasti oli ka üks järvest võetava vee puhastuse osa kerge kloorimine, praegu vist ka. Kahjuks pole kõik enam meeles, kuna asjaga sai tegeldud üle 15 aasta tagasi. Mitmed joogivee peamagistraalid on tänaseks uute nö plasttorude vastu vahetatud, kuid probleemid on tihti majaühendustes, kus vanad metalltorustikud annavad vette roostet, st liitumispunktini on uus torustik, sealt edasi läheb majja vana ja amortiseerunud torustik. Lisaks olen näinud, kuidas renoveeritava paneelmaja vana veetorustik oli täis mudataolist sadet ehk milline oli selle vee bakteriaalne koostis võib vaid ette kujutada.

Tallinnas on valdav enamus veetorusid siiski nõuka aegsed malmtorud, mis annavad roostesadet ja näevad seest enamasti ropud välja kah. Ja kanalisatsioon on valdavas enamuses veneaegsete betoonkaevudega ning asbestsemendist või keraamikast torudega, mis aeg-ajalt vanadusest kokku kukub. Ja kevaditi murduvad nagu kõrsikud. Peamagistraale on seal vahetatud ainult niipalju kui need on langenud kokku teede ja tänavate ehitusega (linn ei luba vanu torusid sinna alla jätta). Põhiprobleem on jätkuvalt strateegiline väärotsus ehk erastamine 2000ndate alguses, kus inglise omanikud on sealt lihtsalt dividente võtnud ja üritanud uuendada nii vähe kui võimalik. Ka on "tänu" sellele erastamisele läinud Tallinnast mööda EL abirahad (omafinantseering eraomaniku puhul peab olema vähemalt 50%) ja inglise omanikud pole taolistest raha alla panekutest huvitatud.

Vanad majasisendid on muidugi probleem - ainult meie majas on kõik majasisene vahetatud plasti vastu juba aastaid tagasi, liitumispunkt on mõni meeter seinast ja kraanikausse tuleb regulaarselt punastest roosteniredest puhastada ning WC poti loputuskasti mehhanism hakkab aasta-kahega lekkima ning tuleb mõne aasta takka vahetada. Poti komplektis sisalduvat sõelfiltrit ei maksa sisse jätta, see ummistub mõne päevaga. Eks see rooste tuleb nendest kvartalisisestest malmtorudest, mida Tallinna Vesi meie kandis seal nii kord aastas lappimas käib. Minu hinnangul on Tallinnas vee roosteprobleemide taga ikkagi aastakümneid vahetamata amortiseerunud malmtorud, mida tükati olude sunnil on vahetatud.

Analoogset jama võib näha ka keskküttetorudega - ilmselt soojakadude osas ollakse liiga liberaalsed. Meie maja taga on ca 150 m endisaegset soojatrassi betoonkünas, kus elab suur rotikoloonia ja mida siis elanike rahade eest regulaarselt mürgitatakse. Loomulikult selle trassi peal lumi ei püsi, kaevud ja asfalt on lössi vajunud, tekib vaid küsimus, kuidas sellist jama 2019 Eesti pealinnas võimaldatakse? Ilmselt on sama teema, et kuna küttefirma on eraomandis, siis on EL abiraha lävend kõrge ja omanik pole huvitatud taoliste rahade alla panekust, odavam on ilma kütta. Elan samas kohas 17 aastat ja selle aja jooksul on ümbruskonnas vahetatud soojatrassi umbes 70 meetrit ja vee-kanali trasse pole seal üldse vahetatud (ainult lapitakse pidevalt).