www.militaar.net

Leo kirjutas:Kuidas seedimine reageerib vene toiidupakkidele? MRE kipub olema nii kuiv ja rafineeritud kraam et kui puu- ja juurvilja peale ei saa, siis kolmandal päeval tuleb lahtistit neelata.

Sõjaolukorras hoolitseb selle eest vaenlane. Kui sulle ikka mingi suurem mürtskärakas kuhugi lähedusse sajab, siis pole enam mingit lahtistit vaja . Või siis .

Leo kirjutas: MRE kipub olema nii kuiv ja rafineeritud kraam et kui puu- ja juurvilja peale ei saa, siis kolmandal päeval tuleb lahtistit neelata.

Aga lahtistit ju MRE pakis ei ole! Vana N Liidu sisevägede nipp, kes võisid metsavendi varitsedes päevade kaupa ühel kohal passida, muidugi ilma sooja toiduta ja puuvilja polnud neile üldse ette nähtud - 72% pesuseep. Mõned seebist lõigatud liistakad tasku varitsusse minnes ja kui seal tagant välja ei tulnud, siis seep sisse.

metssiga kirjutas:Mõned seebist lõigatud liistakad tasku varitsusse minnes ja kui seal tagant välja ei tulnud, siis seep sisse.

Eee...ma jäin nüüd mõtlema - KUMMAST OTSAST see seep sisse tuleb ajada?

Eks ikka tagant otsast, aga ma jäin ka mõtlema - tea kuidas see mõjub, kui hoopis alla neelata?

metssiga kirjutas:Eks ikka tagant otsast, aga ma jäin ka mõtlema - tea kuidas see mõjub, kui hoopis alla neelata?

Kuidas seebi persest sisseajamine kõhu lahti teeb?

Platseebo efekt

Antud juhul - plurtseebo.

Walter2 kirjutas:

metssiga kirjutas:Eks ikka tagant otsast, aga ma jäin ka mõtlema - tea kuidas see mõjub, kui hoopis alla neelata?

Kuidas seebi persest sisseajamine kõhu lahti teeb?

Kõhtu ei tee essugi lahti. Aga pikkadel sumedatel öödel ''varitsuses'' on tegevust..

Nii seedekulgla paraadväravas kui tagauksel on võimalik esile kustuda "okserelfleks", surudes sinna midagi ebameeldivat
või miskit sellist, mida pole ette nähtud...

Kriku kirjutas:Antud juhul - plurtseebo.

Krikul ikka õigus, nagu sageli. Kõigepealt teeb seep kanali libedaks, aga veel - vänge pesuseep reageerib p.rses tekkinud kamakaga ja teeb selle pehmeks (leelise mõju? ei tea, keemiaalased teadmised on kahetsusväärselt nõrgad). Vähemalt minu kauges lapsepõlves, potilkäimise eas, oli kõhukinnisuse korral ikka emal käepärast "seebipulk" (see oli vist tualettseebist). Niisugused vanaaegsed tarkused

Ju tänapäeval väheke humaansemaid vahendeid on kui pesuseebi persetoppimine, suukaudseid lahtisteid vms.? Pole vist ka teab mis hügieeniline endale taskus kaasaskantud seebitükki tagant sisse ajada...

Väga huvitav keskustelu, vene partisanid olid kindlasti väga karmid mehed, kuid ilmselt toimis. See fakt, et suurema hirmu või ehmatuse korral tagant sfinkter lõdvestub, on füsioloogiline reaktsioon selleks, et oleks kergem põgeneda, ma oletan. Igatahes Soome veeblid, kes oma kompaniis riidevarustusega tegelesid, varusid uutele meestele ikka mõned varupüksid, sest enamik sittus ennast esimeses lahingus täis. Tänanegi sõduriõpik kirjeldab, et enne tegevuse alustamist tuleb toituda ja ennast kergendada.

Vaatame nüüd liigse anatoomilise detailsuseta, mille tõttu sõjaväljal kõht võib kinni minna. Seal on peamiselt 2 põhjust või need koos, esimene on siis liiga kuiv toit, mis ei liigu piisavalt kiiresti välja ja teine on liigne paigalvedelemine. Soolestik vajab normaalseks tegevuseks, et inimene oleks püsti ja liiguks, nii et esmaabiks oleks mõistlik juua liiter või paar vett ja teha kükke, alles kui need ei aita, võtaks igasugu ravimid kasutusele. Rasvas räägib, et päevalille- või rapsiõli joomine aitab ka. Paljud nendest pulbritest ja vedelikest, mida vajadusel sisse võetakse, põhinevadki sellel, et teevad soolestiku sisu pehmemaks ja libedamaks, et see tuleks paremini välja. Mõned kanged opioidid põhjustavad ka soolestiku normaalse lainetava liikumise vähenemist ja kõhukinnisust, nendele patsientidele antakse reeglina lahtistit.

oliver kirjutas:Ju tänapäeval väheke humaansemaid vahendeid on kui pesuseebi persetoppimine, suukaudseid lahtisteid vms.? Pole vist ka teab mis hügieeniline endale taskus kaasaskantud seebitükki tagant sisse ajada...

Kui edasi minna Leo selgitusest, siis on olemas spetsiaalsed vahendid mida tagant sisse aetakse, et kuiva jama libedamalt liikuma saaks. Apteegis müüakse ja peamiselt kasutavad vanainimesed, kel toitumise kvaliteet annab soovida ning samas liiguvad vähe. Kasutatakse ka väikeste laste kõhukinnisuse korral.
Eks nad ole kasutamiseks sobivalt peene otsaga tuubis (ja ilma seebikivita ). Mõni selline tuub võiks tegelikult olla kriisi ajaks tagavaraks küll.

Aga edaspidine kaugeneb toitumisest.

mart2 kirjutas:ja ilma seebikivita

Siin on olnud juttu ikka pesuseebist.

Seebikivi on ikkagi hoopis midagi muud - proovi endale kasvõi näpu vahele võtta...ja mõtle, kas võiks üldse mõte olla seda pärasoolde toppida...

mart2 kirjutas:...on olemas spetsiaalsed vahendid mida tagant sisse aetakse, et kuiva jama libedamalt liikuma saaks. Apteegis müüakse ja peamiselt kasutavad vanainimesed, kel toitumise kvaliteet annab soovida ning samas liiguvad vähe. Kasutatakse ka väikeste laste kõhukinnisuse korral.
Eks nad ole kasutamiseks sobivalt peene otsaga tuubis...

Nimeks Microlax ja toimis väga tõhusalt, kui mul pärast oppi nädal aega kõht läbi ei käinud.